, 199 lg 2 p 4, 182, 200 lg 2 p 7, 113 järgi, Aigar Rihe ja Z.V ’u süüdistustes
lg 2 p 7, 113 järgi Süüdistatav ANDRIS LÕOKE, isikukood 39102055217, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 7 klassi, elukoht xxxx, enne kinnipidamist töötas mitteametlikult xxxx, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 05.05.2010 Viru Maakohtu poolt
MS § 238 lg 2 alusel 4 k vangistusega tingimisi 18 k katseajaga, 2) 15.07.2010 Viru Maakohtu poolt
lg 2 p 7,8 järgi 3 k vangistusega,
lg 2 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks 7 k vangistust, milline
alusel asendati 420 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 1 a 8 k, Viru Maakohtu määrusega 16.08.2011 pöörati mõistetud ja kandmata karistus 6 k 20 p vangistust täitmisele, karistuse algus 16.08.2011, 3) 01.12.2011 Viru Maakohtu poolt
lg 2 p 3, 199 lg 2 p 7,8,9 järgi 1 a vangistusega, millest
alusel eelvangistusaja mahaarvamisega kuulus lõplikult ärakandmisele 11 k 27 p vangistust karistuse kandmise aja algusega 16.08.2011, 4) 01.03.2012 Viru Maakohtu poolt
lg 1 järgi 3 k vangistusega,
lg 1 alusel liideti antud karistusega Viru Maakohtu 15.07.2010 otsusega mõistetud karistus 6 k ja 20 p vangistust 2 Kaitsja Süüdistatav ning liitkaristuseks mõisteti 9 k ja 20 p vangistust, karistuse algus 16.08.2011, Viru Maakohtu määrusega 21.03.2012 loeti Viru Maakohtu otsusega 01.03.2012 mõistetud karistus 3 k vangistust kaetuks Viru Maakohtu 01.12.2011 otsusega mõistetud karistusega 11 k ja 27 p vangistust, milline karistus loeti lõplikuks karistuseks, karistuse algus 16.08.2011, väärtegude toimepanemise eest karistatud 28-l korral, 9 rahatrahvi tasutud, kahtlustatavana kinni peetud 17.07.2011, tõkend vahistamine kohaldatud 19.07.2011, vandeadvokaat Anti Aasmaa AIGAR RIHE, isikukood 39108080272, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, elukoht xxxx , enne kinnipidamist ei töötanud, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 18.08.2008 Tartu Maakohtu poolt
lg 2 p 4,7; 266 lg 2 p 1,3; 215 lg 2 p 1,2 järgi 10 k vangistusega tingimisi 18 k katseajaga, 2) 28.10.2008 Viru Maakohtu poolt
lg 2 p 1,2 – 25 lg 4 järgi 4 k vangistusega tingimisi 2 a 3 k katseajaga, 3) 15.07.2010 Viru Maakohtu poolt
lg 2 p 7,8 järgi 6 k 29 p vangistusega, milline
alusel asendati 418 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 1 a 8 k, 4) 27.07.2011 Viru Maakohtu poolt
lg 2 p 7,8,9 järgi 2 k vangistusega,
lg 2 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks 6 k 28 p vangistust karistuse algusega 27.07.2011, 5) 20.10.2011 Viru Maakohtu poolt
järgi 5 k vangistusega,
lg 2 alusel mõisteti 11 k 28 p vangistust, millist karistust kandis alates 27.07.2011, väärtegude toimepanemise eest karistatud 28-l korral, 1 rahatrahv tasutud, kahtlustatavana kinni peetud 17.07.2011, tõkend vahistamine kohaldatud 19.07.2011, vandeadvokaat Arri Tooming Kaitsja Süüdistatav Z.V , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, elukoht xxxx, õpib xxxx, varem kriminaalkorras karistamata, väärtegude toimepanemise eest karistatud 3-l korral, 1 rahatrahv tasutud, kahtlustatavana kinni peetud 17.07.2011, tõkend vahistamine kohaldatud 19.07.2011, Viru Maakohtu määrusega 20.01.2012 asendati vahistamine elektroonilise valvega, vabastati Viru Vanglast 31.01.2012, vandeadvokaat Lembit Nirgi Kaitsja 3 RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 306, 309, 310, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada ANDRIS LÕOKE
Süüdi tunnistada ANDRIS LÕOKE
Süüdi tunnistada ANDRIS LÕOKE
Süüdi tunnistada ANDRIS LÕOKE
Süüdi tunnistada ANDRIS LÕOKE
järgi ning karistuseks mõista 10 (kümme) aastat vangistust.
lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõista ANDRIS LÕOKE’se liitkaristuseks 10 (kümme) aastat vangistust.
lg 1 ja 64 lg 1 alusel lugeda 01.03.2012 Viru Maakohtu kohtuotsusega mõistetud ja 21.03.2012 Viru Maakohtu määrusega täpsustatud kergem karistus 11 (üksteist) kuud ja 27 päeva vangistust kaetuks käesoleva kohtuotsusega mõistetud raskema karistusega, mõistes ANDRIS LÕOKE’se liitkaristuseks 10 (kümme) aastat vangistust. Tõkend vahistamine Andris Lõokese suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Andris Lõokese karistuse kandmise alguseks lugeda tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 17.07.2011. Süüdi tunnistada AIGAR RIHE
Süüdi tunnistada AIGAR RIHE
järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) aastat vangistust.
lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõista AIGAR RIHE liitkaristuseks 6 (kuus) aastat vangistust.
lg 1 ja 64 lg 1 alusel lugeda 20.10.2011 Viru Maakohtu kohtuotsusega mõistetud kergem karistus 11 (üksteist) kuud ja 28 päeva vangistust kaetuks käesoleva kohtuotsusega mõistetud raskema karistusega, mõistes AIGAR RIHE liitkaristuseks 6 (kuus) aastat vangistust. Tõkend vahistamine Aigar Rihe suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 4 Aigar Rihe karistuse kandmise alguseks lugeda tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 17.07.2011. Süüdi tunnistada Z.V
Süüdi tunnistada Z.V
järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõista Z.V ’u liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistus 17.07.2011 – 31.01.2012, s.o 6 (kuus) kuud ja 15 päeva karistusaja hulka. Z.V’ul kuulub ärakandmisele 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud ja 15 päeva vangistust. Mõistetud vangistust ei pöörata
alusel täitmisele, kui Z.V ei pane kolme aastasel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle
§ -s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustuse. Määrata Z.V katseajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ühes kohustusega järgida
§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 2 p 2 alusel kohustada Z.V käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Z.V-le määratud katseaja alguseks lugeda 10.09.2012. Vahistamise asendamine kohustusega alluda
lg 1 sätestatud elektroonilisele valvele Z.V suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Andris Lõokeselt 48 (nelikümmend kaheksa) eurot A Ji (arvelduskonto nr xxxx xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks. Välja mõista Andris Lõokeselt 98 (üheksakümmend kaheksa) eurot T N (arvelduskonto nr xxxx xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 1, lg 2 alusel välja mõista Andris Lõokeselt ja Z.V-lt kummaltki menetluskuluna sundraha 725 (seitsesada kakskümmend viis) eurot riigituludesse. 5 KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 1 alusel välja mõista Aigar Rihelt menetluskuluna sundraha 725 (seitsesada kakskümmend viis) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõista Andris Lõokeselt, Aigar Rihelt ja Z.V-lt igalt ühelt menetluskuluna ekspertiisitasu 91 (üheksakümmend üks) eurot surnu kohtuarstliku ekspertiisi tegemise eest riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõista Andris Lõokeselt ja Z.V-lt kummaltki menetluskuluna ekspertiisitasu 1339,50 (üks tuhat kolmsada kolmkümmend üheksa eurot ja 50 senti) eurot DNA ekspertiisi tegemise eest riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista Andris Lõokeselt, Aigar Rihelt ja Z.V-lt igalt ühelt menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 0,45 eurot riigituludesse. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt OÜ Anti Aasmaa Advokaadibüroo (asukoht Turuplats 3, Rakvere) kasuks 1237,01 (üks tuhat kakssada kolmkümmend seitse eurot ja 01 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 206,17 eurot) eurot v.-adv. Anti Aasmaa poolt määratud korras süüdistatava Andris Lõokese kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Andris Lõokeselt menetluskuluna kaitsjatasu 1751,23 (üks tuhat seitsesada viiskümmend üks eurot ja 23 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Anti Aasmaa poolt osutatud õigusabi eest. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Arri Tooming OÜ (asukoht Tallinna 21, Rakvere) kasuks 1228,75 (üks tuhat kakssada kakskümmend kaheksa eurot ja 75 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 204,79 eurot) eurot v.-adv. Arri Toominga poolt määratud korras süüdistatava Aigar Rihe kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Aigar Rihelt menetluskuluna kaitsjatasu 1535,57 (üks tuhat viissada kolmkümmend viis eurot ja 57 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Arri Toominga poolt osutatud õigusabi eest. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo OÜ (asukoht Lai 11, Rakvere) kasuks 1267,20 (üks tuhat kakssada kuuskümmend seitse eurot ja 20 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 211,20 eurot) eurot v. -adv. Lembit Nirgi poolt määratud korras süüdistatava Z.V kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Z.V-lt menetluskuluna kaitsjatasu 1646,44 (üks tuhat kuussada nelikümmend kuus eurot ja 44 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest. Andris Lõokesel, Aigar Rihel ja Z.V tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr
Andris Lõoke on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema
lg 2 p 4 tähendatud isikuna - 23.06.2011 kella 17.30 paiku Rakveres Vilde 8 asuva Säästumarketi juures võttis ära A J i taskust maha kukkunud mobiiltelefoni Sony Ericsson W595 väärtusega 100 eurot ja rahakoti väärtusega 7 eurot koos selles olnud 5 euro sularahaga ning hõbedast kõrvarõngaga väärtusega 4 eurot, tekitades vargusega kahju kokku 116 eurot; - 10.07.2011 kella 14.15 paiku võttis Tamsalu vallas Porkuni järve ääres kaldale maha pandud riiete juurest ära T Nle kuuluva mobiiltelefoni LG T310i koos Zen kõnekaardiga koguväärtusega 98 eurot. 7 Seega Andris Lõoke,
lg 2 p 4 tähendatud isikuna, võttes ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime
Andris Lõoke on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema 16.07.2011 õhtul ning ööl vastu 17.07.2011 xxxx pakkus alaealisele Z.V-le (isikukood XXX) alkoholi ja tarvitas seda koos Z.V-ga. Seega Andris Lõoke täisealise isikuna, kallutades nooremat kui kaheksateistaastast isikut alkoholi tarvitamisele, pani toime
Andris Lõoke on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema 16.07.2011 kella 21.00 paiku xxxx bussiootepaviljonis lõi R St käega näkku ning, võttes ootepaviljoni ülaäärest kinni, lõi talle kahe jalaga näkku, urineeris tema peale ning võttis koos Aigar Rihe ja alaealise Z.V-ga R. S ära pudeli viina ja paki sigarette (väärtus teadmata). Seega Andris Lõoke, võttes vägivallaga ja isikute grupis ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime
Andris Lõoke on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema koos Aigar Rihe ja alaealise Z.V-ga 17.07.2011 kella 01.00 paiku peksid xxxx bussiootepaviljonis rusikate ja jalgadega R St pähe ja kehasse, kusjuures A. Lõoke lõi prussiga R. S pähe ja Z.V klaasist õllepudeliga näkku, põhjustades R. S näokolju luude hulgimurrud, peaaju kelmete alused verevalumid, vedel veri peaaju vatsakestes, verevalumid pea juustega kaetud osa pehmetes kudedes, hulgalised põrutushaavad, marrastused ja verevalumid näol ja peas, verevalum ülahuule limaskestal, hulgalised pindmised lõikehaavad paremal pool pea otsmiku piirkonnas, osaliselt rinnakelmet vigastavad mõlemapoolsed roiete hulgimurrud erinevatel anatoomilistel joontel verevalumitega rinna pehmetes kudedes, verevalum vasaku kopsu väratis, keeleluu vasaku sarve osaline murd ja tumepunane verevalum kilpkõhre vasaku sarve sidekoes, mille tagajärjel R S suri. Seega Andris Lõoke, tappe teise inimese, pani toime
Aigar Rihe on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema 16.07.2011 kella 21.00 paiku xxxx bussiootepaviljonis pärast seda, kui Andris Lõoke oli löönud R S t käega näkku ning, võttes ootepaviljoni ülaäärest kinni, löönud kannatanule kahe jalaga näkku ning urineerinud tema peale, võttis koos Andris Lõokese ja alaealise Z.V-ga R. S ära pudeli viina ja paki sigarette (väärtus teadmata). Seega Aigar Rihe, võttes vägivallaga ja isikute grupis ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime
Aigar Rihe on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema koos Andris Lõokese ja alaealise Z.V-ga 17.07.2011 kella 01.00 paiku peksid xxxx bussiootepaviljonis rusikate ja jalgadega R St pähe ja kehasse, kusjuures A. Lõoke lõi R. S veel prussiga pähe ja Z.V klaasist õllepudeliga näkku, põhjustades R. S näokolju luude hulgimurrud, peaaju kelmete alused verevalumid, vedel veri peaaju vatsakestes, verevalumid pea juustega kaetud osa 8 pehmetes kudedes, hulgalised põrutushaavad, marrastused ja verevalumid näol ja peas, verevalum ülahuule limaskestal, hulgalised pindmised lõikehaavad paremal pool pea otsmiku piirkonnas, osaliselt rinnakelmet vigastavad mõlemapoolsed roiete hulgimurrud erinevatel anatoomilistel joontel verevalumitega rinna pehmetes kudedes, verevalum vasaku kopsu väratis, keeleluu vasaku sarve osaline murd ja tumepunane verevalum kilpkõhre vasaku sarve sidekoes, mille tagajärjel R S suri. Seega Aigar Rihe, tappes teise inimese, pani toime
Z.V on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema 16.07.2011 kella 21.00 paiku xxxx bussiootepaviljonis pärast seda, kui Andris Lõoke oli löönud R St käega näkku ning, võttes ootepaviljoni ülaäärest kinni, löönud kannatanule kahe jalaga näkku ning urineerinud tema peale, võttis koos Andris Lõokese ja Aigar Rihega R. S ära pudeli viina ja paki sigarette (väärtus teadmata). Seega Z.V , võttes vägivallaga ja isikute grupis ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime
Z.V on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema koos Andris Lõokese ja Aigar Rihega 17.07.2011 kella 01.00 paiku peksid xxxx bussiootepaviljonis rusikate ja jalgadega R St pähe ja kehasse, kusjuures tema lõi R. S veel klaasist õllepudeliga näkku ja A. Lõoke prussiga pähe, põhjustades R. S näokolju luude hulgimurrud, peaaju kelmete alused verevalumid, vedel veri peaaju vatsakestes, verevalumid pea juustega kaetud osa pehmetes kudedes, hulgalised põrutushaavad, marrastused ja verevalumid näol ja peas, verevalum ülahuule limaskestal, hulgalised pindmised lõikehaavad paremal pool pea otsmiku piirkonnas, osaliselt rinnakelmet vigastavad mõlemapoolsed roiete hulgimurrud erinevatel anatoomilistel joontel verevalumitega rinna pehmetes kudedes, verevalum vasaku kopsu väratis, keeleluu vasaku sarve osaline murd ja tumepunane verevalum kilpkõhre vasaku sarve sidekoes, mille tagajärjel R S suri. Seega Z.V , tappes teise inimese, pani toime
Tõendid Andris Lõokesele esitatud süüdistustes
Süüdistatav Andris Lõoke tunnistas ennast täielikult süüdi temale esitatud süüdistustes
Süüdistatava Andris Lõokese ütlustest kohtuistungil nähtub, et A J käis Säästumarketist džinni ostmas ja pakkus talle ka. Džinni nad jõid seal samas Säästumarketi juures asuva R kioski juures. Andris Lõoke kinnitas, et ta nägi A J i taskus auku. Ta oli purjus ja tõmbas A Jil püksid katki, arvates, et on väga lahe. Andris Lõoke oma sõnul tahtis natuke tõmmata, aga purjus peaga ei kontrolli ennast ja tõmbas liiga palju. Nad seisid lähestikku ja hoidsid mingi aeg teineteisest kinni, hakates maadlema. Andris Lõokese arvates andis tema ise maadluseks ajendi. Tema väitel hakkas A J mingi hetk teda jalgadega eemale tõrjuma. Ta oli põlvili siis ja lõi A Jile vastu lõugu ühe korra, mispeale viimane pani käed endale näo ette ja siis ta lõi 2 korda põlvega A Jile vastu pead. Andris Lõokese ütlustest nähtub, et A S tuli kaklusele vahele, öeldes, et lõpeta ära. Viimane näitas talle ka 2 telefoni ja rahakotti. Sony Ericssoni telefoni võttis ta endale. Motorola telefon oli ka A Se käes ja ta ütles viimasele, et see ei ole 9 tema oma ja oma kätte ta ka seda ei võtnud. Ta tõusis püsti ja tuli sealt ära. A J oli ikka kõveras, hoidis käsi näo ees ja nuttis. Mingeid vigastusi tal kohe näha ei olnud. Hõbedast kõrvarõngast ta nägi, see oli sendi lahtris. Selle kohta arvas Andris Lõoke algul, et selle „blingi“ viskas ta minema. Seejärel väitis Andris Lõoke, et ta ei mäleta, mis ta sellega tegi, aga tema kätte see ei jäänud. Raha võttis ta ära, kuid 5 eurot ei olnud, üle 2 euro vast oli tal. Raha kulus tal kuskile ära. Rahakoti viskas ta minema Lukuaugu poe taha muruplatsile. Politsei küsimuse peale, et mis siin toimus, tunnistas ta, et andis A Jile peksa, kuna viimane noris muhku. Politsei küsis temalt telefoni, aga tema ütles, et A S võttis selle üles. Andris Lõoke tunnistas, et kui ta Tallinnas tööl käis, siis jäi telefon onu I L juurde, kes elas siis xxxx. Andris Lõokese sõnul onu küsis tema käest, kust ta selle sai, mispeale ta ütles, et sõbra käest. Süüdistatav Andris Lõoke kinnitas kohtuistungil, et 10.07.2011 peale lõunat läks ta koos T Nga Porkuni järve ujuma. Nad võtsid riidest lahti. T N pani riiete vahele telefoni ja nad läksid ujuma. Kui nad veest välja tulid ja nahk oli märg, ei hakanud nad riideid selga panema. Mingi aeg tahtis ta oma riiete järgi minna ja T ütles, et toogu ka tema riided ära. Kui ta riiete juurde läks, siis tuli tal mõte, et ta võtab T N telefoni. Ta viis T Nle riided ja viimane küsis, et kas telefoni ei olnud, mispeale ta ütles, et ei. Andris Lõoke tunnistas, et ta korraks toppis sellesse telefoni oma kaardi sisse ja võttis siis kohe välja ning rohkem ei kasutanud seda, jättes telefoni oma onu I L juurde ja öeldes viimasele, et ostis selle. Andris Lõokese väitel onu ei mäletanud, kuhu ta selle telefoni pani. Kannatanu A J kinnitas kohtuistungil, et sai Andris Lõokesega enne seda sündmust juhuslikult tuttavaks. 23.06.2011 kella 17.30 paiku sai ta Andris Lõokesega kesklinnas juhuslikult kokku. Nad liikusid Säästumarketi juurde ja jäid sinna juttu rääkima. Tal olid tagant püksid lõhki, taga tasku juures oli sõrme suurune auk. A Ji väitel jäi see Andris Lõokesele silma ja häiris viimast. Algul ei öelnud Andris Lõoke midagi, kuid siis toppis näpu sinna auku ja tõmbas tema püksid lõhki. Nad olid natuke vindised. Kui ta küsis Andris Lõokeselt, et miks viimane niimoodi tegi, ütles Andris Lõoke, et ahvid niimoodi riides ei käi. Siis oli Andris Lõoke küsinud, et kas tahad kakelda, mispeale tema ei öelnud midagi. Ta oli Andris Lõokesele võib-olla liiga lähedal ning ühel hetkel olid nad teineteise haardes. Andris Lõoke oli tema esimesena haardesse võtnud ja siis hakkas maadlus pihta. Ta reageeris kohe ja hakkas Andris Lõokest pikali maha viskama. Nad rüselesid maas pikka aega. Samal ajal ta rahakott ja kõik, mis taskus olid, kukkusid taskust välja. Seda ta tundis, sest taskud läksid kergemaks. A J täpsustas, et taskus olid tal mobiiltelefonid Motorola ja S ony Ericsson ning rahakott. Sony Ericsson oli valget värvi ja punaste äärtega, Motorola oli oranžide äärtega ja hall. Rahakotis olid tal 5 eurot müntides ja üks hõbedast kõrvarõngas. Nad madistasid umbes 5-7 minutit. Kui ta Andris Lõokese lahti lasi ja teda võib-olla 1-2 korda jalgadega eemale tõukas, siis tuli Andris Lõoke, olles püsti ja lõi talle, kes ta oli pikali, rusikatega korduvalt lõuapiirkonda ja näkku. A Ji väitel oli lööke umbes 5 ja valu tundis ta igatahes. Ta oli šokis maas, ei suutnud rääkida. Vahepeal oli ta teadvuseta neist löökidest. Pärast talle räägiti, et Andris Lõoke olevat talle peale sülitanud. Ta oli pikali maas ja käed olid näo ees. Kui ta uuesti nägema hakkas, siis olid tema ümber politseinikud. Ta kontrollis oma taskuid, kadunud olid 2 telefoni ja rahakott. A Ji sõnul hakkas ta neid otsima, aga ei leidnud. Motorola telefoni sai ta politseinike käest kätte sündmuskohal, rahakoti sai ta kätte politseijaoskonnast ja Sony telefoni kuu aega hiljem politseist. Rahakotis ei olnud raha ega kõrvarõngast. Peale seda, kui ta politseis tunnistusi andis, käis ta arstil. Tal olid lõua- ja peapiirkonnas valud. Kannatanu T N kinnitas kohtuistungil, et tunneb Andris Lõokest juba paar aastat. T N ütlustest nähtub, et nad olid Andris Lõokesega 09.07.2011 Porkuni suvepäevadel ja öösel tema juures, järgmisel päeval läksid Porkunisse ujuma. Tal oli kaasas telefon LG. Andris 10 Lõoke nägi, kuidas ta telefoni ujuma minnes riiete vahele pani. Kui ta ujumast tagasi tuli, siis ta kohe ei kontrollinud, kas telefon oli alles. Riideid ta kohe selga ei pannud, vaid nad läksid putka juurde. Andris käis riiete järel, kui nad putka juures istusid ja tõi talle riided. Mõni aeg hiljem tuli talle meelde, et tal oli telefon kaasas. Tema telefoni number on xxxx. T N väitel olid riided koos telefoniga pool tundi järelvalveta. Tol hetkel ta ei teadnud, kuhu tema telefon sai. Oma telefoni ei ole ta tagasi saanud. Tunnistaja A S kinnitas kohtuistungil, et jaanipäeva paiku nägi ta Säästumarketi juures muru peal kaklust. A S viitas Andris Lõokesele kui peksjale, kes peksis rusika ja jalaga, olles kannatanu peal. Näkku peksmist ta otseselt ei näinud. Ta käis vahepeal ära. See mees, keda peksti, oli pikali, külili, nad veeresid seal. Ta ei jälginud kogu aeg. A Se väitel käis ta keelamas neid, et lõpetage ära, mispeale Andris Lõoke lõpetas ära ja tuli tema juurde. Seal ümbruses maas tee peal nägi ta 2 telefoni ja rahakotti, mis olid nendest kellegi omad. Ta võttis need enda kätte. Ta pakkus neid Andris Lõokesele, kes võttis telefoni ja rahakoti, minnes selle juurde, kes oli pikali ja läks edasi rahmeldamiseks, kuni tuli politsei. Teine telefon jäi tema kätte, sest Andris Lõoke ütles, et see tema oma ei ole. Politsei tuli ja ta andis selle telefoni politsei kätte. Teist korda kutsus tema politsei, kui G T Lukuaugu nurga tagant rahakoti leidis. Kannatanu, kes oli pikali, oli peale peksmist verine. Tunnistaja G T kinnitas kohtuistungil, et eelmisel aastal jaanipäeva paiku, kella 6 paiku õhtul nägi ta, kuidas 2 poissi kaklesid julmalt. Enne peksid nad vastastikku, pärast oli üks poiss teisel peal ja peksis teist julmalt. Peksti kätega selga, rindu ja igale poole. Poiss oli jumala verine. Peksmine kestis veerand tundi kindlalt. A läks vahele, aga poisid ei kuulanud. A andis rahakoti selle poisi kätte, kes peksis ja kellel oli džinnipurk veel käes. See poiss läks Lukuaugu kaupluse poole. Tema nägi, et poisil seda purki enam käes ei ole ja ta läks sellele järgi. Siis kohe seal seina juures oli rahakott ja purk. Ta võttis purgi, öeldes A, et seal on rahakott. Tunnistaja Kaire Kivilo kinnitas kohtuistungil, et 23.06.2011 kell 17.25 said nad väljakutse Säästumarketi juurde, et toimub kaklus. Nad läksid kohale paari minutiga, kuna olid läheduses. Kaklust ei olnud, kannatanu oli muru peal ja laste kamp näitas lõpuks, kes kaklesid. Kannatanut ta ei tundnud, kuid hiljem sai ta teada, et tegemist oli A Jiga, kellel olid püksid katki, õla peal kriimustus ja kes nuttis, olles sasitud. Kaire Kivilo väitel oli A J pikali ega tahtnud püsti tõusta. Tema sõnul juhatasid lapsed teise kakleja poole neile kätte, näidates noormehe peale, kes juba ise nende juurde tuli ja kelleks osutus Andris Lõoke. Viimane ütles, et tema oli see, kes kakles kannatanuga, et oli mingi tüli, millest ta ei taha rääkida. Kannatanu ütles, et tal on kuskil telefon. Lapsed rääkisid, et olid ka asjad maas, et kakluse käigus pudenesid laiali telefonid ja rahakott. Lapsed näitasid A Se peale, keda ta tööalaselt teab ja kes oli ajalehekioski juures, tulles talle vastu, telefon näpus ja andes selle tema kätte, öeldes, et tema korjas maast üles. Kaire Kivilo sõnul oli A S korjanud üles telefonid ja rahakoti ning andnud need Andris Lõokese kätte. Andris Lõoke oli selleks ajaks juba kadunud. Kannatanu rääkis, et tal olid kadunud 2 telefoni ja rahakott. Rahakott leiti hiljem apteegi juurest üles, kuid mitte sel hetkel, kui nemad seal olid. Hiljem kohtasid nad Tuleviku tänaval Andris Lõokest, kes eitas esemete võtmist. See telefon, mille A S välja andis, oli Motorola. Kohtueelses menetluses kriminaalasjas kogutud tõenditest avaldati kohtulikul uurimisel: - kannatanu A Ji ülekuulamise protokolli lisa – foto kannatanu A J i katki tõmmatud teksapükstest (tl 68). - koopia AS Rakvere Haigla patsiendikaardist A Ji kohta 23.06.2011 (tl 75-76), mille kohaselt diagnoositi tal pea pindmised hulgivigastused. 11 - asitõendi vaatlusprotokoll 27.06.2011 ning sinna juurde kuuluvad fototabelid (tl 69 -71). Vaadeldavaks objektiks on Rakveres Vilde tn 8 asuva Säästumarketi juures A Se poolt politseile üle antud mobiiltelefon Motorola W230, milline tagastatud vaatluse lõpus omanikule A Jile. - asitõendi vaatlusprotokoll 27.06.2011 ning sinna juurde kuuluvad fototabelid (tl 72 -74). Vaadeldavaks objektiks on Rakveres Vilde tn 8 asuva Säästumarketi juurest G T poolt leitud ja politseile üle antud rahakott, milline tagastatud vaatluse lõpus omanikule A Jile. - äratundmiseks esitamise protokoll 20.07.2011 (tl 77-78), mille kohaselt tunnistaja A S tundis kindlalt ära talle äratundmiseks esitatud isikute hulgast fotol nr 3 oleva isiku, kes Säästuka juures seda teist noormeest peksis ja kelle kätte ta pärast andis selle rahakoti ja mobiiltelefoni. Ta tunneb selle isiku ära ta välimuse järgi – juuste ja näokuju järgi. Fotol nr 3 äratuntud isikuks osutus Andris Lõoke. - asitõendi vaatlusprotokoll 22.07.2011 ning sinna juurde kuuluvad fototabelid (tl 79-83). Vaadeldavaks objektiks on 22.07.2011 I L poolt xxxx korteris baarikapist politseile üle antud mobiiltelefon Sony Ericsson W595. - kannatanu A Ji allkiri (tl 84), et ta on 28.07.2011 Rakvere politseijaoskonnast kätte saanud temalt varastatud mobiiltelefoni Sony Ericsson W595. - jälitusprotokoll 03.10.2011 (tl 85-88), mille kohaselt alates 11.07.2011 kella 19.09-st kuni 19.25-ni on mobiiltelefonis IMEI koodiga xxxx kasutusel abonendinumber xxxx. Andris Lõoke on 07.04.2011 postitanud Rate.ee keskkonnas postituse abonendinumbriga xxxx. Tõendid Andris Lõokesele esitatud süüdistuses
järgi, Andris Lõokesele, Aigar Rihele ja Z.V-le esitatud süüdistustes
Süüdistatav Andris Lõoke tunnistas ennast täielikult süüdi temale esitatud süüdistustes
, 113 järgi, süüdistuses
Süüdistatavad Aigar Rihe ja Z.V ennast neile esitatud süüdistustes
Süüdistatav Andris Lõoke kinnitas kohtuistungil, et 16.07.2011 õhtul alates kella 8.30 või 8.45 veetis ta aega Aigari ja Frediga, sealjuures Frediga kohtus ta külateel, kui Fredi talle vastu tuli. Fredil oli sünnipäev ja neil oli kokkulepe, et koos alkoholi võtta. Ta helistas Fredile peale tööd, kui Lääne-Virumaale jõudis, et käib Kundas ja võtab jooki ning Fredi tuli talle vastu. Algul oli tal plaanis Rakveresse minna koos Frediga, seepärast nad ühe viinapudeli ja 8 õlut peitu panidki. Nad ei tahtnud jookidega Fredi vanaema juurde minna, vaid läksid hoopis xxxx, sest jäid bussist maha. Nad kohtasid xxxx bussipeatuses R St, keda tema oli eelnevalt näinud, kuid kellega ta suhelnud ei ole. Andris Lõokese väitel hakkab Fredi kõikidega suhtlema. Fredi hakkas R Sga suhtlema, et miks ta üksi istub. R S tahtis vist Rakveresse saada, aga nad ütlesid, et see on Kunda poolne bussijaam ja siit buss ei lähe. Andris Lõokese väitel oli R S purjus, sest kui tõusma hakkas, siis vajus tagasi. R S jõi viina, aga Fredi pakkus talle õlut. R S jõi õlut, võttes siis oma pooliku viinapudeli välja, pakkudes neile ka. Tema ja Fredi ei võtnud, kuid Aigar jõi seda. Siis pudel jäigi Aigari kätte. R S pakkus neile suitsu, Aigar ja Fredi võtsid. Tema võttis paki enda kätte, pannes ühe R S jaoks põlema ja pannes siis paki endale tasku. Ta ütles, kui pani suitsupaki tasku ja viinapudel oli Aigari käes, et lähme minema siit. Fredi küsis, et kas ta suitsu ja viina tagasi ei anna, mispeale tema ütles, et ei, et lähme minema. Andris Lõokese ütlustest nähtub, et esimesel korral vägivallatsemist ei toimunud. Sealt läksid nad xxxx T V juurde, aga teda ei olnud kodus. Nad olid tema naise I, tütre ja viimase peika juures natuke aega, siis läksid naabri, talle tuttava K P juurde. 12 Süüdistatav Andris Lõoke kinnitas kohtuistungil, et tunneb Z.V sellest ajast kui ta väike oli. Ta teab ka seda, et Z.V on alaealine. Andris Lõoke põhjendas Z.V-le alkoholi pakkumist sellega, et Z.V on tema sõber ja ta ei hoolinud seadusest. Neil oli endil tema poolt ostetud viin kaasas, vist oli Oma Viin. Peale selle ühe viina, oli neil 16 õlut, aga nad panid 8 neist puu taha peitu ja 8 võtsid kaasa, juues neid neljakesi Fredi vanaemaga. Andris Lõoke väitis kohtuistungil, et keegi vanamehelt viinapudelit ära ei võtnud, see jäigi Aigari kätte. Teised nägid ka, kui ta suitsupaki endale tasku pani. Andris Lõokese väitel kuses ta enne äraminekut pingi peale, mitte ei lasknud R S peale. Algul mõtles ta, et läheb bussijaama taha. Arvab, et tegi seda nalja pärast. KrMS § 289 lg 1,2 alusel määras kohus prokuröri taotlusel Andris Lõokese kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütluste avaldamise. Andris Lõoke on kohtueelses menetluses (tl 20-22) öelnud, et „Ütlesin Aigarile, et lähme edasi. Aigar ütles, et oota, et ta joob temaga viina lõpuni. Ma vastasin, et ma ei viitsi oodata ja võtsin vanamehelt viinapudeli käest ära. Suitsupakist ei tea mina midagi, et keegi oleks selle mehelt ära võtnud. Minu meelest nüüd küll mehe peksmist ei toimunud, me läksime lihtsalt edasi xxxx poole. Enne seda kui ma vanamehelt viina ära võtsin, siis ma kusisin ta kõrval ja ma mõtlesin, et teen nalja ja kusisin talle peale.“ Andris Lõoke kinnitas kohtuistungil, et see, mis ta esimest korda uurija juures rääkis, see kõik oli jama. Andris Lõoke jäi selle juurde, et tema ütles, et tegi nalja ja kuses vanamehe kõrvale pingi peale. Ta väitis, et ta läbi ei lugenud seda, mis sinna oli kirjutatud, sest ta ei loe kunagi selliseid asju, vaid kirjutab alati kohe alla. Vanamees oli nii purjus, et ei saanud arugi, mis toimus. Vanamees oli rohkem purjus kui nemad. Vanamehelt ära võetud viina jõid I ja Aigar kahekesi ära, tema siis viina ei joonud, jõi sel ajal õlut. Tema jõi viina siis, kui õlled otsa said. Nemad tegid oma viina lahti siis, kui K juurde läksid. Nemad kõik tõmbasid suitsud ära, jagades suitsu ka I ja K. Andris Lõoke võttis omaks, et kui nad seal olid, siis tema ütles, et võtame viina ja suitsud ära. Süüdistatava Andris Lõokese kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et xxxx hakkasid nad tagasi tulema kella 11.30 või 12 paiku. Otsest plaani sinna bussipeatusesse tagasi minna ei olnud. Seal oli sama inimene, kes enne, R S. Kõigepealt läks sinna Fredi, siis tuli tagasi ja siis läks Aigar. Tema rääkis naisega telefonis ja siis jõudis bussijaama. Kui tema R St nägi, siis oli viimane juba istukil. Andris Lõoke mäletab, et tema lõi esimesena R St rusikaga näkku, kui viimane oli istukil. Tema arvates see oli niisama löök. Kaks korda lõi ta R St rusikaga näkku, kui viimane istus. Kui R S tõusis, siis lõi ta R St veel, võttes viimasel kratist kinni ja lüües veel 3 korda vähemalt talle rusikaga näkku. Fredi tõmbas ta tee peale pikali. Siis kohe läks Aigar R St jalgadega lööma. Tema nägi vähemalt 2 hoopi, mille tagajärjel vanamees ei kukkunud. Seda Andris Lõoke ei tea, mis ajal R S kukkus. Siis nad Frediga tõmbasid Aigarit ära. Kui Aigari eemale said, läks tema ja hakkas pikali maas olevat R St uuesti peksma, lüües viimast jalgadega näkku vähemalt 10 korda. Löömine oli ainult käte ja jalgadega. Kehasse tema ei löönud. Kuskil katuse küljes ta ei rippunud, ta vist toetas vastu bussijaama seina. Löönud ta nii ei ole, et hoiaks kuskilt kinni. Peale tema vanamehele ei hüpanud, jalaga kõhtu ei löönud, aga ta võis astuda vanamehele kõhu peale, kui nad seal koperdasid. Andris Lõokese arvates peksmine väga kaua aega ei kestnud. Fredi ütles, et lõpeta ära ja nad tõmbasid Aigari selle mehe juurest ära ja siis läksid minema. Andris Lõokese väitel lõi Aigar vanameest jalaga ka siis, kui viimane oli pikali maas. Ta ei tea, kuhu Aigar lõi. Tema neid hoope ei lugenud, nägi ühte hoopi, kuid neid jalaga hoope võis rohkem olla. Seda juttu ei olnud, et kiirabile helistada. Andris Lõokese sõnul lõid kannatanut tema ja Aigar. Tema ei löönud kannatanut rindu. Ta oma esimestes ütlustes ütles, et Fredi lõi pudeliga, sest algul ta arvas, et Fredi lõi, aga ta ei ole seda näinud, et Fredi lõi. Ta teab, et Fredi kotti vaatas, aga ta sealt midagi ei 13 võtnud. Seal olid tühjad pudelid. Aigar hommikul midagi sonis pudelist. Tema teada Fredi rippus kogu aeg tema küljes, et ta ära tuleks. Tema seal klaaspudelit ei näinud, kuid kui nad järgmisel päeval viisid saepuru Fredi vanaemale, siis ta nägi seal maas, kus see mees vedeles, klaasikilde. Andris Lõokese väitel oli kannatanu verine, pikali maas, silmad lahti. Nad läksid koos sealt ära. Siis nad proovisid peale peksmist 100 meetri kaugusel teisel pool teed bussipeatust ümber lükata, tõugates selle põllu peale ja minnes rahulikult Fredi vanaema juurde. Andris Lõokese ütlustest nähtub, et hommikul naise isa tuli sinna ja külajutud olid hommikul lahti, mistõttu nad algul mõtlesid, et on inimese ära tapnud, kuid siis tuli üks naine ja ütles, et autoõnnetus olevat olnud ja nad rahunesid maha. Kui politsei talle helistas, siis sai ta aru, et nemad tapsid inimese ära. Nad ei peksnud kannatanut selle eesmärgiga, et viimane sureks. Tema lootis, et näitab sellega, et on kõva mees. KrMS § 289 lg 1,2 alusel määras kohus prokuröri taotlusel Andris Lõokese kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütluste avaldamise. Andris Lõoke on kohtueelses menetluses (tl 20-22) öelnud, et „Ma võtsin ülevalt bussipeatuse paviljoni ülevalt äärest kinni ja lõin jalaga kõhtu ja näkku. Ma rippusin bussipeatuse küljes ja siis lõingi jalaga. Mees kukkus minu löögist istukile pingi peale. Nüüd võttis Fredi selle vanamehe kilekotist klaasist tühja õllepudeli ja lõi vanamehele vastu pead. Kuhu piirkonda Fredi lõi ma öelda ei oska. Ta lõi suhteliselt kaarega, ta võttis hoogu. Vanamees kukkus pingi pealt maha, selili.“ Andris Lõoke väitis kohtuistungil, et ta oli šokis ja ta ei tea isegi, mis ta seal rääkis. Ta ei tea, miks ta sellist juttu rääkis. See on vähetõenäoline, et kui pudeliga lüüa, et siis inimene kukub pikali. Andris Lõoke väitis kohtuistungil, et Aigar Rihe valetab, sest ta lihtsalt ei taha istuda, ta kardab. Andris Lõokese sõnul seal olid mingid 2 prussi bussijaama pingi peal. Ta ei tea, miks need lahti olid. Andris Lõoke ei tea, kuidas need maha sattusid. Kui ta R St rusikaga näkku lõi, siis tõstis ta viimase püsti ja üks kukkus sellepärast. Need kukkusid sel ajal, kui nemad seal olid. Andris Lõokese hinnangul põhjustas tema üksi R S surma, kuid see ei tähenda seda, et ta tahaks süü enda peale võtta. Kui ta kaklema hakkab, siis läheb ta ekstaasi. Ta tunnistas oma agressiivsust ja seda, et on enne seda Aigarile peksa andnud. Süüdistatava Aigar Rihe kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et 16.07.2011 õhtupoolikul oli ta koos Andris Lõokese ja Z.V-ga viimase vanaema Õ N juures xxxx, mis on bussiootepaviljonist, millest süüdistuses on juttu, mingi 200-300 meetri kaugusel. Z.V on talle võib-olla kaugelt sugulane, aga Andris Lõokest tunneb ta sellest ajast, kui viimane elas samas xxxx. Tema läbisaamine Andris Lõokesega oli enam-vähem, kuid Andris Lõoke on talle ka peksa andnud Rakveres vist eelmise aasta juunikuus, mistõttu kiirabi viis ta haiglasse. Aigar Rihe väitel ta kartis Andris Lõokest. Sel päeval kohtus ta Andris Lõokesega mingi 20.30 paiku. Enne Andris Lõokese tulekut vanaema juurde, nad Z.V-ga ei olnud alkoholi tarvitanud. Kui Andris Lõoke sinna tuli, siis oli tal kaasas 8 purki õlut, mida nad kõik koos jõid. Nii tema kui ka Andris Lõoke teadsid, et Z.V on alaealine. Aigar Rihe tunnistas, et mingi keskmine joove tal ikka oli. Nad olid xxxx mingi pool tundi, siis hakkasid kolmekesi xxxx poole liikuma, et minna T V juurde. Teel sinna võttis Fredi puu tagant viinapudeli ja 8 purki õlut välja. Fredi ja Andris olid need sinna ära peitnud, sest Fredi läks Andrisele vastu, kui viimane vanaema juurde tuli. Nad jõudsid Rakvere poolsesse bussijaama, kui nägid, et teises bussipaviljonis, kust Kunda poole saab sõita, istus üks vanamees. Keegi ütles, et lähme räägime temaga juttu, vaatame, mis ta seal teeb ning nad läksid ja rääkisid juttu selle vanamehega. See mees oli viina võtnud. Algul jõid nad endi õlut, tegid suitsu. Vanamees oli küsinud, et mis kell Rakveresse buss läheb ja nemad olid öelnud, et buss on juba läinud, et alles hommikul läheb. Aigar Rihe väitel vanamees pakkus neile viina ja Fredi võttis lonksu, kuid nemad Andrisega jõid oma õlut. Fredi pakkus vanamehele õlut. 14 Vanamees võttis lonksu ja andis pudeli Fredi kätte tagasi. Nende endi viin oli veel avamata. Andris lõi seda meest seal ootepaviljonis mingi paar korda näkku ja rindkeresse käega ja jalaga. Vanamees vist istus, kui ta need löögid sai. Aigar Rihe väitel hoidis Andris vanameest pekstes bussipaviljoni ülevalt äärest kinni. Löökide tagajärjel vanamees ei kukkunud, vaid oli istukil. Aigar Rihe sõnul Andris ütles talle ja Fredile, et võtame vanamehelt viinapudeli ja suitsupaki ära. Viinapudel oli kilekotis. Tema viinapudelit ära ei võtnud. Nemad Frediga vanamehe suhtes vägivalda ei kasutanud. Nad läksid edasi xxxx, kus olid mingi 1,5 tundi, tarvitades alkoholi. Tema tarvitas ka V juures alkoholi, jäädes siis rohkem purju nagu tema kaaslasedki. Süüdistatav Aigar Rihe muutis kohtuistungil oma varem antud ütlusi, kinnitades, et vanamehelt suitsupaki äravõtmisest ei olnud juttu, kuid pärast võttis Andris vanamehelt suitsupaki ka ära. Selleks ajaks kui Andris vanamehelt suitsupaki võttis, ei olnud tal oma suitsud otsas. Kui Andris ütles, et „võtame viinapudeli ära“, siis seda vist kuulis ka Fredi. Aigar Rihe väitel võttis Andris kilekotist viinapudeli ära, millelt oli pealt natuke võetud ja suitsupaki rinnataskust. Suitsupaki jättis Andris endale ja viinapudeli andis pärast, kui nad olid bussipeatusest ära läinud, tema kätte. Nende endi alkohol oli ka tema käes. Nende viin oli Oma Viin, aga vanamehelt äravõetud viin oli Ekstra. Selle kohta, kas Andris Lõoke lõi vanameest enne või pärast viina ja suitsude äravõtmist, ütles Aigar Rihe, et algul ta lõi ja siis võttis need asjad ära, kuid Andrise ütlemine, et „võtame viinapudeli ära“, oli enne löömist. Nemad Frediga ei püüdnud Andrist takistada. Sel ajal, kui Andris vanameest peksis, olid nemad mingi 2-3 meetrit eemal ja nägid täpselt, mis toimus. Vanamehelt saadud viina jõid nad ühiselt neljakesi ära, kusjuures neljas oli T V naine, kellele nad ei öelnud, kust viin on saadud. Oma viina ja õlled jõid nad ka ära. Aigar Rihe sõnul pärast seda, kui suitsud ja viin olid käes, Andris urineeris vanamehe peale, kui viimane istus. Vanamees ütles, et palun lõpeta ära. Süüdistatav Aigar Rihe kinnitas kohtuistungil, et tagasi tulles tahtsid nad koju minna. Jõudes bussijaama, kohtasid nad seal seda sama vanameest, kes oli pingile pikali visanud. Tema lihtsalt seisis seal, kuid Andris tõmbas vanamehe püsti, öeldes, et „mida sa magad siin“. Kui vanamees oli püsti, siis Andris lõi teda kõigepealt 3 korda rusikaga näkku ja pärast jalaga rindkeresse. Vanamees hakkas talle peale kukkuma ja ta hoidis teda kinni. Seejärel läks ta ise eemale ja vanamees kukkus maha. Siis kui vanamees oli juba maas, lõi tema viimast 1 -2 korda jalaga rindkerest allapoole kuskile puusapiirkonda. Tal olid sel õhtul plätud jalas. Aigar Rihe tunnistas, et ta ei tea, miks ta vanameest lõi. Seejärel oli Andris hüpanud vanamehele kahe jalaga näkku, kui viimane oli pikali, hoides ise sealt ülevalt äärest kinni. Kui Andris vanamehele kahe jalaga näkku hüppas, siis istepingi prussid, algul üks ja siis teine, kukkusid maha. Aigar Rihe ütlustest nähtub, et kui vanamees oli pikali, siis Fredi läks vanamehe näo juurde ja lõi vanameest tühja tumedat värvi klaaspudeliga, mille sai vanamehe kilekotist. Pudel läks katki. Seejärel lõi Andris vanameest veel mingi 2 korda jalaga näkku, kuid siis võttis prussi ja lõi sellega 2 korda vanamehele vastu pead. Fredi hakkas Andrist ära tõmbama, kui prussiga oli löödud, öeldes, et lähme ära. Algul Andris ei kuulanud teda, pärast kuulas. Tagasiteel koju viibisid nad bussijaamas vist 0,5 tundi. Kui nad hakkasid bussijaamast ära minema, siis oli vanamees pikali maas ja ta nägi vereloiku. Tema arvates tuli see veri vanamehe näost. Ta ütles Fredile, et kutsume kiirabi. Aigar Rihe sõnul temal telefoni ei olnud ja Fredi telefonil oli aku tühi. Nad küsisid Andris Lõokeselt telefoni, kuid viimane küsis, et „kas tahate vahele jääda“. Ta ei tea, miks nad vanaema juurest kiirabi ei kutsunud. Fredi pärast ütles, kui nad vanaema juurde kõndisid, et ta kontrollis, kas see mees on elus. Aigar Rihe tunnistas, et nemad lükkasid bussipeatuse ümber, sest eelmisel päeval, kui nad olid 15 bussijaamas, siis nad nägid, et see bussijaam on lahti ja tal tuli meelde, et see on lahti ja ta ütles, et lükkame selle ümber ja siis nad lükkasid selle ümber. Ta ei tea, miks nad seda tegid. Süüdistatava Z.V ütlustest kohtuistungil nähtub, et 16.07.2011 õhtupoolikul oli tal plaan Andrise ja Aigariga alkoholi tarvitada ning hommikul Tartusse sõita, kuid nad ei jõudnud Rakveresse minevale bussile. Enne seda, kui Andris Lõoke nende juurde tuli, ei olnud nad Aigariga alkoholi tarvitanud. Ta teadis, et Andris tuleb alkoholiga, minnes algul viimasele vastu tee otsa ja siis nad tulid vanaema juurde tagasi. Z.V sõnul Andris teadis, kui vana ta on. Vanaema juurde tulles olid Andrisel kaasas 8 purki õlut ja viin. Vanaema juures nad kõik jõid ja vanaema võttis ka. Nad võtsid vanaema juurest ära tulles põõsast viina ja õlled ning mõtlesid, et võiks minna T juurde, et pole ammu näinud. Z.V väitel jäi bussipeatus, kus oli R S, neile tee peale ette. R Sga tahtsid nad lihtsalt rääkida. Z.V tunnistas, et ta pakkus R Sle õlut ja viimane võttis. R S võttis vist kotist viinapudeli ja pakkus neile ka, kuid tema viina ei tahtnud. R S hakkas küsima, et kas Rakveresse läheb bussi, sest ta tahtis koju saada. Z.V väitel oli see kella 10 paiku ja buss oli läinud juba. Viin ja suitsupakk tema käes ei olnud. Viinapudel läks Aigari kätte, suitsupakk jäi Andrise kätte. Kui mees pakkus neile suitsu, pani Andris talle suitsu põlema ja suitsupaki oma taskusse. Mees pakkus neile viina, tema viina ei võtnud, Aigar võttis ja viinapudel jäi tema kätte. Need asjad jäid lahkudes nende kätte. Tema ütles Andrisele, et „miks sa need ära võtad, et need on tema omad“, aga Andris vastas, et las olla. Esimesel korral ei olnud mingit vägivalda selle mehe suhtes. Seda, et Andris oli pingi peale kusnud, kuulis ta Aigarilt, kui nad xxxx kõndisid. KrMS § 289 lg 1,2 alusel määras kohus prokuröri taotlusel Z.V kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütluste avaldamise. Z.V on kohtueelses menetluses 17.07.2011 (tl 23-25) öelnud, et „Andrisel tuli kuse häda ja ta kusis selle mehe peale. Mees ütles Andrisele selle peale, et mis teed, lollakas oled.“ Z.V väitis kohtuistungil, et ta ei mäleta, mis ta ütles, oskamata vastuolu põhjendada. Nad läksid edasi xxxx T külla, kuid viimast ei olnud, oli tema elukaaslane I. Nad jäid sinna, jõid neljakesi viina ja õlut ning suitsetasid. Vahepeal käisid K juures ka. Kui õlu otsa sai, siis jõi tema ka selle mehe viina. Kõik koos tegid nad selle vanamehe suitsud ära. KrMS § 289 lg 1,2 alusel määras kohus prokuröri taotlusel Z.V kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütluste avaldamise. Z.V on kohtueelses menetluses 17.07.2011 (tl 23-25) öelnud, et „Nüüd hakkas Andris seda meest peksma. Ta lõi mehele vähemalt kuus korda jalaga ribidesse. Ta lõi vasaku jalaga. Andris võttis sellelt mehelt peale löömist ka suitsupaki ära. Mees ütles Andrisele, et ära löö, mis teed. Oli aru saada, et mehel oli valus. Mees ütles mitu korda, et lõpeta ära. Suitsuks oli punane Paramount. Suitsupakk asus tal kohe ees rinnataskus. Samuti võttis Andris sellelt mehelt ära poole liitrise viina Oma Viin. See ei olnud täis pudel, sealt oli ära võetud umbes pool pudelit. Mees andis viina selleks, et Andris lõpetaks peksmise.“ Z.V tunnistas kohtuistungil, et ta eelnevalt valetas. Ta ei näinud, et Andris võttis viinapudeli ära, vaid järeldas seda. Võõras viin oli xxxx minnes Aigari käes. Z.V ütlustest nähtub, et kui nad tagasi läksid, et koju magama minna, siis bussijaama juurde jõudes ei saanud nad sealt minema. Seal oli R S pingi peal, kes istus vist või oli pikali. Z.V tunnistas, et ta istus R S kõrvale, kes midagi rääkis, millest ta aru ei saanud. Siis tuli Andris ja lõi R Sle mitu korda rusikaga näkku, mispeale ta ütles Andrisele, et „lõpeta ära“, tõmmates viimase ära sealt. Z.V ütlustest nähtub, et Andrise löömise tagajärjel mees ei kukkunud, vaid jäi sinna samasse istuma. Kui ta Andrise ära tiris, siis oli juba Aigar mehe kallal ja peksis viimast rusikaga näo piirkonda. Arvab, et Aigari hoope oli 2, sest Andris jõudis ta ära tirida ja tal oli aega nii vähe ju. Siis Andris hakkas seda meest ise peksma rusikatega, misjärel mees kukkus maha tee peale ja Andris lõi mehele jalaga näo piirkonda üle viie korra. Seejärel oli Aigar veel seda meest peksnud jalaga paar korda ribidesse. Z.V tunnistas, et ta ei saanud ära minna, kuna Andris ja Aigar 16 peksid seda vanameest. Nad olid mingi 10 minutit seal, minnes siis edasi ja lükates bussipeatuse kolmekesi ümber. Tema kannatanut pudeliga ei löönud. Aigar Rihe valetab. Kui nad esimest korda õhtul sinna läksid, siis vedeles seal klaasikilde maas. Z.V ütlustest nähtub, et enne äratulekut kartis ta, et vanamees on surnud, kuid vanamees elas, sest ta katsus pulssi, see vaikselt tuksus. Ta ei tulnud selle peale, et abi kutsuda. Z.V oma sõnul ei tahtnud, et vanaema sellest teada saab. KrMS § 189 lg 1,2 alusel määras kohus prokuröri taotlusel Z.V kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütluste avaldamise. Z.V on kohtueelses menetluses 29.09.2011 (tl 26-29) öelnud, et „Siis läks Aigar vanamehe juurde, hakkas kargama, et mis sa vanamees vahid siis ja lõi talle jalaga näkku.“ Z.V ei osanud kohtuistungil öelda, miks ta on nii rääkinud, arvates, et võibolla ta ajas Andrise ja Aigari sassi, sest Andris lõi põhiliselt. Kannatanu A S kinnitas kohtuistungil, et R S oli tema vend, kes elas enne surma tema juures. A S ütlustest nähtub, et kui vend vahel alkoholi tarvitas, siis läks ta ruttu magama ja riiakas ei olnud. Tema sõnul läks vend reede lõuna paiku ära ja pühapäeva hommikul tuli politsei ja ütles, et vend on surnud ja et ta leiti bussipeatusest. Tunnistaja A M kinnitas kohtuistungil, et R S oli tema kunagine töökaaslane, kellega nad suhtlesid harva. Viimati nad kohtusid eelmise aasta juulis Rakvere bussijaamas. Oli reede õhtu ja ta hakkas koju minema. R S ütles, et tuleb ka nende poole, et läheb xxxx. Nad tulid koos xxxx bussist maha. R S ütles, et nad pole ammu koos olnud, et tal on pudel, tehes ettepaneku see ära võtta. Nad läksid tema juurde koju ja võtsid pudeli Laua Viina ära. A Mi väitel läks R S tema juurest ära samal õhtul kella 7 paiku. R S sõbra elukoht oli tema elukohast 6 km kaugusel ja sinna pidi R S jalgsi minema. A Mi väitel nägi tema naine järgmise päeva õhtul kella 9.15 paiku R St xxxx bussijaamas istumas seal, kus Kunda poolt buss tuleb. Järgmise päeva hommikul helistas talle kasupoeg ja teatas, et bussijaamas on midagi juhtunud, et kiirabi ja politsei on koertega seal. A M nägi oma sõnul, et R S oli pikali maas, nägu verine, sussid jalast ära. See peatus, kus R S lamas, oli püsti, teine peatus oli kummuli. Kohtueelses menetluses kriminaalasjas kogutud tõenditest avaldati kohtulikul uurimisel: - kiirabikaart (tl 30). Sellest nähtub, et Rakvere kiirabi jõudis xxxx bussijaama 17.07.2011 kell 05.24. Tundmatu meesterahvas lamab selili õues bussipeatuses vägivalla tunnustega: näokolju piirkond deformatsiooniga, verine (hüübinud). Ümber surnukeha pea purunenud pudeli killud. Otsmiku piirkonnas haav. Konstateeritud surm. - sündmuskoha vaatlusprotokoll 17.07.2011 ning sinna juurde kuuluvad fototabelid ja skeemid (tl 6-19). Sündmuskoht asub xxxx Rakvere poolt tulles ja Kunda linna poole minnes paremal pool bussipeatuses. Bussipeatus on peateest eraldatud kõrvalteega, peatee ja kõrvaltee vahel on ohutussaar. Bussipaviljon on metallist halli värvi, bussipeatuse katus on rohelist värvi. Bussipeatus on 430 cm pikk ja 160 cm lai, katuseserva äärmine osa on 200 cm kõrgusel maapinnast ja katuse keskosa 250 cm kõrgusel maapinnast. Bussipaviljonis on rohelist värvi istepink, mis koosneb kahest pikast puidust prussist. Bussipaviljonis maas on meesterahva surnukeha, mis on selili asendis, vasak käsi on sirgelt kõrvale ulatuv. Parem käsi on küünarliigesest kõverdunud nii, et labakäe osa ulatub rindkereni. Käed on määrdunud verekahtlase vedelikuga. Parema jala all on rohelist värvi puidust laud mõõtmetega 2,5x10x148 cm, selle peal on verekahtlase vedelikuga pritsmed. Meesterahva pea ümber on pruunid klaasikillud. Surnukeha nägu on üleni verekahtlase määrdumisega, tema otsmikul keskel on sügav haav. Meesterahval on tagataskus Eesti Vabariigi isikutunnistus R S, isikukood xxxx, nimele ning xxxx pangakaart R S nimele, Rimi kliendikaart ning juuksekamm. Bussipaviljoni sisekülgedel surnukeha jalgade poolsel küljel ja paviljoni 17 keskosas on verekahtlase määrdumisega pritsmed. Bussipaviljoni surnukeha lähedal maas on metallist ümmargune karp, mille sees on kasutatud mokatubakas. Bussipaviljoni vasakpoolse külje ja surnud isiku vasaku jala vahel on kilekott, mille sees on kilepakendis sai (pakend avatud), poe tšekk ning tühi Fanta plekkpurk. Kilekoti ümbruses on 0,5 l plastpudel ja 1,5 l plastpudel „Limonaad“ ja 1 l „Bear Beer“. Vasaku jala all on helesinist värvi riideese (aluspüksid). Meesterahva peapoolses bussipaviljoni otsas on verekahtlase määrdumisega „Selveri“ kilekott. Bussipaviljoni ees ooteplatvormil on asfaldil verekahtlase määrdumisega jalatsijäljed. Jalatsijäljed on bussipaviljonist 280 cm ja 360 cm kaugusel. Bussipaviljonist eemal, 420 cm ja 440 cm kaugusel asfaldil on kaks verekahtlase määrdumisega jalatsifragmenti. Jalatsijälgede suund on mööda maanteed Kunda linna suunas. Bussipaviljonist eemal mööda kõnniteed Kunda linna poole on helkurposti kõrval kõnniteel bussipaviljonist 1150 cm kaugusel pruunist klaasist pudeli kael. Sündmuskohalt võeti kaasa pakend nr 1 (R. S pangakaart, Rimi kliendikaart, kamm; kilekott, milles kilepakendis sai, poetšekk, Fanta purk), pakend nr 2 (mokatubaka karp), pakend nr 3 (plastpudelid), pakend nr 4 (aluspüksid), pakend nr 5 (kilekott) ning pakend nr 6 (klaaspudeli kael). - surnu ekspertiisiakt nr 229 12.09.2011 (tl 31-42). Kohtuarst andis arvamuse, et R S surma põhjuseks olid pea ja rindkere liittrauma, millega kaasusid näokolju luude hulgimurrud, verevalumid peaaju kelmete alla ja ajuvatsakesse, roiete hulgimurrud. R S surnukeha välisvaatlusel ja siseuuringul leiti järgmised vigastused: näokolju luude hulgimurrud, peaaju kelmete alused verevalumid, vedel veri peaaju vatsakestes, verevalumid pea juustega kaetud osa pehmetes kudedes, hulgalised põrutushaavad, marrastused ja verevalumid näol ja peas, verevalum ülahuule limaskestal, hulgalised pindmised lõikehaavad paremal pool pea otsmiku piirkonnas, osaliselt rinnakelmet vigastavad mõlemapoolsete roiete hulgimurrud erinevatel anatoomilistel joontel verevalumitega rinna pehmetes kudedes, verevalum vasaku kopsu väratis, keeleluu vasaku sarve osaline murd ja tumepunane verevalum kilpkõhre vasaku sarve sidekoes. Kõik surnukehal sedastatud vigastused on elupuhused ja tekkisid vahetult enne surma väga lühikese ajavahemiku jooksul üksteise järel; elavatel isikutel võib taolisi vigastusi määratleda järgmisel viisil: näokolju luude hulgimurrud, verevalumid pea juustega kaetud osa pehmetes kudedes, peaaju kelmete all ja ajuvatsakestes, haavad, marrastused ja verevalumid näol, verevalum ülahuule limaskestal koosvõetuna, ohustades elu vigastuse tekitamise momendil, kuuluvad eluohtlike tervisekahjustuste hulka; rinnakelme vigastusega mõlemapoolsed roiete hulgimurrud, verevalum kopsu väratis ohustades elu vigastuse tekitamise momendil, kuuluvad eluohtlike tervisekahjustuste hulka, lämbuse tunnusteta keeleluu sarve murd ja verevalum kilpkõhrel, pindmised lõikehaavad paremal pool pea otsmiku piirkonnas ei põhjusta eluohtlikku tervisekahjustust ning tavalise kulu korral põhjustavad lühiajalise tervisekahjustuse kestusega mitte enam kui neli nädalat. R S surnukeha vere ja uriini kohtukeemilisel uuringul leiti verest 2,27 mg/g ja uriinist 2,91 mg/g etüülalkoholi, mis elavatel isikutel põhjustab keskmise alkohoolse joobe, narkootilisi aineid verest ega uriinist ei leitud. Eksperdiarvamuse põhjenduses leitakse, et hulgalised pindmised lõikehaavad paremal pool pea otsmiku piirkonnas tekkisid terava lõikevahendi toimel, võimalik, et pisikeste klaasikildude toimel, antud järeldus kinnitub haavaservade, -nurkade, põhja ja –kuju iseloomuga (siledad servad, teravad nurgad, erinev kuju, haava pikkuse domineerimine sügavuse suhtes). - asitõendi vaatusprotokoll 18.07.2011 ning sinna juurde kuuluvad fototabelid (tl 49 -54), millest nähtub, et Z.V sinise- valge kirju dressipluusi parema varruka sooniku osal verekahtlane määrdumine. - DNA ekspertiisiakt nr 11E-GE0827 07.10.2011 (tl 57-67). Eksperdiarvamusest nähtub, et Andris Lõokese dressipükstelt Umbro ja vabaajajalatsitelt Polo Club, Z.V plätudelt Nike ja siniselt dressipluusilt leiti R S DNA-d. 18 Kohtuotsuse põhjendused. Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kohtulikul uurimisel ei tekkinud sisulist vaidlust süüdistatavale Andris Lõokesele esitatud süüdistuste osas, mis puudutavad teise raskusastme kuritegusid. Süüdistatav Andris Lõoke tunnistas ennast nende toimepanemises täielikult süüdi. Kohus loeb süüdistatava Andris Lõokese süü temale esitatud süüdistuses
järgi tõendatuks süüdistatava Andris Lõokese enda ütlustega, et ta lõi A Jile vastu lõugu ühe korra ja 2 korda põlvega vastu pead. Kannatanu A Ji ütlustega leidis tõendamist, et Andris Lõoke lõi talle rusikatega korduvalt lõuapiirkonda ja näkku. A Ji väitel oli lööke umbes 5 ja ta tundis valu. Tunnistaja A S viitas kohtuistungil Andris Lõokesele kui peksjale, kes peksis kannatanut, olles viimase peal. A Se väitel oli kannatanu peksmise tagajärjel verine. Tunnistaja G T ütlustega on tõendatud, et ta nägi 2 poissi vastastikku kaklemas, kuid pärast oli üks poiss teise peal ja peksis teist julmalt. Peksti kätega selga, rindu ja igale poole. Tunnistaja Kaire Kivilo nägi oma sõnul kannatanut muru peal, hiljem sai ta teada, et tegemist oli A Jiga, kellel olid püksid katki, õla peal kriimustus ja kes nuttis, olles sasitud. Lisaks isikulistele tõenditele leidis süüdistatava Andris Lõokese süü temale esitatud süüdistuses tõendamist veel kohtulikul uurimisel avaldatud kirjalike tõenditega. Kehalise väärkohtlemisega rünnatav õigushüve on inimese tervis. Nimetatud kuriteo objektiivne koosseis sisaldab tervise kahjustamist, samuti löömist, peksmist või valu tekitanud muud kehalist väärkohtlemist. Subjektiivsest küljest eeldab antud kuritegu tahtlust.
Kohtu arvates on Andris Lõoke teo toime pannud kogutud süüstavatest tõenditest tulenevalt otsese tahtlusega.
näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest. Kohus leiab, et süüdistatava Andris Lõokese käitumises esinevad
järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohus loeb süüdistatava Andris Lõokese süü temale esitatud süüdistuses
lg 2 p 4 järgi tõendatuks süüdistatava Andris Lõokese enda ütlustega, millis tes ta üksikasjalikult kirjeldab, mil moel sattusid peksmise käigus A Ji taskust maha kukkunud mobiiltelefon Sony Ericsson W595, rahakott koos selles olnud sularahaga ja hõbedast kõrvarõngaga ning T N mobiiltelefon LG T310i koos kõnekaardiga tema kätte. Andris Lõokese süüd nendes kuriteoepisoodides tõendavad kannatanute A Ji ja T N ütlused. A Ji ütlustest nähtub, et samal ajal, kui Andris Lõoke teda peksis, kukkusid tal taskust välja ning kadusid ära 2 telefoni ja rahakott, millistest ühe telefoni Motorola sai ta politseinike käest kätte sündmuskohal. T N sõnul nägi Andris Lõoke seda, kui ta pani ujuma minnes oma telefoni riiete vahele. Tunnistaja A Se ütlustega on tõendatud, et tema võttis üles 2 telefoni ja rahakoti, millistest Andris Lõoke tunnistas enda omadeks ühe telefoni ja rahakoti. Kaudseteks tõenditeks on kannatanu A J i puudutavas varguse episoodis veel tunnistajate G T ja Kaire Kivilo ütlused. Lisaks isikulistele tõenditele on Andris Lõokese süü varguseepisoodides tõendatud veel kohtulikul uurimisel avaldatud kirjalike tõenditega. 19 Varguse puhul on kaitstavaks õigushüveks omand. Objektiivsest küljest kujutab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Tegu on lõpuleviidud asja äravõtmisega. Kohus leiab, et Andris Lõokese poolt toimepandu on õigesti
lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritud, mõlemad teod on toime pandud kavatsetusega, sest võõraste vallasasjade äravõtmisel oli omastamise eesmärk. Kohus leiab, et süüdistatava Andris Lõokese käitumises esinevad
lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohus loeb süüdistatava Andris Lõokese süü temale esitatud süüdistuses
järgi tõendatuks süüdistatava Andris Lõokese ütlustega, et Z.V oli sünnipäev ja neil oli kokkulepe, et koos alkoholi võtta. Ta tunneb Z.V sellest ajast kui viimane väike oli ja teab ka seda, et Z.V on alaealine. Andris Lõoke põhjendas Z.V-le alkoholi pakkumist sellega, et viimane on tema sõber ja ta ei hooli seadusest. Andris Lõokese ütlustest nähtub, et üldse kokku ostis ta sel korral ühe Oma Viina ja 16 õlut, mida ühiselt joodi algul Z.V vanaema juures xxxx ja hiljem xxxx. Süüdistatava Aigar Rihe ütlustega on tõendatud, et kui Andris Lõoke sinna Z.V vanaema juurde tuli, siis oli tal kaasas 8 purki õlut, mida nad kõik koos jõid. Nii tema kui ka Andris Lõoke teadsid, et Z.V on alaealine. Aigar Rihe kinnitas, et teel xxxx võttis Z.V puu tagant viinapudeli ja 8 purki õlut, millised olid sinna eelnevalt peidetud ning millised hiljem xxxx ühiselt ära joodi. Süüdistatava Z.V ütlustega on tõendatud, et Andris Lõoke teadis, kui vana ta on. Z.V sõnul tarvitasid nad Andris Lõokese poolt toodud alkoholi algul tema vanaema juures Essus ja hiljem xxxx. Süüdistatava Andris Lõokese poolt toimepandud tegu on õigesti
järgi kvalifitseeritud, sest ta täisealise isikuna kallutas nooremat kui kaheksateistaastast isikut alkoholi tarvitamisele. Kaitstav õigushüve on alaealise normaalne vaimne ja füüsiline areng, millesse ei sekkuta alkoholijoobest tingitud mõjutustega. Objektiivne koosseis seisneb alaealise kallutamises alkoholi tarvitamisele. Subjektiivsest küljest eeldab tegu tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Kohtu arvates on Andris Lõokese tegu toime pannud kogutud süüstavatest tõenditest tulenevalt otsese tahtlusega. Käesolevas kriminaalasjas on vaidlus kannatanu R St puudutavates kuriteoepisoodides ja nimelt selles osa, kas süüdistatavad Andris Lõoke, Aigar Rihe ja Z.V on neile ühiselt inkrimineeritavates kuritegudes käsitatavad kaastäideviijatena. Kahjuks ei ole R St puudutavates kuritegudes ühtegi tunnistajat, kes saaks absoluutselt erapooletult anda ütlusi toimunu tehiolude kohta. Seega saab kohus tugineda isikulistest tõenditest üksnes süüdistatavate ütlustele kogumis teiste tõenditega. Riigikohus on oma otsuses 19.10.2004 nr 3-1-1-94-04 püstitanud küsimuse, kas süüdimõistva otsuse saab teha üksnes kaaskohtualuse süüstavate ütluste alusel ning leidnud, et süüdimõistva kohtuotsuse tegemine üksnes kaaskohtualuse ütlustele tuginevalt on teatud juhtudel võimalik. Kaaskohtualuse ütluste hindamisel ei ole seaduse mõttes kitsendusi või erandeid, neid hinnatakse üldises korras võrdväärsena teiste tõenditega. Mõistetavalt tuleb sellisel juhul kohtul selgitada, mis põhjusel loeb ta kaaskohtualuse ütlused usaldusväärsemaks kui nt kohtualuse enda süüd eitavad ütlused.
lg 2 sätestab, et kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (kaastäideviijad). Kaastäideviimine on ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. Kuriteo 20 toimepanemine kaastäideviimise vormis on võimalik nii eelneva kokkuleppe alusel kui ka mitte-eelneva vahetu kokkuleppe alusel – kus täideviijad eelnevalt kokku leppimata asuvad vaikivalt ühise kuritegeliku eesmärgi realiseerimiseks tegutsema vahetult sündmuskohal, sünkroniseerides oma tegevust selliselt, et need kogumis täidaksid kuriteo objektiivsesse külge kuuluva teo. Riigikohus on oma 28.01.2008 otsuses nr 3-1-1-60-07 öelnud, et „Teovalitsemise teooriast tulenevalt ei ole nõutav, et kaastäideviijana käsitatav isik realiseeriks ise kas tervikuna või osaliselt süüteo objektiivse koosseisu. Objektiivsest küljest on oluline, et iga kaastäideviija lisaks tagajärje saabumisse teoühtsust silmas pidades olulise teopanuse.“ Tunnistamaks isikuid süüdi kaastäideviijatena, peab kohus ära näitama need faktilised asjaolud, millest tulenevalt saab väita, et nad on andnud kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teopanuse realiseerimisse. Kohtupraktikas on väljakujunenud seisukoht, et kui on tegemist diametraalselt lahknevate erinevustega kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütlustes ning kui isik ei suuda mõistusepäraselt ning kohtule arusaadavalt selgitada erineval ajaperioodil antud ütluste erisuse põhjust, tuleb nimetatud tõend lugeda ebausaldusväärseks. Kui aga isik suudab kohtule usutavalt ja arusaadavalt selgitada, miks on ta erineval ajaperioodil andnud erinevaid ütlusi, saab usaldusväärseks lugeda üksnes kohtus, mitte aga kohtueelses menetluses antud ütlused. Süüdistatav Andris Lõoke kinnitas kohtuistungil, et poolik viinapudel jäi Aigar Rihe kätte pärast seda, kui R S oli neile viina pakkunud ja Aigar Rihe seda jõi. Paki sigarette võttis ta enda kätte ja pani paki oma taskusse pärast seda, kui R S neile suitsu pakkus ning Aigar Rihe ja Z.V võtsid ning tema pani R S jaoks ühe sigareti põlema. Andris Lõokese väitel esimesel korral vägivallatsemist ei toimunud. Z.V oli tema käest küsinud, et kas ta suitsu ja viina tagasi ei anna, mispeale tema ütles, et ei ja lähme minema. Andris Lõokese väitel kuses ta enne äraminekut pingi peale, mitte ei lasknud R S peale. Seevastu kohtueelses menetluses on Andris Lõoke öelnud, et „Ütlesin Aigarile, et lähme edasi. Aigar ütles, et oota, et ta joob temaga viina lõpuni. Ma vastasin, et ma ei viitsi oodata ja võtsin vanamehelt viinapudeli käest ära. Suitsupakist ei tea mina midagi, et keegi oleks selle mehelt ära võtnud. Minu meelest nüüd küll mehe peksmist ei toimunud, me läksime lihtsalt edasi xxxx poole. Enne seda kui ma vanamehelt viina ära võtsin, siis ma kusisin ta kõrval ja ma mõtlesin, et teen nalja ja kusisin talle peale.“ Andris Lõoke kinnitas kohtuistungil, et see, mis ta esimest korda uurijale rääkis, see kõik oli jama. Lõpuks võttis Andris Lõoke kohtuistungil omaks selle, et tema tegi ettepaneku võtta R Slt viina ja suitsud ära. Kohtu arvates tuleb süüdistatava Andris Lõokese kohtuistungil antud ütlused lugeda ebausaldusväärseks ning jätta tõendite kogumist välja seetõttu, et ta ei suutnud oma ütluste muutmist erinevatel menetlusetappidel üldse millegagi põhjendada. Süüdistatav Z.V kinnitas kohtuistungil, et kui R S neile suitsu pakkus, siis pani Andris Lõoke talle suitsu põlema ja suitsupaki oma taskusse ning kui R S neile viina pakkus, siis Aigar Rihe võttis viina, jättes viinapudeli oma kätte. Tema ütles Andris Lõokesele, et „miks sa need ära võtad, et need on tema omad“, aga Andris Lõoke vastas talle, et las olla. Esimesel korral ei olnud mingit vägivalda selle mehe suhtes. Seda, et Andris oli pingi peale kusnud, kuulis ta Aigarilt, kui nad xxxx kõndisid. Z.V on kohtueelses menetluses öelnud, et „Andrisel tuli kuse häda ja ta kusis selle mehe peale. Mees ütles Andrisele selle peale, et mis teed, lollakas oled.“ Z.V väitis kohtuistungil, et ta ei mäleta, mis ta ütles, oskamata vastuolu põhjendada. Z.V on kohtueelses menetluses öelnud, et 21 „Nüüd hakkas Andris seda meest peksma. Ta lõi mehele vähemalt kuus korda jalaga ribidesse. Ta lõi vasaku jalaga. Andris võttis sellelt mehelt peale löömist ka suitsupaki ära. Mees ütles Andrisele, et ära löö, mis teed. Oli aru saada, et mehel oli valus. Mees ütles mitu korda, et lõpeta ära. Suitsuks oli punane Paramount. Suitsupakk asus tal kohe ees rinnataskus. Samuti võttis Andris sellelt mehelt ära poole liitrise viina Oma Viin. See ei olnud täis pudel, sealt oli ära võetud umbes pool pudelit. Mees andis viina selleks, et Andris lõpetaks peksmise.“ Z.V tunnistas kohtuistungil, et ta eelnevalt valetas. Ta ei näinud, et Andris võttis viinapudeli ära, vaid järeldas seda. Kohtu arvates tuleb süüdistatava Z.V kohtuistungil antud ütlused lugeda ebausaldusväärseks ja jätta tõendite kogumist välja seetõttu, et ta ei suutnud oma ütluste muutmist erinevatel menetlus etappidel veenvalt ja mõistusepäraselt põhjendada. Kohus loeb süüdistatavate Andris Lõokese, Aigar Rihe ja Z.V süü kannatanu R S röövimises tõendatuks süüdistatava Aigar Rihe kohtuistungil antud üksikasjalike ütlustega, millised kõige objektiivsemalt ja tõepärasemalt kirjeldavad toimunu tehiolusid. Aigar Rihe ütlustest nähtub see, et neil kõigil oli 16.07.2011 õhtul kella 21.00 paiku soov minna xxxx Kunda poolses bussiootepaviljonis istuva R Sga juttu rääkima ja vaatama, et mis viimane seal teeb. Aigar Rihe väitel pakkus R S neile viina ja Z.V pakkus omakorda viimasele õlut. Tema sõnul Andris Lõoke lõi kannatanut seal ootepaviljonis mingi paar korda näkku ja rindkeresse käega ja jalaga, kui viimane vist istus. Löökide tagajärjel R S ei kukkunud, vaid oli istukil. Aigar Rihe väitel hoidis Andris Lõoke kannatanut pekstes bussipaviljoni ülevalt äärest kinni. Aigar Rihe sõnul oli Andris Lõoke temale ja Z.V-le öelnud, et võtame vanamehelt viinapudeli ja suitsupaki ära, jäädes lõpuks selle juurde, et vanamehelt suitsupaki äravõtmisest siiski ei olnud juttu. Aigar Rihe väitel kuulis vist ka Z.V Andris Lõokese ütlemist, et „võtame viinapudeli ära“. Tema sõnul oli see ütlemine enne löömist, kusjuures nemad ei püüdnud Andris Lõokest takistada, olles sel ajal, kui Andris Lõoke kannatanut peksis mingi 2-3 meetrit eemal ja nähes täpselt, mis toimus. Aigar Rihe väitel võttis Andris Lõoke kannatanu kilekotist viinapudeli ära, millelt oli pealt natuke võetud ja suitsupaki rinnataskust. Suitsupaki jättis Andris Lõoke endale, kuid viinapudeli andis pärast, kui nad olid bussipeatusest ära läinud, tema kätte. Nendel endil kaasas olnud viin oli Oma Viin, aga vanamehelt äravõetud viin oli Ekstra. Aigar Rihe sõnul pärast seda, kui suitsud ja viin olid käes, Andris Lõoke urineeris vanamehe peale, kui viimane istus, mispeale vanamees ütles, et palun lõpeta ära. Aigar Rihe ütlustest nähtub see, et röövitu tarvitasid nad ühiselt Xxxx ära. Kohus loeb süüdistatava Aigar Rihe ütlustega tõendatuks selle, et süüdistatav Andris Lõoke kasutas kannatanu R S suhtes vägivalda ja võttis temalt seejärel asjad ära. Vägivald oli ajaliselt seotud asjade hõivamisega ning suunatud kannatanu võimaliku vastupanu mahasurumisele. Andris Lõoke tegi esmalt neile ettepaneku asjade (asja) äravõ tmiseks, mida teised aktsepteerisid, püüdmata mingilgi moel Andris Lõokest takistada, siis kasutas kannatanu suhtes vägivalda ja võttis asjad ära. Vaatamata sellele, et süüdistatavad Aigar Rihe ja Z.V ise ei kasutanud kannatanu suhtes vägivalda ega võtnud ka temalt asju ära, on nad kõik kolmekesi käsitatavad kaastäideviijatena
lg 2 mõttes, sest teovalitsemise teooriast tulenevalt ei ole nõutav, et kaastäideviijana käsitatav isik realiseeriks ise kas tervikuna või osaliselt süüteo objektiivse koosseisu. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus täideviijad eelnevalt kokku leppimata asuvad vaikivalt ühise kuritegeliku eesmärgi realiseerimiseks tegutsema vahetult sündmuskohal. Seda, et tegemist oli ühise kuritegeliku eesmärgiga, on võimalik järeldada süüdistatavate käitumisest, kes otsustasid enne Xxxxe minekut minna tülitama bussiootepaviljonis istuvat võõrast meesterahvast, samuti sellest, et kui röövitu oli käes, ei andnud nad midagi tagasi, ka mitte pakki sigarette, vaid 22 mindi üheskoos röövitud viinapudeli ja sigarettidega rahulolevalt Xxxxe. Kohus nõustub prokuröri süüdistuskõnes tehtud viitega Riigikohtu lahendile nr 3 -1-1-23-01, milles on küll tegemist grupilise väljapressimisega ja leiab, et käesoleval juhul saab tuua paralleele olukorraga, kus väljapressimise nõude esitaja ja vägivallatseja tegevust oma kohalolekuga toetanud kaaslasi käsitati kaastäideviijatena. Süüdistatavate poolt toimepandud tegu on kohtueelses menetluses õigesti
lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritud, sest nad võtsid vägivallaga ja isikute grupis kannatanult ära pudeli viina ja sigarette. Subjektiivsest küljest eeldab röövimine tahtlust koosseisu asjaolude suhtes ning koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Asja ebaseadusliku omastamise eesmärk näitab subjektiivse koosseisutunnusena kavatsetust asjade äravõtmise suhtes. Käesolevas kriminaalasjas on surnu ekspertiisiakti nr 229 12.09.2011 kohaselt kohtuarst andnud arvamuse, et R S surma põhjuseks olid pea ja rindkere liittrauma, millega kaasusid näokolju luude hulgimurrud, verevalumid peaaju kelmete alla ja ajuvatsakesse, roiete hulgimurrud. R S surnukeha välisvaatlusel ja siseuuringul leiti järgmised vigastused: näokolju luude hulgimurrud, peaaju kelmete alused verevalumid, vedel veri peaaju vatsakestes, verevalumid pea juustega kaetud osa pehmetes kudedes, hulgalised põrutushaavad, marrastused ja verevalumid näol ja peas, verevalum ülahuule limaskestal, hulgalised pindmised lõikehaavad paremal pool pea otsmiku piirkonnas, osaliselt rinnakelmet vigastavad mõlemapoolsete roiete hulgimurrud erinevatel anatoomilistel joontel verevalumitega rinna pehmetes kudedes, verevalum vasaku kopsu väratis, keeleluu vasaku sarve osaline murd ja tumepunane verevalum kilpkõhre vasaku sarve sidekoes. Kõik surnukehal sedastatud vigastused on elupuhused ja tekkisid vahetult enne surma väga lühikese ajavahemiku jooksul üksteise järel; elavatel isikutel võib taolisi vigastusi määratleda järgmisel viisil: näokolju luude hulgimurrud, verevalumid pea juustega kaetud osa pehmetes kudedes, peaaju kelmete all ja ajuvatsakestes, haavad, marrastused ja verevalumid näol, verevalum ülahuule limaskestal koosvõetuna, ohustades elu vigastuse tekitamise momendil, kuuluvad eluohtlike tervisekahjustuste hulka; rinnakelme vigastusega mõlemapoolsed roiete hulgimurrud, verevalum kopsu väratis ohustades elu vigastuse tekitamise momendil, kuuluvad eluohtlike tervisekahjustuste hulka, lämbuse tunnusteta keeleluu sarve murd ja verevalum kilpkõhrel, pindmised lõikehaavad paremal pool pea otsmiku piirkonnas ei põhjusta eluohtlikku tervisekahjustust ning tavalise kulu korral põhjustavad lühiajalise tervisekahjustuse kestusega mitte enam kui neli nädalat. Järgnevalt peab kohus tuvastama ja ära näitama need asjaolud, mille pinnalt on võimalik järeldada, et süüdistatavate Andris Lõokese, Aigar Rihe ja Z.V tegevus kannatanu R S surma tahtlikul põhjustamisel vastab
Süüdistatav Andris Lõoke tunnistas ennast kohtuistungil täielikult süüdi kannatanu R S tapmises, eitades üksnes kannatanule prussiga pähe löömist ja seda, et ta oleks kannatanut lüües kusagilt kinni hoidnud. Samas võttis ta omaks, et seal olid mingid 2 prussi bussijaama pingi peal, mis olid lahti ja kukkusid maha R S peksmise käigus. Andris Lõoke tunnistas, et tema lõi esimesena R St rusikaga näkku 2-l korral, kui viimane istus ja siis kui R S tõusis, võttis ta viimasel kratist kinni ja lõi veel 3 korda vähemalt viimasele rusikaga näkku. Siis kohe läks Aigar Rihe R St jalgadega lööma. Tema nägi vähemalt 2 hoopi, mille tagajärjel kannatanu ei kukkunud. Siis nad olid Z.V-ga Aigar Rihet ära tõmmanud, misjärel tema läks ja hakkas pikali maas olevat R St uuesti peksma, lüües viimast jalgadega näkku vähemalt 10 korda. Andris Lõokese väitel lõi Aigar Rihe vanameest jalaga ka siis, kui viimane oli pikali maas. Ta ei tea, kuhu Aigar Rihe lõi. Tema neid hoope ei lugenud, nägi 23 ühte hoopi, kuid neid jalaga hoope võis rohkem olla. Z.V oli öelnud, et lõpeta ära ja nad tõmbasid Aigar Rihe selle mehe juurest ära, minnes ära. Andris Lõokese sõnul lõid kannatanut tema ja Aigar Rihe. Tema arvates peksmine väga kaua ei kestnud. Süüdistatav Andris Lõoke kinnitas kohtuistungil, et algul ta arvas, et Z.V lõi R St klaasist õllepudeliga näkku, aga ta ei ole seda näinud. Samas on ta kohtueelses menetluses öelnud seda, et „Nüüd võttis Fredi selle vanamehe kilekotist klaasist tühja õllepudeli ja lõi vanamehele vastu pead. Kuhu piirkonda Fredi lõi ma öelda ei oska. Ta lõi suhteliselt kaarega, ta võttis hoogu. Vanamees kukkus pingi pealt maha, selili.“ Andris Lõoke põhjendas kohtuistungil vastuolu sellega, et ta oli šokis ning ta ei tea, miks ta sellist juttu rääkis. Kohus jätab tõendite kogumist kõrvale süüdistatava Andris Lõokese ütlused kohtuistungil selles osas, mis puudutavad Z.V tegevust, sest Andris Lõoke ei suutnud usutavalt põhjendada erinevatel menetlusetappidel antud ütluste muutmist. Süüdistatav Z.V ennast R S tapmises süüdi ei tunnistanud, tema kannatanut pudeliga ei löönud. Kui nad esimest korda õhtul sinna läksid, siis vedeles seal klaasikilde maas. Z.V ütlustest nähtub, et esimesena lõi Andris Lõoke R Sle mitu korda rusikaga näkku, mispeale ta ütles Andris Lõokesele, et „lõpeta ära“, tõ mmates viimase ära sealt. Kui ta Andris Lõokese ära tiris, siis oli juba Aigar Rihe mehe kallal ja peksis viimast rusikaga näo piirkonda. Tema arvates oli hoope 2, sest Andris Lõoke jõudis Aigar Rihe ära tirida. Siis hakkas Andris Lõoke ise seda meest rusikatega peksma, misjärel mees kukkus maha tee peale ja Andris Lõoke lõi mehele jalaga näo piirkonda üle viie korra. Seejärel oli Aigar Rihe veel seda meest peksnud jalaga paar korda ribidesse. Süüdistatav Aigar Rihe ennast R S tapmises süüdi ei tunnistanud. Aigar Rihe ütlustest nähtub, et esimesena lõi Andris Lõoke vanameest 3 korda rusikaga näkku ja pärast jalaga rindkeresse, mispeale kannatanu kukkus. Aigar Rihe võttis omaks, et siis lõi tema R St 1-2 korda jalaga rindkerest allapoole kuskile puusapiirkonda. Tal olid sel õhtul plätud jalas. Aigar R ihe tunnistas, et ta ei tea, miks ta vanameest lõi. Seejärel oli Andris Lõoke hüpanud vanamehele kahe jalaga näkku, kui viimane oli pikali, hoides ise sealt bussiootepaviljoni ülevalt äärest kinni, mistõttu kaks istepingi prussi kukkusid maha. Aigar Rihe kinnitas, et kui vanamees oli pikali, siis Z.V läks vanamehe näo juurde ja lõi vanameest tühja tumedat värvi klaaspudeliga, mille sai vanamehe kilekotist. Pudel läks katki. Seejärel lõi Andris Lõoke kannatanut veel mingi 2 korda jalaga näkku, kuid siis võttis prussi ja lõi sellega 2 korda kannatanule vastu pead. Z.V hakkas Andris Lõokest ära tõmbama, öeldes, et lähme ära. Kohus tuvastas süüdistatavate ütluste põhjal üheselt selle, et süüdistuses tähendatud ajal ja kohas peksid rusikate ja jalgadega kannatanu R St süüdistatavad Andris Lõoke ja Aigar Rihe, kusjuures Andris Lõoke alustas peksmist ning peksis kannatanut tunduvalt jõhkramalt ja intensiivsemalt. Aigar Rihe ütlused selles osas, et tema lõi R St 1-2 korda jalaga rindkerest allapoole kuskile puusapiirkonda, ei ole eluliselt usutavad selles osas, et tema, olles alkoholijoobes, suutis sellises situatsioonis, kus nad Andris Lõokesega lõid kannatanut vaheldumisi, oma jalalööke täpselt puusapiirkonda rihtida, pigem püüab ta selliselt rääkides oma olukorda kergendada vältimaks selle otsest väljaütlemist, et ta lõi ikkagi rindkere piirkonda. Tuvastatud on süüdistatavate ütlustega see, et Andris Lõoke ja Aigar Rihe kaastäideviijatena vaikival kokkuleppel lühikese ajavahemiku jooksul peksid vaheldumisi kannatanu R St, tekitades talle vigastused, mis koostoimes põhjustasid R S surma, sest süüdistatavate ütlused on kooskõlas DNA ekspertiisiaktiga nr 11E-GE0827 07.10.2011 (Andris Lõokese dressipluusilt Umbro ja vabaajajalatsitelt Polo Club leiti R S DNA-d), surnu 24 ekspertiisiaktiga nr 229 12.09.2011, mille kohaselt põhjustati R Sle peksmisega hulgaliselt erinevaid vigastusi ning et kõik surnukehal sedastatud vigastused on elupuhused ja tekkisid vahetult enne surma lühikese ajavahemiku jooksul üksteise järel. Lisaks sellele on süüdistatavate ütlused kooskõlas sündmuskoha vaatlusprotokolliga 17.07.2011 ning sinna juurde kuuluvate fototabelite ja skeemiga. Sellest nähtub, et bussipaviljoni sisekülgedel surnukeha jalgade poolsel küljel ja paviljoni keskosas on verekahtlase määrdumisega pritsmed ja meesterahva peapoolses bussipaviljoni otsas on verekahtlase määrdumisega „Selveri“ kilekott. Bussipaviljoni ees ooteplatvormil on asfaldil verekahtlase määrdumisega jalatsijäljed. Samuti nähtub sellest, et bussipaviljonis on rohelist värvi istepink, mis koosneb kahest pikast puidust prussist, maas oleva meesterahva surnukeha parema jala all on rohelist värvi puidust laud mõõtmetega 2,5x10x148 cm, mille peal on verekahtlase vedelikuga pritsmed. Arvestades eelnevat, ei ole kohtul põhjust kahelda Aigar Rihe ütluste õigsuses selles osas, mis tõendavad, et Andris Lõoke lõi kannatanut ka 2 korda prussiga vastu pead. Kohtul ei ole põhjust kahelda Aigar Rihe ütluste õigsuses ka selles osas, et kui vanamees oli pikali, siis Z.V läks vanamehe näo juurde ja lõi vanameest tühja tumedat värvi klaaspudeliga, mille sai vanamehe kilekotist. Pudel läks katki. Need Aigar Rihe ütlused on kooskõlas sündmuskoha vaatlusprotokolliga, millest nähtub, et meesterahva surnukeha pea ümber on pruunid klaasikillud. Samuti nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist see, et kannatanu R Sl oli kaasas kilekott erinevate pudelitega. Samas on surnu ekspertiisiaktis märgitud, et üheks vigastuseks olid hulgalised pindmised lõikehaavad paremal pool pea otsmiku piirkonnas, mis ei põhjusta eluohtlikku tervisekahjustust ning tavalise kulu korral põhjustavad lühiajalise tervisekahjustuse kestusega mitte enam kui neli nädalat. Eksperdiarvamuse põhjenduses leitakse, et hulgalised pindmised lõikehaavad paremal pool pea otsmiku piirkonnas tekkisid terava lõikevahendi toimel, võimalik, et pisikeste klaasikildude toimel, antud järeldus kinnitub haavaservade, -nurkade, -põhja ja –kuju iseloomuga (siledad servad, teravad nurgad, erinev kuju, haava pikkuse domineerimine sügavuse suhtes). Eeltoodu põhjal teeb kohus järelduse, et Z.V tegu - löök klaasist õllepudeliga kannatanu R Sle näkku, ei ole põhjuslikus seoses saabunud tagajärjega. Süüdistatava Aigar Rihe ütluste näol, mis kaassüüdistatavaid süüstavad, ei ole kohtu arvates tegemist rõõnaga, sest rõõnaks ei saa lugeda mitte igasuguseid ütlusi, lähtudes seejuures üksnes ütluste andja menetlusseisundist, vaid alles süüdistatava ütluste hindamise tulemusel ja teiste tõenditega kõrvutamisel saab kohus järeldada, kas ütlusi on alust käsitada rõõnana, s.o teise isiku alusetu süüstamisena. Kohus ei tuvastanud kohtulikul uurimisel kannatanu R S peksmise motiivi, vaid leiab, et alkoholijoobes olnud ja agressiivselt meelestatud süüdistatavad peksid ilma igasuguse põhjuseta, demonstreerides oma füüsilist üleolekut ja näidates seda, kui kõva mees keegi on omast arust. Eeltoodud seisukohta toetab kohtu arvates ka asjaolu, et sündmuskohalt lahkudes, lükkasid süüdistatavad ümber üle tee asetseva teise bussiootepaviljoni. Seega ei hoolitud ei elavast ega elutust. Tapmine on suvalise teokirjeldusega koosseis, mis tähendab, et see on võimalik mis tahes teoga. Tähtis on, et tegu ja selle tagajärjeks olev inimese surm oleksid põhjuslikus seoses. Põhjusliku seose olemasolu ei sõltu asjaolust, kas surm saabus vahetult pärast tegu või pikema ajavahemiku möödumisel. Tapmise subjektiivne külg on tahtlus, mis peab esinema kõigi objektiivs ete tunnuste – surmav tegu, surm ja nendevaheline kausaalseos – suhtes. Tapmine on toime pandud kaudse tahtlusega, kui toimepanija kindlalt küll ei tea, kuid peab võimalikuks, et tema tegu põhjustab 25 kannatanu surma ning möönab seda. Kohus on seisukohal, et Andris Lõoke, kes lõi alkoholijoobes olevat ja kaitsetut vastupanu mitteosutavat R St rusikate ja jalgadega pähe ja kehasse ning prussiga pähe, s.o isiku elutähtsatesse piirkondadesse ja Aigar Rihe, kes sellist löömist pealt näeb, kuid sellele vaatamata ka ise kannatanut lõi, peab pidama võimalikuks või vähemalt möönma, et sellise tegevuse tagajärjeks võib olla kannatanu surm. Seega leiab kohus, et Andris Lõoke ja Aigar Rihe panid R S tapmise toime vähemalt kaudse tahtlusega. Süüdistatavad Andris Lõoke ja Aigar Rihe panid toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, seevastu Z.V poolt toimepandud tegu on õige kvalifitseerida
Kohtu arvates on Z.V teo toime pannud kogutud süüstavatest tõenditest tulenevalt otsese tahtlusega. Kohus ei tuvastanud süüdistatavate Andris Lõokese, Aigar Rihe ja Z.V käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.
järgi kvalifitseeritud kuritegu on teise raskusastme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus.
lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritud kuritegu on teise raskusastme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus.
järgi kvalifitseeritud kuritegu on teise raskusastme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus.
lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritud kuritegu on esimese raskusastme varavastane kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette kolme- kuni viieteistaastane vangistus.
järgi kvalifitseeritud kuritegu on isikuvastane esimese raskusastme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette kuue- kuni viieteistaastane vangistuse.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid. Süüdistatava Andris Lõokese karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süü täielikku tunnistamist
, 199 lg 2 p 4, 182, 113 järgi kvalifitseeritud kuritegudes ja oma süü osalist tunnistamist
lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritud kuriteos.
järgi kvalifitseeritud kuriteo osas arvestab kohus Andris Lõokese karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Süüdistatava Aigar Rihe karistust kergendavaid asjaolusid kohus ei leia. Süüdistatava Z.V karistust kergendab alaealisus. Süüdistatava Andris Lõokese karistust raskendab
Süüdistatavate Andris Lõokese ja Aigar Rihe karistust raskendavaks asjaoluks on
Süüdistatava Z.V karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei leia.
lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavat Andris Lõokest on üldse kokku 4-l korral kriminaalkorras karistatud, kusjuures enne nende kuritegude toimepanemist oli teda 2-l korral kriminaalkorras karistatud. Väärtegude toimepanemise eest on Andris Lõokest karistatud 28-l korral, sealjuures on ta 26 suutnud tasuda üksnes 9 talle määratud rahatrahvi. Süüdistatavat Aigar Rihet on üldse kokku 5-l korral kriminaalkorras karistatud, kusjuures enne nende kuritegude toimepanemist oli teda 3-l korral kriminaalkorras karistatud. Eraldi väärib märkimist, et viimati karistati Aigar Rihet
Väärtegude toimepanemise eest on Aigar Rihet karistatud 28-l korral, sealjuures on ta suutnud tasuda üksnes ühe talle määratud rahatrahvi. Nii Andris Lõoke kui ka Aigar Rihe panid uued tahtlikud kuriteod toime Viru Maakohtu 15.07.2010 otsusega mõistetud üldkasuliku töö tegemise ajal. Andris Lõokese ja Aigar Rihe kuritegelik aktiivsus on lühikese aja jooksul olnud suhteliselt kõrge ja nende poolt toimepandud kuriteod on läinud järjest raskemaks. Eeltoodust järeldub ühtlasi, et varasemad karistused ei ole neile vajalikku mõju avaldanud. Süüdistatavat Z.V ei ole kriminaalkorras karistatud, kuid teda on väärtegude toimepanemise eest 3-l korral karistatud (sealhulgas 2-l korral Alkoholiseaduse § 71 alusel), kusjuures ainult 1 rahatrahv on tal tasutud. Z.V iseloomustatakse Tartu Kommertsgümnaasiumist (tl 91 -92) kui õpilast, kellel oli palju põhjuseta puudumisi, mistõttu ta suunati kui koolikohustuse mittetäitja, alaealiste komisjoni. Tartu maakonna alaealiste komisjonis arutati Z.V õigusrikkumist 14.01.2010 – mõjutusvahendiks suunamine sotsiaalpedagoogi ning lastekaitse spetsialist vestlusele. Kriminaalhooldusametniku kohtueelsest ettekandest (tl 101-105) nähtuvalt on Z.V puhul uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriteks alkoholi tarvitamine ja mõjutatavus sõprade poolt. Süüdistatavatele karistuste mõistmisel arvestab kohus seda, et ühiselt toimepandud kuritegudes tuli kuritegelik initsiatiiv Andris Lõokeselt, kes kõige rohkem peksis kannatanu R St ja kelle teopanus oli seetõttu tunduvalt suurem kui Aigar Rihel. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et süüdistatavat Andris Lõokest tuleb kuritegude kogumi eest karistada vangistusega, mis on ettenähtud raskeima sanktsiooni keskmise määra lähedane. Rahalise karistuse kui kõige kergeimaliigilise karistuse mõistmist Andris Lõokesele nende kuritegude eest, mille sanktsioon seda võimaldab, ei pea kohus põhjendatuks, sest varasemad karistused ei ole ära hoidnud uute kuritegude toimepanemist tema poolt, samuti on enamik väärteotrahve tal tasumata. Süüdistatavat Aigar Rihet võib kuritegude kogumi eest karistada vangistusega, mis on ettenähtud raskeima sanktsiooni alammäär. Süüdistatavat Z.V võib kohtu arvates karistada vangistusega, mis on ettenähtud raskeima sanktsiooni alammäär. Z.V , kes on olnud eelvangistuses 6 kuud ja 15 päeva, võib ülejäänud karistuse kandmisest
alusel tingimisi vabastada, määrates talle maksimaalse katseaja ning kohustades teda
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajal täitma
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja
lg 2 p 2 alusel pandud kohustust käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kannatanu A J on esitanud tsiviilhagi varalise k ahju nõudes summas 48 eurot ja kannatanu T N on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 98 eurot. Kannatanu A J oma hagiavalduses taotleb, et talle hüvitataks peksmise käigus katki tõmmatud teksapükste maksumus summas 39 eurot, temalt varastatud sularaha summas 5 eurot ja hõbedast kõrvarõnga maksumus summas 4 eurot. Kannatanu T N oma hagiavalduses taotleb, et talle hüvitataks mobiiltelefoni LG maksumus summas 95 eurot ja selles olnud Zen kõnekaardi maksumus summas 3 eurot. Hagiavalduse lisana on T N esitanud koopia AS EMT arvesaatelehest 05.04.2011 (tl 100), millest nähtub mobiiltelefoni LG T310i soetamismaksumus. Süüdistatav Andris Lõoke kannatanute A Ji ja T N tsiviilhagile vastu ei vaielnud. Kohtu arvates esinevad käesoleval juhul deliktilise üldvastutuse eeldused, sest samaaegselt on olemas: 1) õigusvastane tegu, 2) seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena 27 kannatanul kahju tekkimine, 3) kahju tekkimise kausaalseos isiku õigusvastase teoga, 4) kahju tekkimise õigusvastasus, 5) kahju tekkimise süülisus. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Sama § lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kohus leiab, et kannatanu A Ji tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 48 eurot ja kannatanu T N tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 98 eurot on põhjendatud ja kuuluvad süüdistatavalt Andris Lõokeselt kui kahju tekitanud isikult välja mõistmisele. Kohus leiab, et asitõendite osas tuleb kohaldada alljärgnevad meetmed: 1) asitõendid – Andris Lõokese dressipüksid Umbro ja vabaajajalatsid Polo Club ning Aigar Rihe vabaajajalatsid, punane särk, lühikesed püksid, plätud Sportskin ja kapuutsiga hall dressipluus, millised asuvad Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis, tuleb kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikele, sest viimased avaldasid selleks kohtuistungil soovi. 2) asitõendid – Z.V plätud Nike ja sinine dressipluus, R S esemed (tühi Fanta purk, karp mokatubakaga (kasutatud), Selveri kilekott, pesupüksid, pangakaart (xxxx), Rimi kliendikaart, roosa džemper, teksapüksid, musta värvi kingad, sinine pikkade varrukatega pluus, musta värvi lilla-kollase triibuline pluus, musta värvi punase-rohelise ruuduline pluus, sinakasroheline lühikeste varrukatega pluus, aluspüksid ja sokid, millised asuvad Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis, tuleb kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 179 lg 2 kohaselt, kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, tuleb tal maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetutelt menetluskuluna sundraha, milline summa esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on 2,5 kuupalga alammäära, s.o 725 eurot. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel süüdimõistetutelt välja mõista ekspertiisitasud, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasud ja KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud. Eesistuja Rahvakohtunikud /allkiri/ /allkirjad/ Ärakiri õige Nooremreferent (allkirjastatud digitaalselt) Heli Väinaste Heli-Liivia Komp ja Aino Kaljo Lea Herne 28 Tartu Ringkonnakohtu 22.04.2013 RESOLUTSIOON 1. Juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 4; 338 p 2; 340 lg 4 p 1 tühistada Viru Maakohtu 10. septembri 2012 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-11-12667 osaliselt, see on: 2. Z.V süüdi tunnistamises ja karistamises
järgi, talle
lg 1 alusel liitkaristuse mõistmises, tema suhtes
§ -de 74 ja 75 lg 2 p 2 ning 751 lg 1 kohaldamises. 3. Z.V süüdi tunnistada
järgi ja karistada
4.
lg 1 alusel lugeda talle
lg 2 p 7 järgi mõistetud karistus 3 aastat vangistust kui kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning mõista talle liitkaristuseks 4 aastat vangistust. 5.
lg 1 alusel arvata eelvangistus 17.07.2011-31.01.2012, so 6 kuud ja 15 päeva, karistusaja hulka ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 3 aastat 5 kuud 15 päeva vangistust.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.