Obsah (7)

§ 199§ 64§ 65§ 245§ 68§ 69§ 75

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja menetlus) Menetlus kohtus Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör Süüdistatav Süüdistus Kaitsja

§ 199

lg 2 p 5, 9 ja § 245 järgi advokaat Otto Preem RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Tunnistada V.L süüdi karistusseadustiku (

) § 199 lg 2 p 5 ja 9 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 (kolm) kuud;

§ 64

lg 1,3 ja

§ 65

lg 1 alusel mõista liitkaristus 16.04.2012 Tartu Maakohtu otsusega mõistetud karistusega 7 kuud 24 päeva vangistust lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista kohtuotsuste kogumis karistuseks 7 (seitse) kuud 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust; tunnistada V.L süüdi

§ 245

järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 (kolm) kuud ning tunnistada V.L süüdi

§ 199

lg 2 p 5 ja 9 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 4 (neli) kuud;

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 14.-15.11.2012, s.o 2 (kaks) päeva mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda kandmata karistuseks vangistus 3 (kolm) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva;

§ 64

lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamisega mõista V.L-ile liitkaristus vangistusena 5 (viis) kuud;

§ 65

lg 2 alusel mõista V.L-ile liitkaristus eelmise karistuse ärakandmata osa s.o 7 kuud 24 päeva vangistust võrra ning mõista V.L-ile liitkaristus vangistusena 1 (üks) aasta 24 (kakskümmend neli) päeva;

§ 69

alusel asendada V.L-ile mõistetud vangistus 1 (üks) aasta 24 (kakskümmend neli) päeva üldkasuliku tööga 768 (seitsesada kuuskümmend kaheksa) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud kohtuotsuse jõustumises; üldkasuliku töö tegemisel allutada V.L

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxx x-x xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx ; määrata V.L-ile

§ 75

lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena hüvitada tekitatud kahju tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuus iga kuu

1. kuupäevaks 30 (kolmkümmend) eurot kuni kogukahju hüvitamiseni. Muud otsustused
2. Kahjude, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjudes: 2.1.1 rahuldada täielikult R.S. tsiviilhagi ning välja mõista V.L-ilt 30 (kolmkümmend) eurot R.S. kasuks; 2.1.2 rahuldada täielikult Maanteeameti tsiviilhagi ning välja mõista V.L-ilt 60 (kuuskümmend) eurot Maanteeameti kasuks; 2.1.3 rahuldada täielikult K.P tsiviilhagi ning välja mõista V.L-ilt 175 (ükssada seitsekümmend viis) eurot K.P kasuks; 2.2 välja mõista V.L-ilt sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot ja riigi õigusabi tasu 24 (kakskümmend neli) eurot riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 504 (viissada neli) eurot tasumisele ositi 6 kuu jooksul järgmiselt: 1) alates 2014 a jaanuarikuust igakuise menetluskulu osa 84 (kaheksakümmend neli) eurot tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.3 V.L-ile õigusabi osutamisega seonduv advokaadi tasu sõidule kulutatud aja eest 24 (kakskümmend neli) eurot ja sõidukulu 64 (kuuskümmend neli) eurot ja 80 senti s.o kokku 88 (kaheksakümmend kaheksa) eurot ja 80 senti jätta riigi kanda. Selgitused kohtuotsusele
3. Selgitada: 3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; 3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.4 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.5 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale; 3.6 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu ositi tasumiseks määratud rahasummad tähtaegselt tasunud Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 113-11273“). ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
4. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on V.L toime pannud kuritegudena: 1) võõra vallasasja äravõtmised nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis olid toime pandud avalikult ja süstemaatiliselt

§ 199

lg 2 p 5 ja 9 järgi, mis seisnesid: 1) 07.04.2012 päevasel ajal Viljandimaal Paistu vallas Paistu külas kaupluse A ja O lähedal võttis avalikult ja süstemaatiliselt võõra vallasasja omastamise eesmärgil ära R.S.’le kuuluva spordikoti väärtusega 3,84 eurot koos selles olnud toiduainete ja alkoholiga väärtuses 30 eurot. Kokku tekitati R.S.le 2 varaline kahju summas 33,84 eurot; 2) juunikuus 2012.a viibides Maanteeameti hallatavas Pihlaka karjääris asukohaga Viljandimaa Kolga-Jaani vald Järtsaare küla kust võttis süstemaatiliselt võõra vallasasja omastamise eesmärgil ära karjääri esimese tiigi juurest uppumisohtu tähistava ohumärgi koos metalltoruga tekitades Maanteeametile varalise kahju summas 60 eurot; 3) 14. novembril 2012 kell 15.00 püüdis Viljandi linnas Jakobsoni 2 asuvast Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvast kauplusest Säästumarket võtta süstemaatiliselt ära võõrast vallasasja-ühte pudelit 0,5 l viina „Mernaja Tradicija“ väärtusega 7.95 eurot kuid kuritegu jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu; 2) Eesti Vabariigi ametliku sümboli teotamise

§ 245

järgi, mis seisnes selles, et tema 24.06.2012 kell 21 paiku rebis maha Viljandi linnas xxxxx xx x asuvale K.P.e eramule üles pandud Eesti Vabariigi riigilipu lõhkudes seejuures ära lipu kanga ning viskas hoovi maha lipuvarda tekitades sellesse mõra. Lipukanga lõhkumisega on K.P.le tekitatud varaline kahju summas 150 eurot ja lipuvarda lõhkumisega kahju 25 eurot. Kokku varaline kahju summas 175 eurot. 2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks

§ 199

lg 2 p 5 ja 9 järgi (07.04.2012 vargus) ja karistamiseks vangistusega 3 kuud;

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1,3 alusel mõista liitkaristus 16.04.2012 Tartu MK Viljandi kohtumaja otsusega mõistetud karistusega 7 kuud 24 päeva vangistust lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista kohtuotsuste kogumis karistuseks 7 (seitse) kuud 24 päeva vangistust.

§ 245

järgi ja karistamiseks vangistusega 3 kuud.

§ 199

lg 2 p5, 9 järgi (juuni 2012 ja 14.11.2012 vargused) vangistusega 4 kuud.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistuse kantud ajaks kahtlustatavana kinnipidamise aeg s.o 14-15.11.22 s.o 2 päeva. Kandmisele kuuluv karistus 3( kolm ) kuud 28 päeva vangistust.

§ 64

lg 1, 3 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes kokku liitkaristuseks 5 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel mõista liitkaristus eelmise karistuse ärakandmata osa s.o 7 kuud 24 päeva vangistust võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 1 aasta 24 päeva vangistust.

§ 69

lg 1,2,3 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga, mõistes kokku 768 tundi üldkasulikku tööd .

§ 69

lg 3 alusel määrata töö tegemise tähtajaks 1 aasta 6 kuud.

§ 69

lg 4 alusel on V.L kohustatud töö tegemisel järgima

§ 75sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi : 1.

elama kohtu poolt määratud alalises elukohas xxxxx x-x xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx;

1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

§ 75

lg 2 p 1 alusel kohustub hüvitama tekitatud kahju tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu

1. kuupäevaks 30 eurot kuni kogukahju hüvitamiseni.
2. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.
3. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. 3 Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahjude heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le
4. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.
5. Põhjendused karistuste mõistmisel

§ 199

lg 2 p 5, 9 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega ja

§ 245

näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.

1. Tsiviilhagide lahendamine KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. duse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. R.S. on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 30 eurot. Tsiviilhagi tuleb täielikult rahuldada ning välja mõista V.L-ilt 30 (kolmkümmend) eurot R.S.i kasuks. Maanteeamet on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 60 eurot. Tsiviilhagi tuleb täielikult rahuldada ning välja mõista V.L-ilt 60 (kuuskümmend) eurot Maanteeameti kasuks. K.P on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 175 eurot. Tsiviilhagi tuleb täielikult rahuldada ning välja mõista V.L-ilt 175 (ükssada seitsekümmend viis) eurot K.P kasuks.
2. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Kriminaalmenetluse kulud on sätestatud KrMS
3. peatüki
4. jaos (Kriminaalmenetluse kulude liigid; § 173 - § 179),
5. jaos ( ; § 180 - § 188) ning
6. jaos ( ; § 189 - § 192). 4.
7. Menetluskulude arvestus kululiikide järgi Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175 (Menetluskulud). 4.1.
8. Sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 (Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 480 eurot. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse
9. jaanuari 2013 määrusest nr 6 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 320 eurot kuus. 4.1.
10. Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 (Kaitsja valimine ja ) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse
11. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud usabi osutamise eest makstava tasu arvestamise 4 (edaspidi kord). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord. 4.1.2.
12. Riigi õigusabi kohtueelsel uurimisel Süüdistatava V.L-i kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 112,80 eurot. 4.
13. Kohtu hinnatud arvestuslikud menetluskulud ja menetluskulude hüvitamine: Kriminaalmenetluses on süüdistatavale V.L-ile arvestuslikult menetluskuludeks sundraha 480 eurot ja riigi õigusabi tasu 24 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt s üüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Riigi õigusabi tasu koosseisus on süüdistatavale V.L sisulise õigusabi teenuse osutamine 24 eurot ning õigusabi osutamiseks advokaadi sõidukulud ja tasu sõidule kulutatud aja eest kokku 88,80 eurot. Sõiduga seonduvad kulutused on võrreldes sisulise õigusabi andmise kuludega ebaproportsionaalselt suured. Kohtule teadaolevalt võinuks õigusabi osutav advokaat olla määratud menetluse koha järgsest advokaadibüroost ja sel juhul ei kaasneks advokaadi kohalesõiduga seonduvaid kulusid. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused ületavad sisulise õigusabi osutamise kulud, on süüdistatavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik. Eeltoodust lähtuvalt tuleb õigusabi andmiseks tehtud kulutused kokku 88,80 eurot jätta süüdistatavalt välja mõistmata. Sisuliselt jäävad sõidukulud riigi kanda, kuna kohtule teadaolevalt on riik aastaks õigusabi kulud advokatuurile ette maksnud. Sõidukulud ja sõiduks kulutatud aega hüvitatakse küll õigusabi osutanud advokaadile, kuid süüdimõistetult seda kohus välja ei mõista ning selles osas jääb riigilt advokatuurile ettemakstud rahasumma süüdistatavalt riigile tagasi välja mõistmata. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestatud menetluskulud tulevad KrMS § 180 alusel välja mõista süüdistatavalt. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulud kulude tasumine ositi 6 kuu jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.
14. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus V.L on kahtlustatavana kinni peetud 14.15.11.2012, seega on V.L viibinud eelvangistuses 2 päeva.

§ 68kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Kr

MS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. Aivar Hint Kohtunik 5