Obsah (7)

§ 132§ 57§ 116§ 120§ 123§ 50§ 150

Väärteoasi nr 4-17-5154 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. november 2017. a, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-17-5154 Kohtukoosseis Kohtunik Rai

§ 132p 3 ja § 29 lg 1 p 1 alusel.

Samuti taotletakse R.U-le õigusabikulude hüvitamist (tl 3-4). Kaebuse kohaselt on otsuse tegemise koha korrektne märkimine kiirmenetluse otsuses oluline kaitseõiguse teostamisel (

§ 57lg 1 p 1).

Puuduliku otsuse tegemise koha märkimine kiirmenetluse otsuses toob kaasa menetlusaluse isiku õiguste rikkumise, sh õiguse teada, millist väärteo toimepanemist talle ette heidetakse. Kaebuses osundatakse Riigikohtu väljendatud seisukohtadele kohtuasjas nr 3-1-1-109-03. Kiirmenetluse otsusest nähtub, et toimepanemise kohta on menetleja poolt parandatud ja sellekohane märge kajastub ka kiirmenetluse otsusel. Sellegipoolest on koostamise koht vale, st menetleja on parandanud vale asukoha teise vale asukohaga. Tegemist ei olnud Palamuse vallaga, vaid Tabivere vallaga. Kuna menetleja on mitte ainult ühel korral, vaid lausa kahel järjestikusel korral parandanud vale otsuse tegemise koha teise vale kohaga, on tegemist väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega. Kuna Riigikohtu hinnangul on nõuetele mittevastava väärteoprotokolli koostamisega rikutud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes arutatakse (Riigikohtu lahend asjas nr 3-1-1-39-03), tuleks seda veelgi enam järgida kiirmenetluse läbiviimisel. Eelnevalt kirjeldatud olukorras ei ole kiirmenetluse otsuse põhjendused objektiivselt kontrollitavad ega taga menetlusalusele isikule efektiivset võimalust kaitsta ennast talle esitatud karistusõigusliku etteheite eest, mistõttu tuleks kiirmenetluse otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada. Kohus nõudis

§ 116

alusel Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurilt välja väärteotoimiku (tl 11). 02.10.

1. a määrusega võttis kohus R.U kaebuse menetlusse. Kohus määras, et kohtuvälisel menetlejal tuleb esitada kirjalik seisukoht kaebuse kohta (tl 1). 2 Kohtuväline menetleja esitas kirjaliku seisukoha, milles palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Asjas on tõendatud ja R.U on õigeks võtnud, et ta juhtis 12.09.
2. a kella 11.51 ajal Jõgevamaal, Palamuse vallas, Tartu-Jõgeva-Aravete mnt 22 km-l suunaga Tartu poole mootorsõidukit BMW 535D, registreerimismärgigaxxxxxxx, kiirusega 127 km/h +/- 8 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul 90 km/h. Seega ületas menetlusalune isik lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 29 km/h. Sellega rikkus LS § 15 lg 1 p 1 ja pani toime LS § 227 lg 2 rikkumise. Kohtuväline menetleja leiab, et kiirmenetluse otsusel parandatud koostamise koht on tehtud küll ebakorrektselt, kuid on oma olemuselt formaalse ja selgitava iseloomuga. Teo toimepanemise kohta otsusel parandatud ei ole. Kohtuvälise menetleja hinnangul on ebatäpsus kõrvaldatav asja juures oleva videosalvestise põhjal. Sõidukiirus on fikseeritud patrullsõiduki liikumisel suunaga Tartust-Jõgeva poole ja tablool kinnitatud etteheidetav kiiruseületus on tabatud seadme poolt hetkel, kui menetlusaluse isiku juhitav BMW on veel Palamuse vallas, olles koheselt sisenemas Tabivere valda. Suurim lubatud sõidukiirus kogu vaadeldaval teelõigul, olenemata valla piirist, on 90 km/h. Peatumismärguande andmine ja rikkumise vormistamine toimub Tabivere vallas. Menetlusaluse isiku süü rikkumise toimepanemises on tõendatud liiklusjärelevalve kiirusmõõturi kasutamise protokolli, menetlusaluse isiku ütluste ja videosalvestisega. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik on süüdi kiirmenetluse otsuses kirjeldatud väärteo toimepanemises ja protokoll on koostatud sisuliselt õigesti ja etteheidetava teo andmed on kiirmenetluse otsuses „väärteo kirjelduse“ lahtrisse kantud korrektselt. KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus leiab, et kuna kohtumenetluse pooled ei ole avaldanud soovi asja arutamisest kohtuistungil osa võtta, on võimalik väärteoasi lahendada

§ 120

lg 1 kohaselt kirjalikus menetluses, juhindudes kohtulahendi tegemisel

§-st 132. Kohus teavitas menetlusalust isikut, kaitsjat ja kohtuvälist menetlejat väärteoasja arutamisest kirjalikus menetluses ning tegi teatavaks kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aja. 2.

§ 123

lg 2 alusel arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kaebuses on R.U taotlenud kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist põhjusel, et kohtuväline menetleja on rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust. Kuigi R.U ei ole vaidlustanud talle etteheidetud väärteo toimepanemist, tuleb sellele vaatamata kohtul lähtuda

§ 132

lg-st 2 ning kontrollida kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Sellest tulenevalt hindab kohus R.U-le etteheidetava väärteo toimepanemist tervikuna, vaatamata kaebuses esitatud taotlusele.

1. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 12.09.
2. a kiirmenetluse otsus tuleb jätta muutmata ja R.U kaebus rahuldamata.
3. Esmalt peab kohus oluliseks käsitleda kaebuses toodud väidet kohtuvälises menetluses väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise kohta – kiirmenetluse otsusel on koostamise koht vale. 3

§ 57

lg 1 p 1 kohaselt tuleb kiirmenetluse otsusel märkida otsuse tegemise aeg ja koht. Ka R.U suhtes koostatud kiirmenetluse otsusel on märgitud otsuse koostamise koht. Esmalt on kohtuväline menetleja märkinud otsuse koostamise kohana „Jõgeva vald“, kuid on selle parandanud, märkides kohaks „Palamuse vald“. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et väärteoasjas pandi rikkumine toime ühe valla territooriumil ja teise valla territooriumil koostati rikkumise kohta otsus. Rikkumine toimus Palamuse valla territooriumil ja menetlustoimingute teostamine Tabivere valla territooriumil. Seega on kiirmenetluse otsusel märgitud otsuse tegemise koht (Palamuse vald) väär ja seda vaatamata sellele, et otsuse koostamise kohta kiirmenetluse otsusel on parandatud. Kaitsja on kokkuvõtlikult kaebuses leidnud, et kiirmenetluse otsusel märgitud vale otsuse tegemise koht rikub kaitseõigust. Kohus sellega ei nõustu. Kohtu hinnangul on kaitseõiguse teostamise eesmärgil esmajärjekorras määrava tähtsusega, et kiirmenetluse otsusel oleks märgitud korrektselt väärteo toimepanemise aeg ja koht ning lühikirjeldus, samuti väärteo kvalifikatsioon (

§ 57lg 1 p 6,7,9).

Menetlusalusele isikule peab olema selge ja arusaadav, mida konkreetselt talle ette heidetakse. Üksnes siis on menetlusalusel isikul võimalik kaitseõigust teostada. Vaidlust ei ole selles, et käesoleval ajal on kohtuväline menetleja korrektselt märkinud eelviidatud andmed kiirmenetluse otsusele. Ka kaebuses ei ole leitud, et kiirmenetluse otsusel märgitud väärteo toimepanemise asjaolud oleksid ebaõiged, ebapiisavad või arusaamatud. Kohus leiab, et otsuse koostamise õige koha märkimine on vajalik eesmärgiga fikseerida menetlustoimingute tegemise koht. Seega ei ole võimalik nõustuda seisukohaga, justkui otsuse tegemise koha väär märkimine ei võimalda inimesel aru saada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Kaebuses toodud viide Riigikohtu lahendis väärteoasjas nr 3-1-1-109-03 väljendatud seisukohtadele ei ole kohtu arvates käesoleval juhul asjakohane. Seda põhjusel, et osundatud väärteoasjas oli menetlusaluse isiku kaitseõigust rikutud sellega, et kiirmenetluse otsusel puudusid allkirjad õiguste tutvustamise ja kiirmenetlusega nõustumise kohta ning puudusid menetlusaluse isiku ütlused. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtuvalt on R.U-le tutvustatud õigusi ja kohustusi ning ta on andnud selle kohta ka allkirja. R.U on andnud ütlusi ja ta on andnud nõusoleku kiirmenetluse kohaldamiseks. Seega täidetud on kõik

§ 50lg 1 p-des 1-3 sätestatud tingimused.

Samuti ei ole käesoleval juhul asjakohane viidata Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-39-03 väljendatud seisukohtadele. Seda samuti põhjusel, et osundatud kohtuasja faktilised asjaolud (ebaselged asjaolud, kuna joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja laboratoorse analüüsi tulemustes on vastuolu menetlusaluse isiku poolt väidetavalt tarvitatud narkootilise aine osas) erinevad käesoleva väärteoasja asjaoludest. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul asjakohane käsitleda ka Riigikohtu lahendis toodud seisukohti väärteoasjas nr 3-1-1-80-06, kuna viidatud kohtuasja faktilised asjaolud (väärteokirjelduses tegevusetusdelikt ja protokollis kajastamata nõutavat käitumist ning selle eeldatavust) erinevad oluliselt käesoleva väärteoasja asjaoludest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtuvälises menetluses ei ole oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust. Asjaolu, et kiirmenetluse otsuse koostamise koht on otsusel vale (õige koht on Tabivere vald, Jõgeva maakond), on küll rikkumine, kuid see ei ole kaasa toonud ebaõiget lahendit

§ 150lg 2 mõttes.

1. LS § 227 lg 2 sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis. Kohtu hinnangul on väärteoasjas kogutud tõenditega usaldusväärselt tõendatud, et R.U juhtis 12.09.
2. a kell 11.51 Tartu-Jõgeva-Aravete mnt 22.kilomeetril mootorsõidukit BMW 535D, registreerimismärgiga 378TLF, kiirusega 127 km/h (+/- 8 km/h). Seda kinnitab kiirusmõõturi kasutamise protokoll (tl 18). Kiiruse mõõtmine on ka videosalvestatud. Kohtule 4 on esitatud ka CD-plaat videosalvestistega (tl 16), kust nähtub lisaks mõõtmisele ka asjaolu, et R.U juhitud sõiduk ületab Palamuse ja Tabivere valla piiri. Lisaks eelviidatud tõenditele, on väärteoasjas tõendiks ka R.U enda ütlused. R.U ütluste kohaselt alustas ta sõitu Paidest ja plaanis sõita Berliini. Ta ei märganud, et ületas kiirust, aga tunnistab oma süüd. Ka kaebuses ei ole vaidlustatud kiiruse ületamise fakti. Vaidlust ei ole selles, et Tartu-Jõgeva-Aravete mnt 22.kilomeetril on asulaväline tee. See tähendab, et tegemist on alaga, kus piirkiirus on vastavalt LS § 15 lg 1 p-le 1 90 km/h. Seega on eeltoodud tõenditega usaldusväärselt tuvastatud, et R.U ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 29 km/h. Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud, et väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas juhtis R.U mootorsõidukit BMW 535D, registreerimismärgiga xxxxxx, kiirusega 127 km/h (+/- 8 km/h), ületades sellega LS § 15 lg 1 p-s 1 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust asulavälisel teel, s.o 90 km/h. Kuna R.U on ületanud lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 29 km/h, on ta toime pannud LS § 227 lg-s 2 sätestatud väärteo.
3. Kohus leiab, et R.U on väärteo toime pannud tahtlikult. R.U on ütlusi andes selgitanud, et ta ei märganud kiiruse ületamist. Samas allub mootorsõiduki sõidukiiruse valik selgelt juhi tahtele. Lisaks, võttes arvesse ületatud kiiruse suurust, on ilmselge, et sellises määras kiiruse ületamine oli juhile selgelt tajutav ja arusaadav.
4. Kohtuvälise menetleja otsusega määrati R.U-le trahviühikut, s.o 140 eurot. karistuseks rahatrahv 35 LS § 227 lg 2 sätestab sanktsioonina rahatrahv kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on karistust määrates korrektselt hinnanud KarS § 56 lgs 1 sätestatud asjaolusid ja pidanud põhjendatuks määrata R.U-le karistuseks rahatrahvi sanktsiooni alammääras. Süü suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta ületatud kiiruse suurust (s.o vähemalt 29 km/h). Samuti on oluline, et R.U on ületanud kiirust tiheda liiklusega maanteel ja ajal, kui liikluses oli ka kaasliiklejaid. Seda, et tegemist on tiheda liiklusega maanteega, kinnitab ka videosalvestis (tl 16). Arvestada tuleb sedagi, et suurel kiirusel sõites on ohustatud kõik liiklejad, kuna piirkiiruse eesmärgiks on tagada turvaline liiklemine. Ka kohus ei ole tuvastanud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Lisaks puuduvad andmed selle kohta, et R.U oleks varem samalaadsete rikkumiste eest karistatud. Eeltoodust tulenevalt on kohtuvälise menetleja otsusega R.U-le karistuseks määratud rahatrahv 35 trahviühikut proportsionaalne toimepandud teoga ning vastab R.U süüle ja on kooskõlas karistuse mõistmise põhimõtetega. Raina Pärn Kohtunik 5