KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 16. mai 2017 Kriminaalasja number 1-12-3048 (kirjalik menetlus) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maili Lokk, Triin Uusen-Nacke

§ 1045lg 1 p 7 alusel H.

Mägilt ja R.U-lt Swedbank Liising AS kasuks solidaarselt 501 435,08 eurot. VÕS §

§ 1045

lg 1 p 7 alusel mõisteti Swedbank Liising AS kasuks R.U-lt välja 97 896,66 eurot ja H. Mägilt 69 482,82 eurot. Sama otsusega rahuldati osaliselt AS DNB Pank tsiviilhagi ja mõisteti VÕS § 137 lg 1, VÕS §

§ 1045lg 1 p 7 alusel H.

Mägilt ja R.U-lt välja solidaarselt 150 225,23 eurot. VÕS §

§ 1045lg 1 p 7 alusel mõisteti AS DNB Pank kasuks H.

Mägilt välja 108 990,84 eurot. Lisaks jäeti Swedbank Liising AS ja AS DNB Pank tsiviilhagide tagamiseks arestituks Tartu Maakohtu 20.11.2009 ja 24.08.2011 vara arestimise määruste alusel arestitud vara, mis on täpsemalt märgitud 06.02.2017 otsuses. 2.1. Tartu Maakohtu 06.02.2017 otsus kaevati edasi üksnes H. Mägi osas. 2.2. Kannatanu Swedbank Liising AS esitas tsiviilhagi VÕS §

§ 1045lg 1 p-de 7 ja 8 alusel summas 664 214, 56 eurot, mille palub välja mõista H.

Mägilt ja R.U-lt. Lisaks palutakse süüdistatavatelt välja mõista kannatanu liisinguesemete väärtuste kindlakstegemiseks tehtud kulutused summas 4600 eurot. Täpselt tsiviilhagide esitamist 2 puudutav kronoloogia ja tehtud täpsustused ning parandused on lahti kirjutatud maakohtu otsuses. Ka kannatanu AS DNB Pank esitas tsiviilhagi VÕS §

§ 1045lg 1 p 7 alusel H.

Mägi ja R.U vastu solidaarse nõudega summas 162 225,23 eurot ning H. Mägi vastu nõudes 108 990,84 eurot. Ka seda tsiviilhagi puudutav kronoloogia ja hagi parandusi ning täpsustusi puudutav osa on käsitletud maakohtu otsuse asjaolude all. 3. Maakohus asus seisukohale, et Swedbank Liising AS tsiviilhagi tuleb rahuldada ning solidaarselt H. Mägilt ja R.U-lt tuleb Swedbank Liising AS kasuks VÕS §

§ 1045

lg 1 p 7 alusel välja mõista 501 435,08 eurot ning VÕS §

§ 1045lg 1 p 7 alusel H.

Mägilt 69 482,82 eurot ning R.U-lt 97 896,66 eurot. AS DNB Pank tsiviilhagi osas leidis maakohus, et see kuulub rahuldamisele osaliselt ning VÕS §

§ 1045lg 1 p 7 alusel tuleb H.

Mägilt ja R.U-lt solidaarselt välja mõista liisinguandja kasuks 150 225,23 eurot ning H. Mägilt ainuisikuliselt 108 990,84 eurot. 3.

1. Esmalt käsitles maakohus kaitsja taotlust jätta tsiviilhagid läbi vaatamata, kuna esitatud tsiviilhagid ei vasta nõuetele, puuduvad väljatoodud elulised sündmused, millel nõuded rajanevad ehk puudub hagi alus. Maakohus sellega ei nõustunud ning leidis, et kui süüdistuse ja tsiviilhagi aluseks olevad faktilised asjaolud omavahel kattuvad, siis ei ole tsiviilhagis vältimatult vaja korrata neid süüdistusaktis loetletud kuriteo toimepanemist kinnitavaid tõendeid, mis kuuluvad samal ajal nii süüdistuse kui ka tsiviilhagi aluste hulka. Süüküsimust lahendades tuvastasid varasemad kohtud ka sellised faktilised asjaolud, millel on tähtsust tsiviilhagides esitatud nõuete lahendamisel. Riigikohtu juhtiste kohaselt on hagiavaldustes välja toodud need hagi aluseks olevad faktilised asjaolud, millel süüdistatavate käitumisele karistusõigusliku hinnangu andmisel seisukohalt tähtsust ei olnud ja mis süüdistuse alusfaktide hulka ei kuulunud. Tsiviilhagid vastavad sisult kõigile tsiviilhagile esitatavatele nõuetele TsMS § 363 mõttes, eristustega, mis tulenevad kriminaalmenetlusest. 3.
2. Seejärel võttis maakohus seisukoha vara väärtust tõendavate dokumentide lubatavuse kohta. Kannatanu Swedbank Liising AS tellis liisinguesemete väärtuse kindlakstegemiseks ekspertiisi EKEI riiklikult tunnustatud transporditehnika- ja liikluseksperdilt Taaniel Tigaselt, tulenevalt millest esitas kannatanu maakohtule 22 ehitusmasina väärtuse määramise ekspertiisi perioodil detsember 2008 kuni veebruar
3. Maakohus asus seisukohale, et tegemist ei ole nõuetele vastava ekspertiisiga, kuid TsMS § 272 kohaselt on tegemist dokumentaalse tõendiga kui eriteadmistega isiku arvamusega. Maakohus asus seisukohale, et tsiviilhagi tõendamiseks kriminaalmenetluses on kannatanul õigus esitada ka tsiviilkohtumenetluses lubatavaid tõendeid ning tegemist on lubatava ja asjakohase tõendiga. Kannatanu AS DNB Pank esitas hagiavalduse täiendusega Balti Realiseerimiskeskus OÜ rasketehnika müügijuhi Risto-Olav Urbi e-kirja ja sama isiku poolt digitaalselt allkirjastatud vastuskirja rasketehnika ligikaudsete müügihindade kohta. Maakohus luges TsMS § 231 lg 1 alusel üldtuntuks asjaolu, et nimetatud firmalt on võimalik saada usaldusväärset teavet ning TsMS § 272 mõistes on tegemist kirjaliku tõendiga, mis kajastab asja lahendamiseks vajalikku infot asjaolude kohta. 3.
4. Kolmandaks käsitles maakohus hagide õiguslikke põhjendusi ning asus seisukohale, et käesoleval juhul on vastutuse aluseks VÕS §

§ 1045lg 1 p 7.

VÕS § 1045 lg 1 p 8 kohaldamisele ei tule. 3.3.

1. Esmalt märkis maakohus, et hagi aluseks olevad sündmused, asjaolud ning põhjuslik seos on tõendatud kriminaaltoimikus kogutud ja kriminaalasjas kohtute poolt juba varasemalt 3 hinnatud tõenditega. Süüküsimuse faktilised asjaolud on tuvastatud jõustunud Riigikohtu 15.06.2015 lahendiga. 3.3.
2. Maakohus leidis, et vaidlust ei ole selle üle, et kahju tekkimine oli põhjuslikus seoses OÜ Derek Trade poolt pankadele kuuluvate ehitumasinate müügiga, mida teostasid süüdistatavad. Kui vara oleks jäänud kannatanute omandisse, võinuks need realiseerida ja saadud vahenditest katta nõuded. Vaidlus on selle üle, kas kannatanud on toonud oma hagides välja asjaolud kahju ulatuse kohta ja kas kohtule on esitatud sellekohased usaldusväärsed tõendid. Kannatanud leidsid, et H. Mägi ja R.U vastutatavad kannatanute ees deliktiõiguse alusel, konkreetselt VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 ja seda sisustava KarS § 201 kaitsenormi alusel. H. Mägi vastutab lisaks AS DNB Pank hagiavalduses kajastatud nõude järgi kelmuses süüdimõistetuna ka lisaks kaitsenormina KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi. Mõlemas hagiavalduses on viidatud vastutuse alusena ka VÕS § 1045 lg 1 p-le
3. 3.3.
4. Ka Riigikohus on käesolevas asjas tehtud otsuse punktis 89 selgitanud, et äriühingu võlausaldajate ees vastutavad äriühingu juhtorganite liikmed juhul, kui nad rikuvad mingit seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud kas ainuüksi või sealhulgas ühingu võlausaldajate kaitseks. Sel juhul põhineb juhtorgani liikme vastutus deliktiõigusel, konkreetselt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p-l
5. Lisaks on võimalik juhtorgani liikmete vastutus nende n-ö isiklike deliktide järgi ka muu deliktiõiguse alusel. Juriidilise isiku juhatuse liige võib vastutada juriidilise isiku võlausaldaja ees deliktiõiguse alusel, kui ta on toime pannud õigusvastase teo, milleks võib muu hulgas olla tahtlik heade kommete vastane käitumine. 3.3.
6. Käesolevas kriminaalasjas tuvastatud faktilised asjaolud annavad aluse asuda seisukohale, et liisingumasinaid võõrandades rikkusid R.U ja H. Mägi KarS §-st 201 tulenevat valdaja kohustust hoiduda võõra vallasja tahtlikust pööramisest enda või kolmanda isiku kasuks. Eesmärgiks on kaitsta võõras valduses oleva asja omanikku, seega panid süüdistatavad kannatanute suhtes toime VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 alusel kvalifitseeritavad deliktid. 3.3.
7. Vastutuse aluse osas VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel leidis maakohus, tuginedes Riigikohtu praktikale, et käitumine on heade kommete vastane siis, kui teo eesmärk oli teise isiku tahtlik kahjustamine, seejuures peab olema tõendatud, et kostjal oli algusest peale tahe hagejat kahjustada. Käesolevas kriminaalasjas tuvastatud faktilised asjaolud annavad maakohtu hinnangul aluse asuda seisukohale, et liisitud ehitusmasinaid võõrandades tegutsesid süüdimõistetud eesmärgiga kannatanute vara tahtlikult kahjustada. Kannatanud pole oma tsiviilhagides maakohtule esitanud konkreetseid tõendeid, miks tuleks hagide rahuldamisel muuhulgas lähtuda ka VÕS § 1045 lg 1 p-st
8. Samas on maakohus seisukohal, et asjaolu, kas R.U ja H. Mägil oli tahe algusest peale kannatanute vara kahjustada, ei ole kriminaalasja raames tuvastatud ja sellekohaseid tõendeid ei ole kohtule esitatud. 3.
9. Viimaseks võttis maakohus seisukoha hagide rahuldamise ja nende ulatuse osas, leides, et Swedbank Liising AS-i tsiviilhagi kuulub täielikult rahuldamisele, kuid AS DNB Pank oma osaliselt. 3.4.
10. Maakohus juhindus kahju hüvitamise nõude ulatuse kindlaksmääramisel VÕS § 127 lg-test 1, 2, 4 ja
11. Riigikohtu juhistest tulenevalt tuli otsustamaks, millises ulatuses kannatanud süüdistatavatelt kahju hüvitist nõuda saavad, võrrelda kannatanute olukorda, mis tekkis pärast ehitusmasinate müüki, hüpoteetilise olukorraga, mis oleks tekkinud siis, kui süüdistatavad ei oleks liisitud ehitusmasinaid OÜ Derek Trade nimel maha müünud ja kannatanud ei oleks omandiõigust masinatele kaotanud. Samuti oleks vaja tuvastada, milline oleks olnud eeldatavalt ehitusmasinate saatus pärast nende tagastamist liisinguandjale. 4 3.4.
12. Swedbank Liising AS on hagiavalduses täpsustanud, et tulenevalt liisingulepingu üldtingimuste punktist 7.
13. oleksid liisinguesemed tagastamisel kuulunud võõrandamisele ning võõrandamisest saadud raha eest oleks kannatanu katnud liisingulepingust tulenevad kohustused. AS DNB Pank hagiavalduses viidatakse liisingulepingute üldtingimuste punktile 10.5, tulenevalt millest, kui süüdimõistetud poleks AS-le DNB Pank kuuluvaid ja OÜ Derek Trade kasutuses olnud varasid ebaseaduslikult kolmandatele isikutele võõrandanud, kuuluksid seadmed liisingulepingute järgi AS-le DNB Pank tagastamisele ning võõrandamisele. Seega asus maakohus seisukohale, et liisinguandjate huvi oli suunatud masinate võõrandamisele. 3.4.
14. Maakohtul tuli seejärel tuvastada, milline olnuks kannatanute hüpoteetiline varaline olukord süüdistatavate rikkumisteta, s.o milline oleks olnud varaline olukord siis, kui kannatanud oleksid ehitusmasinad tagasi saanud ja maha müünud. Ehk kas Swedbank Liising AS ja AS DNB Pank varaline olukord võis muutuda süüdimõistetult saadava kahjuhüvitise tõttu paremaks, kui see olnuks siis, kui süüdimõistetud ei oleks liisinguandjatele kuuluvaid ehitusmasinad õigusvastaselt kolmandatele isikutele võõrandanud. Summa (jääkväärtuse ja liisinguandja kulutuste hüvitamise nõude vahe, kui see on positiivne), tuleks süüdistatavatelt välja mõistetavast kahjuhüvitisest VÕS § 127 lg 5 kohaselt maha arvata, sest tegemist on kuluga, mis kannatanud neile kahju tekitamise tagajärjel säästsid. Maakohtul tuli tuvastada, milline olnuks ühe või teise masina puhul jääkväärtuse ja liisinguandja kulude hüvitamise nõude vahe selle aja seisuga, mil liisinguese oleks selle olemasolu korral liisinguandjale tagastatud ning kas on tuvastatav esitatud tõendite põhjal liisingueseme turuhind liisinguandjale eeldatava tagastamise hetkel. 3.4.
15. Eseme väärtuseks loetakse TsÜS § 65 järgi üldjuhul selle harilik väärtus ehk kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kannatanu Swedbank Liising AS eksperdi arvamuses on kajastatud raskendavaid asjaolusid, muuhulgas asjaolu, et masinaid ei olnud võimalik vaadelda ja masinate seisukorda hindamisalusel perioodil pole dokumenteeritud või on see puudulik. Arvamusele on lisatud täpsust kirjeldav tolerants, mis sõltub masina tehnoseisukorrast, turusituatsioonist jm parameetritest. Seejuures oli vajalik võtta võrdleva pakkumise meetodi jaoks võrdlevaid hinnapakkumisi teistest riikidest. Tulenevalt Riigikohtu praktikast leidis maakohus, et turuväärtuse hindamisel saab aluseks võrra sarnaste masinate väärtuse teistest riikides, sest sõna „kohalik“ TsÜS §-s 65 ei välista eseme väärtuse määramisel keskmise müügihinna arvestamist Eesti piirest väljaspool, kui see on mõistlik. Arvesse võeti näiteks turuhinda Suurbritannias, millele kaitsjad vastu seisid, sest tegemist ei ole kohaliku müügihinnaga. Maakohtu hinnangul on aga arvamuses piisavalt selgitatud, miks see oli vajalik. 3.4.
16. Kaitsjad vaidlesid hagidele vastu ka seetõttu, et tagastamata jäänud masinate turuhind ei ole kannatanute poolt tõendatud detsember 2008 seisuga, mil liisingulepingute kohaselt kuulunuks masinad tagastamisele. Maakohus leidis, et nimetatud asja lubatavus tuleneb ka T. Tigase arvamusest, mille kohaselt ka üle euroopalises andmebaasis ei olnud vajalikku infot. 3.
17. Olukorras, kus liisingueseme väärtus ületas liisingulepingust tulenevat nõuet, on kannatanud arvestanud omastamisega tekitatud kahju suuruseks liisingulepingust tuleneva nõude. Olukorras, kus liisingueseme väärtus oli väiksem liisingulepingust tulenevast nõudest, on tekitatud kahjus arvestatud liisingueseme väärtus. 5 3.5.
18. Maakohus arvestas, et prokurör loobus H. Mägi osas süüdistusest 3 masina müügi osas. KrMS § 301 järgi mõistis kohus H. Mägi õigeks temale KarS § 201 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi esitatud süüdistuses 31.08.2006 ratasekskavaator FURUKAWA W 735 LS (tehasetähis 294F0162), 27.09.2006 miniekskavaator HANIX H50 B (tehasetähis H5000154) ja 08.12.2006 roomikekskavaator FURUKAWA 730LS (tehasetähis 283F0029) müügi episoodides. Riigikohtu otsusega mõisteti ka R.U õigeks KarS § 209 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi 04.09.2007 roomikekskavaator HYUNDAI R210 LS-7 (tehasetähis N60615345) episoodis. 3.5.
19. Maakohus koostas süüdistusest ja maakohtule esitatud haginõuetest tulenevalt tabeli, millega eristati R.U ja H. Mägi vastutust kannatanu Swedbank Liising AS ees tulenevalt osavastutuse ja solidaarvastutuse põhimõttest. Maakohus oli seisukohal, et Swedbank Liising AS tsiviilhagi on kahju suuruse osas põhjendatud, kuid maakohus ei saa kogu kahju ulatuses kohaldada solidaarvastutust põhjusel, et kostjad on osades süüdistuse episoodides õigeks mõistetud. Seega on maakohus rahuldanud tsiviilhagi osaliselt nii solidaarselt R.U ja H. Mägi vastu kui ka H. Mägi ja R.U suhtes eraldi. 3.5.
20. Samasuguse tabeli nagu märgitud eelmises punktis koostas maakohus ka AS DNB Pank haginõuete alusel. AS DNB Pank poolt esitatud kirjas on R.-O. Urb toonud hinnad nimetatud masinate kohta 2009 I kvartalis. Maakohus, vaatamata kaitsjate poolsetele vastuväidetele, leidis, et väljatoodud hinnad on arvestatavad kahju hindamiseks ka 2008 detsembri seisuga, sest kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et vaidlusaluse 4 kuu jooksul oleksid rasketehnika hinnad oluliselt muutunud. Nimetatud hinnad sarnaste rasketehnikate puhul on kattuvad ka Swedbank Liising AS-i poolt esitatud arvamuses toodud hindadega, mis toetab kohtu seisukohta. Maakohus nõustus kaitsjate väidetega R.-O. Urbi poolt pakutud hindade ligikaudsuses ning hindade vahe võis küündida kuni 10 000 euroni. Maakohtule ei olnud teada rasketehnika tehniline olukord, mistõttu puudus alus kahju hüvitamisel võtta aluseks kõrgeim ligikaudne müügihind, mistõttu lähtus maakohus kirjas toodud madalaimast hinnast. Esineb põhjuslik seos kahju ja kostjate tegevuse vahel, sest kui kostjad poleks seadmeid kolmandatele isikutele võõrandanud, ei oleks AS DNB Pank kahju seadmete müügi võrra väiksem. Seega moodustab soodsaima hinna alusel solidaarselt väljamõistetava kahju suuruseks AS DNB Pank kasuks 150 225,23 eurot ning H. Mägilt väljamõistetava kahju suuruseks jäi 108 990,84 eurot.
21. 17.02.2017 esitas H. Mägi taotluse riigi õigusabi korras kaitsja määramiseks, kuna soovib esitada apellatsiooni maakohtu otsusele. 21.02.2017 Tartu Ringkonnakohtu määrusega määrati H. Mägile riigi õigusabi korras kaitsja. 07.03.2017 võttis nimetatud pakkumise vastu vandeadvokaadi vanemabi E. Laine. Süüdimõistetu ja tsiviilkostja H. Mägi kaitsja apellatsioon
22. Tartu Maakohtu 06.02.2017 otsuse peale esitas apellatsiooni H. Mägi kaitsja, kes taotleb apellatsiooni esitamise tähtaja ennistamist ning apellatsiooni menetlusse võtmist, Tartu Maakohtu otsuse tühistamist ning Swedbank Liising AS ning AS DNB Pank tsiviilhagide rahuldamata jätmist. Lisaks taotletakse H. Mägi vara aresti alt Swedbank Liising AS ning AS DNB Pank hagide tagamiseks vabastamist. Kokkuvõtvalt leitakse apellatsioonis, et deliktilise kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud ning maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust. 6 5.
23. Esmalt taotles kaitsja apellatsiooni esitamise tähtaja ennistamist, kuna advokatuuril ei õnnestunud leida riigi õigusabi korras advokaati ja see tuli kohustuslikus korras täitmisele E. Lainele. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg oli jooksnud ajast, mil H. Mägi sai maakohtu otsusest teada, s.o 06.02.2107 ning kestis kuni riigi õigusabi taotluse esitamiseni. Kaitsjal jäi pärast täitmise vastuvõtmist aega esitada apellatsiooni 4 päeva. Advokaadi töökoormus oli suur ning tegemist oli mahuka ning pikalt kestnud menetlusega, mistõttu ei jõudnud kaitsja esitada apellatsiooni tähtaegselt. 5.
24. Swedbank Liising AS-i esitatud tsiviilhagi osas on keskseks probleemiks, et maakohus ei arvestanud kaitsja väiteid kannatanu poolt esitatud arvamuse lubamatuse kohta. Liisinguesemete hinda tulnuks arvestada detsember 2008 seisuga ning arvamuses on välja toodud hindade osas põhjendamatult pikk periood. Kaitsja on seisukohal, et turuväärtus on tuvastatud meelevaldselt. Ka leitakse apellatsioonis, et küsitav on, kas kohaliku keskmise turuhinna arvutamisel on võimalik lähtuda kaugematest välisriikidest (Inglismaa). Tegemist ei ole kohaliku hinnaga. Lisaks märgib kaitsja, et kostjatelt mõisteti solidaarselt välja ka Swedbank Liising AS kasuks liisingueseme väärtuse tõendamisega tekkinud kulud 4600 eurot. Kaitsja hinnangul ei saa kulutuste tõendamiseks esitatud JTS OÜ 19.08.2915 arvet nr 48 pidada usaldusväärseks tõendiks, sest tuginedes äriregistri avalikele andmetele ei ole JTS OÜ tõenäoliselt enam alates 2014 majandustegevusega tegelenud. Maakohus ei ole sellele tähelepanu pööranud. 5.
25. AS DNB Pank esitatud tsiviilhagi osas leidis kaitsja, et ka selle tsiviilhagi puhul esitatud kirjast ei selgu turuhind liisinguesemete eeldatava tagastamise hetkel. Kaitsja hinnangul tulnuks maakohtul arvestada eelnevas menetluses H. Mägi kaitsja kassatsioonis osundatud OÜ Derek Trade pankrotimenetluses koostatud pankrotihalduri aruannet, milles märgitakse, et 2008 ehitusmasinate müük nii Eestis kui ka mujal maailmas peaaegu seiskus. Müüdavate masinate turuväärtus vähenes 50%. Apellant leiab, et pankrotihalduri hinnang on võrreldav eriteadmisi omava isiku arvamusega. Seega väljatoodud perioodi hinnad 2009 I kvartalist ei sobi. Ka leiab kaitsja, et süüdimõistetule soodsaima hinna aluseks võtmine ei kõrvalda aga nimetatud arvamuses esinevaid puudujääke. H. Mägi kaitsja leiab jätkuvalt, et AS DNB Pank ei ole esitanud tõendeid selle kohta, kui suur on liisinguandjale tagastamata jäetud masinatega seotud liisinguandja kulutuste nõue ja seetõttu ei ole võimalik täita Riigikohtu juhiseid käesoleva asja otsuse punktis 99 ja ei ole võimalik kontrollida, kas ja kui suures summas on AS DNB Pank antud juhul kahju tekitamise tagajärjel säästnud on. OÜ Derek Trade jätkas kuni maksejõuetuks muutumiseni edasivõõrandatud masinate kohta sõlmitud liisingulepingutest tulenevate maksete tasumist, kuid AS DNB Pank hagist ei nähtu OÜ Derek Trade poolt tasutud liisingumaksete võrra kahjuhüvitise nõude vähendamist.
26. 12.04.2017 Tartu Ringkonnakohtu määrusega ennistati H. Mägi kaitsja apellatsiooni esitamise tähtaeg, loeti kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmine mõjuvaks ning võeti apellatsioon menetlusse. Menetlusosalistele anti aega esitada seisukohti apellatsiooni osas kuni 21.04.
27. Nimetatud ajaks keegi täiendavaid seisukohti ei esitanud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
28. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalide, maakohtu otsuse, kohtuistungiprotokolli ning esitatud apellatsiooniga, on seisukohal, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioon rahuldamata. Esitatud apellatsioon ei anna alust maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asuda. Tsiviilhagid maakohtu otsuses märgitud summades on põhjendatult rahuldatud ning välja mõistetud õigetelt isikutelt õiges suuruses. 7
29. Kriminaalasja arutamine apellatsioonimenetluses ei ole esimese astme kohtu menetluse kordamine samasuguses mahus. See väljendub selgelt ka KrMS § 15 lg 2 p-s 2 ja § 331 lg-s 2, mille kohaselt sõltub see, missuguseid küsimusi ringkonnakohtu otsuses käsitleda tuleb ning missuguseid tõendeid on vajalik vahetult uurida, menetletava kohtuasja eripärast (RKKKo nr 31-1-76-16). Seega ei pea ringkonnakohus oma otsuses andma vastuseid kõigile apellatsioonides toodud väidetele, millele maakohtu otsuses on ammendavalt ja põhistatult vastatud ning millega ringkonnakohus nõustub (RKKKo-d nr 3-1-1-23-11, p 18; nr 3-1-1-92-11). Küll tuleb ringkonnakohtul märkida, et esitatud apellatsioon on sisuliselt maakohtus väljatoodud vastuväidete kordus ning uusi põhjendusi võrreldes maakohtus esitatuga ei esine. KrMS § 331 lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus kriminaalasja apellatsiooni piires ja ringkonnakohtu pädevuses on lahendada kriminaalasju üksnes siis, kui kohtumenetluse pool on seda apellatsioonis taotlenud (RKKKo nr 3-1-1-54-12). KrMS § 331 lg-tes 2 ja 4 sätestatud ringkonnakohtu pädevuse piirang on oluline süüdistatavate kaitseõiguse tagamise seisukohalt, sest süüdistatavalt ei saa eeldada valmisolekut süüdistuse oponeerimiseks apellatsioonis vaidlustamata küsimustes (RKKKo nr 3-1-1-31-11). Etteruttavalt peab ringkonnakohus vajalikuks rõhutada järgmist. Kohtuotsuse põhistuse ebapiisavuse või -veenvuse korral on kohtuotsuse põhjendamise kohustuse rikkumine käsitatav kriminaalmenetlusõiguse rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. KrMS § 339 lg 1 p 7 järgi tuleb kvalifitseerida üksnes kohtuotsuse põhistamise kohustuse kõige ulatuslikumad rikkumised, mis on käsitatavad KrMS § 339 lg 1 p-s 7 otsesõnu nimetatud kohtuotsuses „põhjenduse puudumisena“. Seejuures tuleb silmas pidada, et seadus räägib „põhjenduse“ kui terviku, mitte üksikute „põhjenduste“ puudumisest. Kohtuotsuses põhjenduse puudumisega KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes on tegemist eeskätt siis, kui kohus jätab seadusliku aluseta kohtuotsuse põhiosa (KrMS § 312) tervikuna või siis mõne süüdistatava või kuriteo osas üldse koostamata. (RKKKo nr 3-1-1-11-15) Lisaks asjaolu, et kaitsja kohtuotsuste põhistustega ei nõustu, ei tähenda otsuses põhjenduste puudumist (RKKKo nr 3-1-1-100-12).
30. Esmalt märgib ringkonnakohus, et edutuks jääb kaitsja väide justkui ei oleks maakohus arvestanud Riigikohtu 15.06.2015 otsuses toodud juhiseid. Maakohus on lähtunud samm sammult kassatsioonikohtu juhistest asja uuel arutamisel. Asjakohatu on ka seega viide KrMS § 364, s.o sättele, mille kohaselt on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud.
31. Swedbank Liising AS tsiviilhagi osas leiab kaitsja, et ei ole käsitletud liisinguesemete turuhinda selle eeldatava tagastamise hetkel liisinguandjale, mis oleks käesoleval juhul detsember 2008, kui kannatanu ütles liisingulepingud üles. Liisinguesemete turuväärtus on määratletud meelevaldselt, millele viitab ka välisriikide turuväärtuste arvestamine kohaliku keskmise turuhinnana. Ringkonnakohus kaitsjaga ei nõustu. Maakohus on kõigile kaitsja vastuväidetele esitanud omapoolsed põhjendused, millega ringkonnakohus nõustub ning apellatsioonis ei ole väljatoodud uusi asjaolusid või põhjendusi võrreldes asja menetlemisega maakohtus. Vaatamata sellele toob ringkonnakohus veel välja järgmist. Maakohus on selgitanud, miks on arvestatav Swedbank Liising AS esitatud arvamus liisinguesemete turuväärtuse kohta ka perioodil detsember 2008 kuni veebruar 2009, kuigi eeldatav liisingueseme tagastamise aeg oleks olnud detsember
32. See tuleneb asjaolust, et ka üle euroopalises andmebaasis ei olnud vajalikku infot, mistõttu info kogumine võttis aega ja 8 nõudis laiendatud piirkonda. Swedbank Liising AS esitas liisingueseme väärtuse saamiseks arvamuse saamiseks perioodi detsember 2008 – veebruar
33. Ka T. Tigase esitatud arvamusest tuleneb, et tegemist on kitsa perioodiga ning perioodist esinevaid nihkeid on omistatud tolerantsidena (köide 10, lk 17). Ringkonnakohus leiab, et tsiviilhageja esindaja väide, et liisingulepingud öeldi küll üles detsembris 2008, kuid vahemik kuni veebruarini 2009 on reaalne aeg, mil oleks masinad tagastatud, on pädev väide. Ringkonnakohus ei nõustu, et liisinguesemete turuväärtus oleks tuvastatud meelevaldselt. Maakohus andis kannatanutele 09.07.2015 täiendava tähtaja (köide 10, lk 70) täpsustamaks oma tsiviilhagisid. Tähtaega pikendati korduvalt ning viimaseks puuduste kõrvaldamise tähtajaks määrati 01.09.
34. Mõlemad kannatanud leidsid selleks eksperdid, kes aitasid selgitada liisingueseme turuväärtust, mida maakohus on arvestanud tsiviilhagide väljamõistmisel. Ka asjaolu, et Swedbank Liising AS arvamuses on võetud hinnapakkumisi teisest riikidest ei tee arvamust turuvääruste osas meelevaldseks. Kuigi TsÜS § 65 alusel on eseme harilik väärtus selle kohalik keskmine müügihind (turuhind), ei tähenda, et erandlikel juhtudel ei võiks lähtuda väärtuse hindamisel Eesti piirest väljapool asuvat müügihinda. Sellisele seisukohale jõudis Riigikohus ka lahendis nr 3-2-1-90-14, kust tuleneb, et sõiduki turuväärtuse hindamisel olukorras, kus selle kohalikku keskmist müügihinda ei ole võimalik teada saada, saab aluseks võtta sarnaste sõidukite väärtuse teistes riikides. TsÜS § 65 ei välista eseme väärtuse määramisel keskmise müügihinna arvestamist Eesti piirest väljaspool, kui see on mõistlik. Käesoleval juhul ongi arvamuse koostanud T. Tigane välja toonud, et osade masinate hindamine – Furukawa, Hanix, Venier – oli raskendatud, sest neil puudub Eesti Vabariigis ja Baltikumis müügiesindus, mis suudaks väljastada võrdleva hinnapakkumise nõutud perioodist. Ringkonnakohus ei leia, et kui esineb võimalus küsida hinnavõrdlust välisriigi esindusest, peaks vahetama turuväärtuse tuvastamise meetodit nagu leidis apellatsioonis kaitsja. Kaitsja leiab veel, et maakohus ei ole kaitsja väitele vastanud, et miks ei tulnuks arvestada Eestile lähtemate riikide hinnapakkumistega vaid näiteks Suurbritannia hindadega. Sisuliselt on maakohus selles osas seisukoha võtnud ja sellele on maakohtu istungil repliigi korras vastanud ka tsiviilhageja esindaja, tuues välja veelkord, et esitatud arvamuse kohaselt olid masinad nii Eestis kui ka Baltikumis väga vähe levinud, seega on raskendatud ka võimalikest lähiriikidest hinnavõrdluse saamine. Veel toob kaitsja välja, et JTS OÜ, kes on väljastanud arvamuse eest arve, ei ole ilmselt alates 2014 majandustegevusega tegelenud, mistõttu on kostjatelt alusetult välja mõistetud arvamuse koostamisega seotud kulud 4600 eurot. Ringkonnakohus sellise kaitsja väitega ei nõustu. Avalikust äriregistrist nähtuvalt on JTS OÜ suhtes tehtud esmakanne 16.11.2009 ning tegemist on tegutseva ettevõttega. Sellele lisab kinnitust ka asjaolu, et 25.02.2016 on tehtud hoiatusmäärus registrist kustutamiseks: majandusaasta aruanne esitamata. Äriregistrist tulenevalt on puudused kõrvaldatud 20.07.
35. Ka ei teki ringkonnakohtul muid kahtlusi, et nimetatud ettevõtte arvet ei tuleks pidada usaldusväärseks. Arvestades arvamuse mahtu – 22 liisingueset – ei ole ka maksumus liigselt koormav.
36. Sisuliselt jäävad kaitsja väited ka AS DNB Pank tsiviilhagi puudutavas osas samaks, kus asutakse seisukohale, et tsiviilhagi täiendusena esitatust ega R.-O. Urbi arvamusest ei selgu turuhind liisingueseme eeldataval tagastamishetkel ning lisaks ei ole väärtuse määramisel arvestatud kassatsioonis kaitsja poolt viidatud pankrotihalduri aruannet. Vastuseks kaitsja etteheitele, et ei ole arvestatud pankrotihalduri aruannet, siis see on maakohtus esmasel arutamisel dokumentaalse tõendina vastu võetud ning maakohus on arvestanud seda süüküsimuse lahendamisel. Ringkonnakohtu hinnangul ei muuda aga 9 nimetatud arvamus tsiviilhagide täpsustusena esitatud liisinguesemete eeldatavaid väärtusi lubamatuks. Tartu Maakohtule tsiviilasja nr 2-08-91373 OÜ Derek Trade pankrotimenetluse lõpuaruandes (köide 4, lk 72-86) on sisuliselt kaitsja poolt viidatu kirjas. Nimelt järgmises osas: „
37. majandusaastal toimus äriühingu tegevuse järsk pööre, mis oli olulises osas põhjendatud üldisest kiirest langusest ehitussektoris ning sellest tulenevalt ka ehitusmasinate müügisektoris. Ehitustööde mahud
38. aastal tugevalt vähenesid ja ehitusmasinad jäid seisma. Sellega kaasnes ka ehitusmasinate hoolduse ja varuosade tellimise vähenemine. Kuna tekkinud oli üleüldine ringvõlgnevus (ei saa arvete eest tasuda enne kui on laekunud raha enda poolt väljastatud arvete eest), siis vähenes ka ehitusmasinate müük ja rentimine (
39. aasta teisest poolest ehitusmasinate müük praktiliselt seiskus). Majandussurutise mõjul paistali turule ka suur hulk pankade poolt võlgnikelt ära võetud ehitus- jms. masinaid, mida pangad üritasid kiirmüügihindadega realiseerida. Selle tulemusel langes müüdavate ehitusmasinate turuväärtus 30-50%. Ehitusmasinate ostust huvitatud isikul oli võimalik pankade poolt võlgnikelt äravõetud masinate hulgast valida endale masin oluliselt soodsamalt, kui seda oli suuteline pakkuma OÜ Derek Trade, kes oli müügihinna kujundamisel sõltuv tingimustest, millega ta varasemalt endale masinaid lattu oli liisinud.“ (köide 4, lk 85) Seda osa on käsitletud kui maksejõuetuse tekkimise osa ning just see on aruande kohaselt mõjutanud negatiivselt OÜ Derek Trade tegevust. Ja tõsi on ka asjaolu, et pankrotihaldur K. Mitt on maakohtu 17.10.2012 istungil vastates süüdistatava küsimusele, kui suur võis olla müüdud masinate hinna langus, et pankrotimenetluses on üsna tavapärane, et laovarusid müüakse proportsioonis 5-10% tavalisest sisseostu hinnast. (köide 8, lk 72 pöördel). Vastupidiselt kaitsjale annab see teave ringkonnakohtule alust arvata, et nimetatud periood on piisavalt lühike ja arusaadav, et hinnata eelduslikult liisinguesemete väärtust nende tagastamise hetkel. Ei ole eluliselt usutav, et mõne kuu möödudes oleks kadunud n-ö tekkinud majandussurutis ja võrreldes detsembriga 2008 oleks hinnad 2009 I kvartaliga oluliselt tõusnud. Seega jäävad kaitsja väited selles osas edutuks ning arvamuses esitatu väljendab turul valitsenud reaalset olukorda väärtuste osas. Muuhulgas märgib kaitsja veel, et arvamuses on toodud hinnavahemik ning sellest madalama hinna arvestamine ei ole põhjendatud. Lisaks on arvestamata OÜ Derek Trade poolt tehtud liisingumaksed. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhistustega madalama hinna arvestamise osas ega pea vajalikuks seda üle korrata. Maakohus on samuti märkinud, et tsiviilhagi summad on moodustatud kahel alusel: olukorras, kus liisingueseme väärtus ületas liisingulepingust tulenevat nõuet, on kannatanud arvestanud omastamisega tekitatud kahju suuruseks liisingulepingust tuleneva nõude; olukorras kus liisingueseme väärtus oli väiksem liisingulepingust tulenevast nõudest on tekitatud kahjuks arvestatud liisingueseme väärtus. Seega on arvestatud kõiki vajalikke asjaolusid nõude kujundamisel. Kuna maakohus on analüüsinud kõiki tsiviilhagide rahuldamise eeldusi, lähtunud Riigikohtu juhisest, tuvastanud deliktiõigusliku vastutuse alused, kahju suuruse ning kahju hüvitamisele kohustatud isikud, ei saa rääkida, et deliktilise vastutuse eeldused oleksid puudu või täitmata.
40. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu 12 pooltunni ulatuses asja materjalidega tutvumise ja apellatsiooni koostamise eest summas 288 eurot, sh käibemaks 48 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus selles ulatuses on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 185 lg 1 alusel tuleb H. Mägil hüvitada E. Laine kaitsjatasu 288 eurot. 10
41. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
42. veebruari 2017 otsuse muutmata ja süüdimõistetu ning tsiviilkostja H. Mägi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi E. Laine apellatsiooni rahuldamata. Tiit Lõhmus Maili Lokk 11 Triin Uusen-Nacke