1-11-5864/51

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-5864 Kohtukoosseis Mati Kartau, Paavo Randma, Maili Lokk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja)
2. mai 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu G.B (G.B) kaitsja vandeadvokaat Rein Napa määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Tartu Maakohtu
4. mai 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu G.B kaitsja vandeadvokaat Rein Napa määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Rein Napa OÜ kaudu 43,20 eurot, sh käibemaks 7,20 eurot, vandeadvokaat Rein Napale tema poolt G.B-le määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel välja mõista G.B-lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Rein Napa poolt osutatud õigusabi eest 43,20 eurot riigituludesse.
7. G.B tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606 Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „G.B, 1 -11-5864 menetluskulud“. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
8. Tartu Maakohtu 14.10.
9. a otsusega mõisteti G.B süüdi KarS § 25 lg 2 ja § 200 lg 2 p 4, 9 järgi ning karistati 3-aastase vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 16.02.2011 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 4 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus on 22.03.2011 ja lõpp 22.03.
11. Tartu Maakohtu 30.05.2013 määrusega jäeti G.B tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
12. Maakohus leidis, et G.B tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata KarS § 76 lg 2 p 1 alusel, kuna kohtuotsustest ja karistatuse õiendist nähtus, et teda on alates
13. a korduvalt karistatud nii kuritegude kui ka väärtegude toimepanemise eest. Valdav osa tema kuritegudest on olnud suunatud võõra vara vastu, kusjuures ta pani kahel korral toime varavastase kuriteo vägivallaga. Süütegusid pani ta toime alkoholijoobes. Varem oli teda allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile, sealhulgas ka peale vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuid edutult. 3.
14. Maakohus toetus oma otsuse motiveerimisel ka asjaolule, et G.B on käitunud suhteliselt pika ajavahemiku vältel korduvalt õigusvastaselt ning kuigi Tartu Maakohtu 16.02.2011 otsusega asendati talle mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, pani ta kuu aja pärast toime uue kuriteo – röövimise katse. Vaatamata lähedaste olemasolule ja kriminaalhoolduse kohaldamisele on G.B seega varem sooritanud ikkagi kuritegusid, mistõttu saab järeldada, et käitumiskontrollile allutamine ja lähedaste toetus ei ole tema jaoks olnud piisavad, et ära hoida uusi kuritegusid. 3.2 Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et isikut, kes on korduvalt toime pannud kuritegusid ja pole eelnevatest karistustest ega kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamistest teinud vajalikke järeldusi ning kellel on kalduvus alkoholi kuritarvitamisele, ei ole võimalik ega otstarbekas tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada elektroonilisele valvele allutamisega. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
15. G.B kaitsja vandeadvokaat R. Napa taotleb maakohtu määruse tühistamist ja G.B vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilisele valvele allutamisega. 4.
16. Määruskaebuse kohaselt leiab kaitsja, et tema kaitsealuse vangistusest tingimisi vabastamiseks on KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt olemas materiaalne alus, kuna G.B on temale määratud liitkaristusest ära kandnud üle poole. 4.2 Samuti selgitas kaitsja, et G.B puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning ta pole saanud osaleda sotsiaalprogrammides vastuvõturežiimil viibimise tõttu ja seoses asjaoluga, et tema suhtes ei ole koostatud individuaalset täitmiskava, kuid sotsiaalprogrammides osalemine on kaitsja hinnangul ka võimalik kriminaalhooldusel viibimise ajal. 4.3 Kaitsja rõhutas määruskaebuses, et vabanemisel oleks G.B olemas ka kindel töö- ja elukoht ning G.B on otsustanud asuda elama seadusekuulekalt ja luua perekonna. -2- Vastus määruskaebusele
17. Ringkonnakohus tegi 28.06.2013 määruse, mille kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses ning prokuröril ja määruskaebuse esitajal on õigus esitada oma seisukohti määruskaebuse osas kuni 12.07.
18. Määratud tähtajaks ringkonnakohtule seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
19. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et G.B vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine tema allutamisega elektroonilisele järelvalvele ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata. Täiendavalt ringkonnakohus märgib järgmist.
20. Kolleegiumi hinnangul on G.B puhul tegemist süstemaatilise õigusrikkujaga, keda on kriminaalkorras karistatud 10-nel korral ning kes hoolimata eelnevatest karistustest on jätkanud uute kuritegude toimepanemist, millest viimase pani ta toime olles eelnevast kuriteost tingimisi vabastatud ning seega ei ole G.B aru saanud temale määratud sanktsioonide eripreventsioonist, milleks on G.B käitumise allutamine ühiskonna poolt kehtestatud reeglitele.
21. G.B kaitsja väide, et tema kaitsealuse vangistusest tingimisi vabastamiseks on KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt olemas materiaalne alus, kuna G.B on temale määratud liitkaristusest ära kandnud üle poole, on küll sanktsiooniõiguse materiaalsetest alustest lähtuvalt õige, kuid kolleegium rõhutab, et ennetähtaegne vabastamine tähendab G.B subjektiivset õigust enda ennetähtaegset vabastamist taotleda, mitte tema õigust ennetähtaegselt vabaneda (RKKK nr 3-1-1-91-06). Lisaks juhib kolleegium tähelepanu, et isiku vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks peavad olema erandlikud põhjused ning reeglina kuulubki isikule määratud karistus ärakandmisele tervikuna. Käesoleval juhul selliseid erandlikke asjaolusid pole tuvastatud.
22. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et G.B tuleb käesoleval ajal jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilisele valvele allutamisega vabastamata ja tema kaitsja esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Kanda oleva karistusaja pikkust arvestades on ka veel edaspidi võimalusi otsustada G.B vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist.
23. G.B kaitsja vandeadvokaat R. Napa on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja poolt esitatud taotluse kohaselt G.B-le riigi õigusabi andmisele kulunud aeg, s.o 1 tundi, põhjendatud ning kaitsja tasuna taotletud summa 43,20 eurot, sh käibemaks 7,20 eurot, vastavuses RÕS §-st 22 tulenevate nõuete ning Eesti Advokatuuri poolt kehtestatud korraga riigi õigusabi kulude hüvitamise kohta. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus advokaat R. Napale Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt väljamaksmisele kaitsja tasu summas 43,20, sh käibemaks 7,20 eurot, G.B-le määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest ning juhindudes KrMS § 187 lg 2 mõistab vastava menetluskulu G.B-lt välja Mati Kartau Paavo Randma -3- Maili Lokk