Obsah (5)

§ 422§ 68§ 74§ 75§ 50

1-17-5245 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. juuni 2017. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-5245 (16257000284) Kohtukoosseis Kohtunik Pii

§ 422

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Kriminaalasi Prokurör Abiprokurör Agnes Ollema-Barndõk Süüdistatav G.N – isikukood XXX, elukoht *, telefon *, * kodanik, *haridus, emakeel * keel, *, kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 1 kord. Kahtlustatavana kinni peetud 06-07.11.2016, kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. RESOLUTSIOON 1. Süüdi mõista G.N

§ 422lg 1 järgi ja karistada vangistusega 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud.

2.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka G.N kahtlustatavana kinnipidamine 06-07.11.2016, s.o 2 päeva ja ärakandmata karistus on vangistus 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 3. Vastavalt

§ 74

, § 75 jätta ärakandmata vangistus G.N suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et ärakandmata kuu pikkust vangistust ei pöörata täitmisele kui G.N 3 (kolme) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. 4. Määrata G.N katseajaks Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Haapsalu esinduse kriminaalhooldusesinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma

§ 75

lg 1 p-st 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid ja

§ 75lg 2 p 1, 2, p 21 , 5 ja 8 tulenevaid kohustusi: 4.1.

elama oma alalises elukohas *; 4.

1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 4.
2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 4.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-või õppimiskoha vahetamiseks; 1 1-17-5245 4.
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 4.
6. heastama kannatanutele kuriteoga tekitatud kahjud - kannatanu M V ’le /arvelduskonto * */ tema poolt esitatud tsiviilhagi 3800 eurot ja kannatanu J K ’le /arvelduskonto * */ tema poolt esitatud tsiviilhagi 412,40 eurot; 4.
7. mitte tarvitama alkoholi; 4.
8. mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 4.
9. alluma alkoholismivastasele ravile, milleks on oma nõusoleku andnud ja mida faktiliselt on juba ka alustanud ning mida jätkab kuni vastav arst on lugenud ravi läbituks; 4.
10. osalema katseaja jooksul kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis, mis aitaks maandada riske tema sotsiaalsete oskuste ja hoiakute valdkonnas.
11. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 22.juuni 2017.a. Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse peale kohtulahendi jõustumist.
12. Kui G.N katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 7.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta G.N ’lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 18 (kaheksateistkümneks) kuuks, mille algust lugeda kohtuotsuse jõustumisest.

1. Tühistada G.N suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld.
2. Välja mõista G.N ’lt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu /tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, a/a nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is, a/a nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
3. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-17-5245, menetluskulu, G.N/: - sundraha 705 (seitsesada viis) eurot; - määratud kaitsjale makstud tasu 149 (ükssada nelikümmend üheksa) eurot 76 senti; - isiku kohtuarstliku ekspertiisi tasu 84 (kaheksakümmend neli) eurot. Ajatada välja mõistetud kriminaalmenetluse kulu tasumise tähtaeg 12 kuu peale - määrata menetluskulud kogusummas 938,76 eurot tasumisele osade kaupa 12 kuu jooksul alljärgnevalt - esimene osamakse tasuda 1.augustiks 2017, järgnevad 11 osamakset järgnevate kuude 1.kuupäevaks. Osamakse suurus 78,23 eurot. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu.
4. Rahuldada tsiviilhagid ja välja mõista G.N’ lt: 10.
5. M V /arve * / kasuks 3800 (kolm tuhat kaheksasada) eurot. 10.
6. J K / arve */ kasuks 412 (nelisada kaksteist) eurot 40 senti.
7. Saata kohtuotsuse ärakiri peale kohtuotsuse jõustumist Maanteeametile juhtimisõiguse äravõtmise osas registrisse kande tegemiseks. G.N on kohustatud vastavalt Liiklusseaduse § 127 viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.
8. Saata kohtuotsus peale jõustumist teadmiseks Eesti Haigekassale. Edasikaebamise kord 2 1-17-5245 Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS
9. peatüki
10. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus G.N-ist /G.N/ süüdistatakse selles, et tema 06.novembril 2016 kella 08.13 ajal juhtis L maakonnas H linnas maja juures, liikudes L maanteelt K tänava suunas S L`le kuuluvat, kuid enda seaduslikus kasutuses olevat mootorsõidukit - sõiduautot Infiniti FX37 registreerimismärgiga * isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seerianumbriga ARDM-0082 mõõtes alkoholikontsentratsioon 1,22 mg/l kohta ± mõõtmise laiendmääramatuse väärtus 0,12 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,10 mg/l kohta, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 69 lõike 2 punktist 1, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, juhtis G.N mootorsõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Lisaks sellele rikkus G.N veel alljärgnevaid Liiklusseaduse sätteid: •Liiklusseaduse § 16 lg 1 nõudeid, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; •Liiklusseaduse § § 33 lg 1 nõudeid, mille kohaselt peab juht olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja (jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist; •Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2 nõudeid, mille kohaselt on juhil keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit või anda juhtimist üle sellises seisundis isikule; •Liiklusseaduse § 35 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat, tasakaaluliikuri juhti ega jalgratturit; •Liiklusseaduse § 50 lg 3 nõudeid, mille kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid juht ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust ning peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida pidi ette aimama, kusjuures juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis kui nähtavus on halb. Rikkudes sel viisil mootorsõiduki juhina liiklusnõudeid, mille tagajärjel põhjustas liiklusõnnetuse, sõites tagant otsa paremal pool teeservas kõndinud jalakäijale M V`le, kellele tekitas ettevaatamatusest vähemalt 4 kuud kestvad ehk rasked tervisekahjustused – lülisamba
11. või
12. nimmelüli murru, parema häbemeluu mõlema haru murru, vasaku abaluu ülaserava murrud, põrutushaava vasakul pool juustega kaetud peanahal, nahamarrastused ja nahaalused verevalumid hüppeliigeste piirkonnas ning lisaks sellele sõitis otsa H linnas * maja ette kõnnitee äärele pargitud J K`ele kuuluvale sõiduautole Ford Escort registreerimismärgiga * väärtusega 350 eurot, mille tagumine osa deformeerus täielikult ning sõiduk muutus kasutamiskõlbmatuks. Kannatanu M V poolt on kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi summas 4000 eurot, mille moodustab moraalne kahju ehk nn valuraha. Kannatanu Jaak Karlise poolt on kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi summas 412,60 eurot, mille moodustavad kannatanu poolt samaväärse sõiduki soetamiseks tehtud kulutused. 3 1-17-5245 Sellise tegevusega G.N, rikkudes mootorsõiduki juhina liiklusnõudeid, millega ettevaatamatusest tekitas inimesele raske tervisekahjustuse, pani toime Karistusseadustiku § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kannatanud on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks /tl 44, 82/. Prokuröri poolt kohtus G.N’le nõutud karistus:

§ 422

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg alates 06.11.2016 kell 08.30 kuni 07.11.2016 kell 16.10, s.o 2 päeva, mistõttu ärakandmata karistuseks jääb 2 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74

lg 1 alusel vabastada süüdistatav tähtajalise vangistuse kandmisest tingimuslikult 3 aastase katseajaga, olles kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja täites

§ 75

lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid ja ja

§ 75

lg 2 p 1, 2, 21 , 5, 8 tulenevaid kohustusi: heastama kannatanutele kuriteoga tekitatud kahjud: kannatanu M V’le tsiviilhagi summas 3800 eurot ja kannatanu J K’le tsiviilhagi summas 412,40 eurot, mitte tarvitama alkoholi, mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; alluma alkoholismivastasele ravile, milleks on oma nõusoleku andnud ja mida faktiliselt on juba ka alustanud ning mida jätkab kuni vastav arst on lugenud ravi läbituks ja osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis, mis aitaks maandada riske tema sotsiaalsete oskuste ja hoiakute valdkonnas.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 18 kuuks.

Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. On nõus läbima alkoholismivastase ravi. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab G.N süüdi, kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi Kannatanu M V’le on G.N kuriteoga põhjustanud moraalse kahju, mistõttu kannatanu poolt on kriminaalasjas esitanud tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes summas 4000 eurot /tl 42-43, 45/, millest on 25.05.2017 tasutud 200 eurot /tl 163/ ja hüvitamata 3800 eurot. Kannatanu J K’ele on G.N kuriteoga põhjustanu varalise kahju summas 412,40 eurot /tl 83-100/, mis on hüvitamata, mistõttu kannatanu poolt on kriminaalasjas esitanud tsiviilhagi summas 412,40 eurot /tl 102/. Süüdistatav on avaldanud kokkuleppe sõlmimisel ja kohtuistungil, et on nõus tsiviilhagide väljamõistmisega kannatanute kasuks kuriteoga tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Tsiviilhagid tuleb rahuldada VÕS § 1043 ja TsMS § 440 lg 1 alusel ja kuriteoga kannatanutele tekitatud kahju tuleb G.N’lt välja mõista. Eesti Haigekassa on G.N poolt toimepandud kuriteo tagajärjel M V’le tekitatud tervisekahjustustega seoses kandnud kahju 1673,62 eurot /tl 65-66/. Kohtuotsus tuleb peale jõustumist saata Eesti Haigekassale. Tõkend – G.N on kahtlustatavana kinni peetud 06-07.11.2016 /tl 115-116/ s.o 2 päeva, milline aeg tuleb

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka.

G.N-i suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 122/, mis tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid 4 1-17-5245 Asitõendina in vaadeldud ja fotografeeritud: sõiduauto Ford Escort reg.nr * /tl 11-17/, mis jäi selle omaniku J K seaduslikku valdusesse ja sõiduauto Infiniti FX37 reg.nr * /tl 18-26/, mis asub selle seadusliku kasutaja G.N-i valduses. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb G.N-i’lt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 705 eurot (1,5 * 470). Ekspertiisitasu on kriminaalmenetluse kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ja käesolevas kriminaalasjas on isiku kohtuarstliku ekspertiisi (akt nr 17E-LäI0022 11.04.2017) tasu 84 eurot/ tl 56/. Määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale Vahur Krinal G.N-i kaitsmise eest kohtueelses menetluses makstud tasu ja kulud eurot 149,76 eurot /tl 164-168/. G.N on taotlenud kokkuleppe sõlmimisel ja taotles ka kohtuistungil, et saaks menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul. Kohus rahuldab G.N taotluse menetluskulude tasumise ajatamiseks KrMS § 180 lg 3 alusel. Piia Jaaksoo kohtunik 5