lg 1 kohaselt kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 kohaselt mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused on: äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega või muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, millal takistus ära langes. Väärteotoimikus olevast 8.10.2017 väärteoprotokollist AB 1524153 (lk 45) nähtuvalt on väärteoprotokollis olemas märge, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja 1 juures kättesaadav alates 8.11.2017. Lahter lahendi e-posti teel saamise kohta on täitmata. Samast protokollist nähtub, et menetlusalune isik on 8.10.2017 andnud allkirja protokolli ärakirja kättesaamise kohta ning talle on teatavaks tehtud
Seega oli L.K teadlik, et kohtuvälise menetleja otsus on kättesaadav alates 8.11.2017. Alates nimetatud kuupäevast oli L.K õigus saada kohtuvälise menetleja juures lahendi koopia. L.K ei kasutanud oma õigust tutvuda kohtuvälise menetleja juures lahendiga ja saada sellest koopia. L.K sai PPA Ida prefektuuri 25.10.2017 otsuse ärakirja kätte 18.12.2017 (tl 55). Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 25.10.2017 otsusele väärteoasjas nr 2440,17,007181 kaebuse esitamise viimane tähtaeg oli 23.11.2017, kuid L.K esitas kaebuse kohtule alles 21.12.2017, taotledes kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Kohtu seisukohalt puuduvad antud juhul KrMS § 172 lg 2 p 1 või 2 all märgitud tunnused ehk kohus ei tuvasta tähtaja möödalaskmiseks mõjuva põhjuse olemasolu. Mõjuva põhjusena ei saa pidada kohtuvälise menetleja juures otsuse õigel ajal kätte saamata jätmist, sest selline võimalus oli L.K’ile tagatud, kuid ta jättis selle realiseerimata. Sellist seisukohta kinnitab ka kehtiv kohtupraktika. Nimelt Riigikohus on oma lahendis nr 31-1-99-10 leidnud, et
lg 4 kohaselt tuleb üldmenetluses tehtud kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse esitamise 15-päevast tähtaega hakata lugema päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kätte saadav.
lg 4 kohaselt peab kohtuvälise menetleja lahend olema menetlusosalisele kättesaadav 30 päeva möödudes väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule või tema kaitsjale kätteandmisest alates.
lg-te 1 ja 2 kohaselt tuleb väärteoprotokolli koopia anda menetlusalusele isikule kätte allkirja vastu. Menetlusaluse isiku protokolli koopia vastuvõtmisest ja sellega tutvumisest keeldumise korral teeb menetleja protokollile vastava märke. Sellisel juhul loetakse väärteoprotokolli koopia menetlusosalise poolt kätte saaduks selle vastuvõtmisest keeldumise päevast (
Väärteoprotokolli kantakse ka kohtuvälise menetleja otsuse kättesaadavaks tegemise kuupäev. Kui menetleja on eeltoodud regulatsioonist kinni pidanud ning isiku keeldumise väärteoprotokollis nõuetekohaselt fikseerinud, on kõik seadusest tulenevad nõuded menetlusaluse isiku kaitseõiguse tagamiseks täidetud. Selle toiminguga loetaksegi väärteoprotokoll kätte saaduks ja kohtuvälise menetleja otsuse kuupäev teatavaks tehtuks. Sellest tulenevalt on
lg-s 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kätte saadav, mitte aga kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisel… Tulenevalt
MS §-st 172 võib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse peale mittetähtaegselt esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaadata üksnes juhul, kui kaebuse esitaja on taotlenud kaebetähtaja ennistamist, kaebetähtaja ennistamiseks on mõjuv põhjus ja kohus on vormikohase otsustusega kaebetähtaja ennistanud (p 16). Väärteomenetluse seadustiku § 118 lg 2 p 1 kohaselt jätab kohus kaebuse läbi vaatamata kui kaebus on esitatud pärast väärteomenetluse seadustiku § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kaebuse esitamise tähtaeg on mööda lastud mittemõjuval põhjusel ning puudub alus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks, mistõttu 2 taotlus kaebetähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata ning kaebus läbi vaatamata, kaebus tagastada selle esitajale. Kuna kohus jätab kaebetähtaja ennistamata ja kaebuse läbi vaatamata ei hakka kohus sisult hindama kas kaebus kui selline vastab seaduse nõuetele või mitte. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.