lg 2 p 3 järgi ning karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 24.08.2016 otsusega mõistetud ja 1 ärakandmata karistuse 1 aasta vangistuse võrra ning kohus mõistis R Vle liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 8 kuud vangistust. Kohus luges vangistuse kandmise alguseks R V karistuse kandmisele asumise aja. R Vl on 2 kehtivat kriminaalkaristust. Vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud järgnevad individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevused: R V õpib
See kehtib II astme kuriteo puhul, kui isik on ära kandnud poole oma karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. R Vle mõisteti 1 aasta 8 kuu pikkune vangistus. Tegemist on liitkaristusega, kuid noormees oli kuritegude toimepanemise ajal alaealine. Tänaseks päevaks on isik kandnud ära poole karistusajast. Juhul, kui kohus on teisel arvamusel, peab kaitsja vajalikuks märkida järgnevat. R Vl on olnud vangistuse ajal mõningaid probleeme käitumisega. Valdavalt on probleemid olnud seotud halva kõnepruugiga. Kaitsealune on kinnitanud, et neid rikkumisi on jäänud vähemaks. Samal ajal tuleb kiituseks öelda, et isik jätkab koolis õppimist, ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning osaleb pereteraapias, kus toimus kohtumine. Tal on olemas alaline elukoht. Ta on kinnitanud, et soovib katseajal õpinguid jätkata ja lõpetada xxxx ning ta loobub alkoholi tarvitamisest. Tema lapsepõlv ei ole olnud kõige kergemate killast nagu lastele kohane – tal on tulnud kasvada keskkonnas, kus alkoholi tarbimine on igapäevane, millest tulenes ka vägivald. R V ema ütlustest nähtub, et noormees on muutunud vanglas veel agressiivsemaks, mistõttu kaitsja leiab, et vangla ei ole õige koht, kus kinnipeetaval tuleks edasi viibida. Vanglas viibimine ei aita teda. Üks võimalus isikut aidata on ta tingimisi ennetähtaega vabastada ja allutada ta käitumiskontrollile ühes kohustusega alluda ravile, et isik ei paneks toime uusi kuritegusid ja käituks vastavalt ühiskonna reeglitele. Kaitsja palub anda R Vle võimaluse ning vabastada ta tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Maakohtu määruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu R V ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Karistusseadustiku (
) § 761 lg 2 sätestab, et kohus vabastab katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohus leiab, et R V
lg 2 kohaselt vabastamisele ei kuulu, sest R V kannab liitkaristust mh tahtliku esimese astme kuriteo (
lg 2 p 4, 7) toimepanemise eest.
lg 1 p 2 sätestab, et kohus võib vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane 3 esimese astme tahtliku kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.
lg 3 kohaselt kohaldatakse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel ja kontrollnõuete ja kohustuste määramisel ning nende järgimata jätmisele ja katseajal uue tahtliku kuriteo toimepanemisele käesoleva seadustiku §-s 76 sätestatut.
lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus hindab positiivselt, et kinnipeetaval on suhted vanematega head. Positiivseks tuleb pidada sedagi, et isikul on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, mis on tingimisi enne tähtaega vabastamise vältimatuks eelduseks. Samas peab märkima, et kinnipeetava tutvusringkonda kuuluvad peamiselt kriminaalkorras karistatud eakaaslased, kellega koos on sooritatud ka õigusvastaseid tegusid. Järelikult võib kriminaalset mõtteviisi toetavate tuttavatega suhtlemine suurendada isiku riskikäitumist vabaduses. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab
lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. R V on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, ta õpib A1-tasemel riigikeelt ning ta on andnud nõusoleku mitmedimensioonilises pereteraapias osalemiseks, milles toimus esimene kohtumine. Samuti nähtub, et R V õpib xxxx, kuid käitumine koolis on olnud väga halb ning kaalutud on ka kinnipeetava koolist välja heitmist, sest R V segab pidevalt tundi, ropendab ning on isegi õpetajale näkku sülitanud. Kohus leiab, et R V käitumine vangistuse jooksul ei ole olnud õiguskuulekas. 03.11.2017 koostatud kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et R V on mitmeid kordi distsiplinaarkorras karistatud. Teda on distsiplinaarkorras karistatud muuhulgas uputuse tekitamise, allumatuse, vangla varasse mitteheaperemeheliku suhtumise, ebatsensuursete väljendite, ebaviisaka käitumise ning võõraste esemete omamise eest. Samuti on Justiitsministeeriumi Vanglate osakond 22.12.2017 karistanud R V
lg-s 1 sätestatud väärteo (avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega) toimepanemise eest. Kohtuistungil selgitas R V, et palju kordi on talle distsiplinaarkaristusi määratud täiesti tühiste asjade eest. Siinkohal ei pea kohus niivõrd oluliseks, kui tõsiste rikkumistega tegemist oli, sest vabaduses tuleb R Vl pidada kinni kõikidest kehtivatest reeglitest. Käesoleval juhul ei ole R V näidanud üles tahet õiguskuulekalt käituda isegi vanglas range järelevalve tingimustes. Vangla materjalidest nähtuvalt kuritarvitab R V alkoholi. Kohtuistungil kinnitas kinnipeetav, et ta soovib alkoholist loobuda. Kohus ei sea kahtluse alla R V motivatsiooni kaineks eluviisiks, kuid kui võtta arvesse asjaolu, et isik tarbis enne vangistust alkoholi iga päev, siis tuleb alkoholi tarvitamist pidada üheks uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. R V näol on tegemist noore isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud juba teist korda ning tema kuriteod on olnud vägivaldsed. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt R V ei mõista oma tegude tagajärgi ning tal puudub motivatsioon ennast muuta. Tema impulsiivsusele viitavad ka tema korduvad väärteod, mis ilmestavad isiku ükskõikset suhtumist ühiskonnas kehtivatesse normidesse. Tähelepanu väärib ka asjaolu, et kinnipeetav pani 23.10.2017 vanglas toime uue väärteo, mis viitab, et seni kantud karistus ei ole avaldanud isikule mingit mõju ning isik ei suuda õiguskuulekalt käituda isegi vanglas. R V hindab kõrgelt vangla subkultuuri ning ta näitab seda ka välja oma käitumisega. Tõsi, R V on läbinud erinevaid individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevusi, kuid karistuse eesmärkide täidetust selle pinnalt järeldada 4 veel ei saa. R K käimine senise vangistuse jooksul viitab, et seni kantud karistus ei ole olnud kindlasti piisav, et suunata isikut õiguskuulekale teele. Kohus võiks R V vanglast vabastamise võimalust kaaluda üksnes siis, kui tema uue kuriteo toimepanemise risk oleks minimaalne, kuid kohus R V käitumise pinnalt sellist järeldust teha ei saa. Kuna R V ei suuda isegi vanglas õiguskuulekalt käituda, siis on kohus veendunud, et R V ei suudaks ka vabaduses olles kriminaalhooldusreeglitele alluda ning uute kuritegude toimepanemist vältida. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu R V vabastamisega tingimisi enne tähtaega. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384, 387. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.