Obsah (4)
§ 76§ 75§ 424§ 68Kriminaalasi nr 1-16-10576 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. september 2017 Jõgeva kohtumaja (istungid toimusid kaugkohtuistungitena 24.07.2017 ja 18.09.2017) Kriminaal
§ 76
lg 5 alusel määrata F.I-le katseaeg 6 (kuus) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohustada F.I täitma katseaja jooksul
§ 75
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 1
(5)3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
§ 75
lg 2 p 2, 21, 4, 5 alusel määrata F.I-le katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist; 4) alluda ettenähtud ravile SA Heategevusfond „Taastõusmine“ rehabilitatsioonikeskuses. Määrus F.I suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu kohtumääruse jõustumist. F.I karistuse kandmiselt peale käesoleva Sisse nõuda F.I-lt riigituludesse kaitsetasu 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot advokaat Lily Sandeli poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulu hüvitis tuleb kanda 1 (üks) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 SEB PANK, EE502200221014193355 SWEDBANK, EE401700017002872300 NORDEA PANK, EE873300333499990003 DANSKE BANK), märkides viitenumbriks 99916700092183. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK F.I on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 19.12.2016. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-10576
§ 424
järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust.
§ 68
lg 1 alusel arvestati eelvangistus karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti 30.11.
- Kohtuotsus jõustus 04.01.
- Kinnipeetava karistusaeg algas 30.11.2016 ja lõpeb 30.11.2017.
§ 76
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 30.05.2017. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava F.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega F.I tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustub Tartu Vangla seisukohaga ning samuti ei toeta isiku vabastamist. 2
(5)25.07.2017 kohtuistungil avaldas F.I, et soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega ja asuda elama rehabilitatsioonikeskusesse Tallinnas või Ida-Virumaal, väidetavalt on selleks kokkulepe olemas. F.I selgitas, millega keskuses tegeletakse ning millisena ta oma elu vabaduses näeb. Pärast rehabilitatsiooni läbimist aidatakse teda elu- ja töökoha leidmisel. Ta soovib vastavalt võimalustele tasuda ka rahalisi nõudeid. Tal on vabaduses ka naisterahvas, kes teda ootab, kuid nad on kokku leppinud, et esialgu ta tema juurde ei lähe. Andmed vangla iseloomustuses on kinnipeetava sõnul osaliselt vanad ja pärinevad ilmselt varasemast karistusajast, käesoleva karistuse ajal ei oleta kontaktisikuga saanud suhelda. Kohus selgitas F.I-le ja tema kaitsjale, et tõendid selle kohta, et F.I oleks võimalus asuda elama rehabilitatsioonikeskusse puuduvad. Kaitsja taotles F.I nõusolekul kohtuistungi edasilükkamist, et esitada tõendeid F.I elama asumise kohta rehabilitatsioonikeskusse. Kohus lükkas asja arutamise edasi vastavalt kaitsja taotlusele. Kohus määras, et dokumendid võimaliku elukoha kohta rehabilitatsioonikeskuses tuleb esitada hiljemalt
- augustiks
- 16.08.2017 estas kriminaalhooldusametnik täiendava arvamuse F.I kohta. Arvamusest nähtub, et rahvastikuregistri kohaselt omab isik sissekirjutust Tallinnas Kesklinna Linnaosa täpsusega, millest tulenevalt on tal pärast vabanemist võimalik pöörduda kohaliku omavalitsuse poole taotlusega elamispinna saamiseks. Täiendavalt on isikul võimalik kasutada öömaja teenuseid aadressil xxxxxxxxxxxxxxxn. Dokumentidest selgus, et peale vabanemist soovib isik ka minna ajutiselt elama tugikeskusesse xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx mis asub aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxu. Telefonivestluses 14.08.2017 antud tugikeskuse esindaja xxxxxxxxxxxxxxxx kinnitas seda infot. 10.08.2017 edastati kohtule avaldus SA Heategevusfond „Taastõusmine“ juhatuse liikme xxxxxxxxxxxxxxx poolt, kes kinnitas, et keskus on valmis F.I vastu võtma üheks aastaks rehabilitatsiooniprogrammi. 29.08.2017 esitati täiendav kinnituskiri selle kohta, et F.I-le on vabanemise korral koht xxxxx rehabilitatsioonikeskuses vähemalt üheks aastaks. Keskuses tegeletakse sõltuvusraviga ning isikul on keelatud keskusest lahkumine ja keskusest väljaspool olevate inimestega suhtlemine. Lisaks tagatakse töökoht ning aidatakse isikut keskusest vabanemise järgselt elu- ja töökoha leidmisel. 18.09.2017 kohtuistungil avaldas F.I , et plaanib käesoleval kuul abielluda ja edaspidi saab elama asuda ka abikaasa juurde xxxxxxxxxx. F.I kinnitas, et on rehabilitatsioonikeskuse tingimustega tutvunud, ta on suhelnud keskuse direktoriga ning soovib sinna minna. Ta on võimeline töötama, saab teha väiksemaid töid. Kaitsja palus vabastada F.I enne tähtaega ja määrata katseaeg ärakandmata karistuse ulatuses. Kaitsja märkis, et F.I peamiseks probleemiks on olnud alkohol, tänaseks on süüdimõistetu sellest aru saanud ja kinnitanud, et tal on probleeme alkoholiga. Süüdimõistetu on teinud järeldused ja soovib astuda samme, et vabaneda alkoholist. Samuti on süütegude toimepanekut soosinud läbikäimine kriminaalkorras karistatud isikutega, kellega on isik lubanud suhtlemise täielikult lõpetada. Isik on vanglas läbinud programmid. Kaitsja hinnangul on vangistus täitnud eripreventiivsed eesmärgid, süüdimõistetu on täitnud vanglas kehtivaid eeskirju. Vangistust on jäänud kanda 2 kuud, siis on vähe tõenäoline, et vangistuse lõpuni kandmine on vajalik eesmärgi täitmiseks. Ennetähtaegne vabastamine annaks kaitsja arvates F.I-le võimaluse näidata ennast paremast küljest. Menetluskulud palus kaitsja jätta osaliselt riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel, kuna F.I on osaliselt töövõimetu isik ja tema vastu suunatud nõudeid on üle 4000 euro. Kaitsja palus F.I vabastada ning arvestada ka seda, et vangla iseloomustuses toodud andmed põhinevad varasematel vangistustel mitte käesoleva vangistuse jooksul toimunul. KOHTU SEISUKOHT 3
(5)
§ 76
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on F.I temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused F.I tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
§ 76
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. F.I on kriminaalkorras karistatud 12 korral. Korduvad karistused, sh korduvalt kantud erineva pikkusega vanglakaristused ei ole senini motiveerinud F.I oma eluviisi muutma. Käesolevat karistust kannab F.I mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. F.I tunnistab, et tal on probleeme alkoholi liigtarvitamisega. Vangla iseloomustuse kohaselt tarvitas F.I vabaduses nii alkoholi kui narkootikume. Varasemate vangistuste ajal on F.I läbinud rehabiliteerivaid tegevusi, mis ei ole soovitud tulemusi andnud. Käesoleva vangistuse ajal ei ole F.I-le ette nähtud taasühiskonnastavaid tegevusi, kuna tema karistusaeg on liiga lühikene. Võttes arvesse F.I varasemat elukäiku ja asjaolu, et käesoleva vangistuse ajal ei ole temaga rehabiliteerivaid tegevusi läbi viidud, ei oleks F.I vabastamine ennetähtaegselt põhjendatud. Hinnates aga F.I vabanemisjärgseid elutingimusi, leiab kohus, et F.I vabastamine tingimisi enne tähtaega on võimalik ja vajalik selleks, et oleks tagatud tema taasühiskonnastumine. SA Heategevusfond „Taastõusmine“ rehabilitatsioonikeskus garanteerib F.I-le koha sõltuvusprobleemidega isikute ravile keskendunud asutuses vähemalt üheks aastaks. Kohtuistungil antud selgituste kohaselt on F.I praeguseks teadvustanud sõltuvusprobleemi tõsidust ning mõistnud vajadust sellega tegeleda. F.I on ise leidnud võimaluse nimetatud keskusesse ravile minemiseks. Keskus tagab F.I-le keskuses viibimise ajaks ka töökoha ning abistab F.I elu- ja töökoha leidmisel pärast keskusest vabanemist. Kohtu hinnangul on alust arvata, et edukas rehabilitatsiooni läbimine ja sõltuvusainete tarvitamisest loobumine võiks aidata F.I edasiselt jätkata õiguskuulekalt. Kuna varasemalt ei ole F.I iseseisvalt suutnud oma elus muudatusi teha, võib rehabilitatsioonikeskus talle abiks olla. Kohtu arvates on F.I vabastamine olukorras, kus tal on võimalus saada abi rehabilitatsioonikesusest ning tema üle säilib täiendav kontroll kriminaalhoolduse näol kuueks kuuks, tulemuslikum kui järelejäänud karistuse lõpuni kandmine. Praegu on võimalik kinnipeetavat mõjutada ja suunata erinevate lisakohustustega, mida pärast kogu karistuse ärakandmist teha ei saa. Seega leiab kohus, et F.I ennetähtaegne vabastamine vangistuse kandmiselt on põhjendatud.
§ 76
lg 5 alusel tuleb F.I-le määrata katseaeg 6 kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Samaks tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada F.I ka
§ 75sätestatud käitumiskontrollile.
Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb F.I-le katseajaks
§ 75
lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ja
§ 75
lg 2 p 21 alusel mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, peab kohus vajalikuks määrata ka
§ 75
lg 2 p 4 alusel F.I-le kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Selleks, et tagada ravi läbimine, on vajalik F.I-le
§ 75lg 2 p 5 alusel määrata kohustus alluda ettenähtud ravile SA Heategevusfond „Taastõusmine“ rehabilitatsioonikeskuses. Menetluskulud 4
(5)F.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 24.07.2017 ja 18.09.2017 kohtuistungitest määratud korras osa advokaat Lily Sandel. Kaitsja esitas 24.07.2017 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 122,40 eurot. Kohus leidis, et tasu tuleb vähendada (1 pooltunni võrra), kuna kohtuistung toimus lühemalt, kui kaitsja taotluses märgitud. Kohus kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 98,40 eurot. 18.09.2017 taotluses palus kaitsja välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 81,60 eurot. Kohus leidis, et esitatud taotlus on põhjendatud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 81,60 eurot. Kokku kuulub riigi õigusabi eest väljamaksmisele 180 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kaitsja palus jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel, kuna F.I on osaliselt töövõimetu isik ja tema vastu suunatud nõudeid on üle 4000 euro. Kohus on seisukohal, et menetluskulude vähendamine ei ole põhjendatud. F.I on avaldanud, et ta on võimeline tööd tegema ja vabanemise korral leitakse talle töökoht. Vangla materjalidest nähtuvalt on isik varasemalt töötanud mitteametlikult selleks, et tema vastu suunatud nõudeid mitte täita, seega tahtlikult jätnud tasumata. Kohus on arvamusel, et F.I on suuteline kaitsjatasu maksma. Seega tuleb F.I-lt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. F.I on võimalik esitada põhjendatud taotlus menetluskulude tasumiseks ositi juhul kui korraga tasumine jõukohane ei ole. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5
(5)