1-13-10746 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. detsembril 2013, Narva kohtumaja Kriminaalasja arutati 12.12.2013 avalikul kohtuistungil Narva kohtumaja ruumides Kriminaalasja number 1-13-10746
(13240101903)Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Ksenija Frolova Tõlk Irina Ogurova Kriminaalasi M.E süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Marina Zagorets Süüdistatav M.E Elukoht xxx, registreeritud aadressil Kreenholmi 32-81/1, Narva, isikukood XXX, EV kodanik, põhiharidus, emakeel – vene keel, töökoht xxx Varasemad karistatused: - 15.12.1997 Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi tingimisi vangistusega 6 kuud katseajaga 2 aastat; - 03.07.2001 Narva Linnakohtu poolt KrK § 41, § 210-2 lg 2 p 1, 2, 4, § 210-1 lg 2 p 2, 3 järgi vangistusega 4 aastat 6 kuud; - 29.09.2006 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7, 8, § 201 lg 2 p 1 järgi vangistusega 1 aasta 18 päeva; - 05.10.2012 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 4 järgi vangistusega 5 kuud 28 päeva. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 27.06.
- Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin RESOLUTSIOON Tunnistada M.E süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja mõista talle karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. 1 1-13-10746 KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada M.E vangistusega 6 (kuus) kuud. Karistuse kandmise alguseks lugeda 12.12.
- M.E-le valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, muuta vahistamiseks ning võtta ta vahi alla kohtusaalis. Mõista M.E-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, kaitsja Igor Belugini poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 96 (üheksakümmend kuus) eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 45 senti, sundtoomise kulud 18 (kaheksateist) eurot 70 senti, kaitsja Igor Belugini poolt 12.12.2013 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 96 (üheksakümmend kuus) eurot. Määrata, et M.E on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „M.E , 1-13-10746, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise juhul tervikteksti kuulutamise aeg on 06.01.
- I. KOHTU ALLA ANTUD ISIKU SÜÜDISTUS M.E süüdistatakse selles, et tema, olles 05.10.2012.a. kohtulikult karistatud KarS § 199 (varguse) ettenähtud kuritegude eest, mille tähtajad ei ole aegunud vastavalt Karistusregistri seaduse § 25, taas 07.05.2013.a. kella 14.00 paiku viibides Narvas, Kreenholmi 28-10 asuvas korteris, kus tarvitas alkoholi seal elava Xxxiga ning tegutsedes võõra vara omastamise eesmärgil pani toime Xxxile kuuluva televiisori Samsung maksumusega 320 eurot, varguse, seega pani ta toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, s.t. KarS § 199 lg.2 p.4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II KOHTUISTUNG Kohtuistungil tunnistas süüdistatav end süüdi täielikult. Süüdistatav ei taotlenud enda ülekuulamist kohtuistungil. Poolte kokkuleppel jäeti kriminaaltoimiku materjalid avaldamata. Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas 2 1-13-10746 Kuulanud ära süüdistatava, prokuröri, kannatanu ja kaitsja seisukohad, uurinud ja avaldanud kõiki kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, tuleb kohus järeldusele, et M.E süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist ning on eeluurimise poolt õigesti kvalifitseeritud. Antud kuriteo toimepanemine M.E poolt on tõendatud: Kannatanu Xxx’i ütlustega, millest nähtub, et 07.05.2013.a. päeval ta tarvitas alkoholi M.E-ga ja peale tema lahkust avastas, et on kadunud televiisor Samsung maksumusega 320 eurot. Kuna televiisor on tagastatud, kahju ei ole (lk 1-4, 22-26, 30-34) Tunnistaja Xxx’i ütlustega, millest järeldub, et 07.05.2013.a. televiisori Samsung 70 euro eest (lk 6-10) Xxx pantis pandimajja Madeser OÜ lepingu koopiaga, mille kohaselt Xxx pantis pandimajja televiisori Samsung 70 euro eest (lk 11) Tunnistaja Xxx’i ütlustega, mille kohaselt 07.05.2013.a. päeval helistas talle Xxx ja küsis, kas tal on soovi soetada televiisor. Televiisor Samsung ei meeldinud talle ja siis Xxx pantis selle pandimajja (lk 12-16) Tunnistaja Xxx Xxx’i ütlustega, millest järeldub, et 2013.a. mai kuus ta tarvitas alkoholi koos Xxxi ja M.E-ga korteris aadressil: xxx. M.E lahkus korterist ja hiljem xxx hoones M.E näitas talle televiisori ja ütles, et on vaja see maha müüa. Ta andis pandimajja televiisori 70 euro eest, 50 eurot andis M.E-le (lk 17-21) Asitõendi vaatlusprotokolliga, mille kohaselt oli vaadeldud kannatanule kuuluv televiisor (lk 27-29) Kahtlustatava M.E’i enda ütlustega, mille kohaselt ta tunnistab oma süüd televiisori varguse toimepanemises (lk 39-45) Põhjendatud on M.E tegevuse kvalifitseerimisel viidata ka KarS §199 lg 2 p-le 4, kuna tõendamist leidis see, et M.E näol on tegemist isikuga, kes on varem toime pannud varguse. Kohus asub seisukohale, et M.E pani kuriteo toime kavatsetult. Vastavalt KarS § 16 lg 2, isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisude objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohtu seisukoht karistuse osas 3 1-13-10746 Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. M.E on varem korduvalt kohtu poolt karistatud, sh varavastaste kuritegude eest reaalse vangistusega ning vaatamata sellele pani ta tahtlikult toime uue varavastase kuriteo. Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et M.E karistamine rahalise karistusega ei ole otstarbekas. Samal põhjusel ei ole otstarbekas määratud vangistuse asendamine üldkasuliku tööga. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et M.E on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest üksnes vangistusega. Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Selliseid asjaolusid M.E puhul ei esine. Süüdistatava M.E karistuse kergendavaks asjaoluks KarS §57 mõttes on oma süü puhtsüdamlik ülestunnistus ja kahetsus, tema karistust raskendavaid asjaolusid pole kohus tuvastanud, tegemist on ühe kuriteoepisoodiga ning varastatud vara maksumus pole oluline. Süüdistataval on olemas alaline elukoht, töökoht ning pere. Sellega arvestades, võib M.E vangistus olla oluliselt alla KarS §199 ettenähtud vangistuse keskmist määra. Kuna süüdistatavale on mõistetud karistuseks reaalne vangistus, kohaldab kohus KrMS § 130 lg 4-1 alusel süüdistatava suhtes tõkendit vahistamine selleks, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Karistusaega tuleb arvestada alates süüdistatava vahi alla võtmise hetkest. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 233, 238, 311, 313,
- Innokenti Menšikov Kohtunik 4