1-16-4901/26

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2017, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-16-4901 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Jelena Zubtsova Kohtuasi Viru Vangla materjalid V.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu V.T, isikukood XXX, viibimiskoht Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht: xxxx Karistuse kandmise algus 26.06.2017 ja lõpp 23.02.2018 Kohtuasja läbivaatamise aeg 27.11.2017, videokohtuistung RESOLUTSIOON: Vabastada V.T temale Viru Maakohtu 14.06.2016 otsusega mõistetud ja Viru Maakohtu 11.05.2017 määrusega täitmisele pööratud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele. Vastavalt KarS § 76 lg 5, § 78 p 2 määrata V.T-le katseaeg pikkusega 6 (kuus) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest ning katseajaks allutada V.T kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Kohustada V.T käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid:  elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxxx;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või töökoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1 Kohustada V.T käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 2 p-des 2, 4, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi:  mitte tarvitama alkoholi;  asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest;  osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Määrata V.T kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada V.T tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, V.T-le ja prokurörile ning kriminaalhoolduse teostamiseks saata määrus täitmiseks Viru kriminaalhooldusosakonnale. Vangla Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 23.10.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 14.06.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-4901 tunnistati V.T süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning V.T kuulus ärakandmisele 7 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel ei pööratud mõistetud vangistust täielikult täitmisele tingimusel, et V.T ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg-s 1 ja lg 2 p-s 2 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 11.05.2017 määrusega pöörati V.T-le Viru Maakohtu 14.06.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-4901 mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 kuud 28 päeva vangistust täitmisele. Kohus luges V.T vangistuse kandmise alguseks V.T vanglasse saabumise aja. V.T on kriminaalkorras korduvalt karistatud ning vanglas kannab isik karistust teist korda. Kinnipeetavale ei ole lühikese karistusaja tõttu individuaalset täitmiskava koostatud. V.T käitumine vastab nõuetele. Isik suhtub ametnikesse hästi ning ta on rahuliku meelega. Kehtivad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad. Vabanemisjärgselt soovib V.T asuda elama oma abikaasale kuuluvasse korterisse aadressil xxxx. Kinnipeetava abikaasa on nõus V.T vabanemisega antud aadressile. Vabanemisjärgne garanteeritud töökoht V.T puudub, kuid töökogemus on kinnipeetaval olemas. Võlgnevusi kinnipeetaval ei ole. V.T abikaasa on nõus oma meest toetama nii moraalselt kui ka materiaalselt. Abikaasa sõnul saab V.T uuesti taotleda ka töövõimetuspensioni. Kinnipeetava lähedasteks on abikaasa ja alaealine poeg. Suhted abikaasaga on V.T paranenud ning abikaasa ootab V.T koju. Kriminaalse taustaga isikuid kinnipeetava tutvusringkonnas ei ole ning ennast mõjutatavaks ei pea. 2 Alkoholi kuritarvitamise osas on oht ja risk olemas. V.T on diagnoositud alkoholisõltuvus. Kinnipeetav pani vägivaldse kuriteo toime alkoholijoobes ning isik on kriminaalhooldusel olles rikkunud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Vangla psühhiaatri hinnangul vajab V.T väljaspool vanglat alkoholismivastast ravi. V.T olid vanglas kerged kohanemisraskused ja ärevus. Hetkel saab kinnipeetav pidevalt ravi, kuid vangla hinnangul vajab kinnipeetav ravi jätkamist ka vanglast vabanemisel. V.T on osaline töövõime (xxxx kuni
2. aasta kevadeni). Vangla meditsiiniosakonna hinnangul vajab kinnipeetav ravi ja jälgimist ka vabaduses infektsionisti ja psühhiaatri poolt. V.T on 1-l korral karistatud vägivalla kasutamise eest. Kinnipeetav saab aru, mida ta korda saatis. Probleemiks on olnud alkoholi liigtarbimine, kuid kinnipeetav ei ole teinud midagi selleks, et olukorda lahendada. Kinnipeetav on varasemalt kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud, kuid isik saab kriminaalhoolduse nõuete vajalikkusest aru. Varasemad kuriteod pani isik toime nooruses. V.T on väärteokorras karistatud ainult 1-l korral, seega on kinnipeetav täiskasvanuna siiski aktsepteerinud ühiskonnas kehtivaid reegleid. Erilisi eesmärke kinnipeetaval ei ole. Ta tahab lihtsalt tagasi oma pere juurde ning leida endale töökoha. Vangla hinnangul on V.T ohtlik konkreetsele täiskasvanule (risk ühiskonnas). Ohustatud võib olla oma elukaaslane või abikaasa ning oht seisneb kehalises väärkohtlemises, füüsilises vägivallas ning oht on kõige tõenäolisem, kui kinnipeetav on alkoholijoobes või tarbitakse koos abikaasaga alkoholi ja tekivad lahkhelid. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 14 % ning uue vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 27 %. Arvestades eeltoodut Viru Vangla toetab V.T tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et soovi osa võtta V.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimus e läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, V.T ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung 27.11.2017 toimunud videokohtuistungil selgitas V.T, et vabaduses tal töökoha leidmisega probleemi teki. Ta töötas kummiremondis 11 aastat ning xxxx on 30 kummiremonti ja ta arvab, et keegi kindlasti võtaks ta ametlikult tööle. Vabaduses suudaks ta kodus olla nii, et abikaasale kallale ei lähe. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et V.T suhtes saab käesoleval ajal pidada põhjendatuks kohaldada tingimisi enne tähtaega vabastamist. 3 V.T käitumine vangistuse jooksul on olnud õiguskuulekas. Kinnipeetavat ei ole vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud. Muuhulgas nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et V.T käitumine vastab nõuetele, ta on rahuliku meelega ning ametnikesse suhtub hästi. Eeltoodu viitab kohtu hinnangul sellele, et isik on nii sõnades kui ka tegudes väljendanud tõsist motivatsiooni muutumiseks. V.T ennetähtaegset vabastamist soodustavad ka tema vabanemisjärgsed elutingimused. Kinnipeetaval on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht abikaasa juures ning kinnipeetava abikaasa on nõus, et V.T asub vabanemisjärgselt elama tema juurde. Positiivseks tuleb pidada ka sedagi, et vabaduses ootavad V.T lähedased, kellega suhted on head ja toetavad. Vabanemisjärgne garanteeritud töökoht V.T esialgu küll puudub, kuid isikul on töökogemus kummiremondi valdkonnas olemas ning tema suhtumine töösse on positiivne. Töökoha puudumine võib kohtu hinnangul küll mõjutada isiku toimetulekut vabaduses, kuid isikul on võimalik vabaduses uuesti taotleda töövõimetuspensioni. Vähetähtis pole ka asjaolu, et võlgnevusi V.T ei ole ning tema abikaasa on valmis teda materiaalselt toetama. Järelikult on V.T olemas kõik vajalik selleks, et vabaduses uut seaduskuulekat elu alustada. Kinnipeetava käitumine senise vangistuse jooksul viitab kohtu hinnangul sellele, et karistus on isikule avaldanud soovitud mõju. Kohus on seisukohal, et V.T-le tuleks anda võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Muuhulgas soodustavad V.T vabanemist tema vabanemisjärgsed elutingimused. Kohus nõustub kinnipeetava iseloomustuses märgituga, et uute kuritegude toimepanemist võib soodustada V.T puhul alkoholisõltuvus. Eeltoodust tulenevalt o n otstarbekas määrata V.T-le käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 punktis 2 sätestatud kohustus mitte tarvitada alkoholi. Kohus rõhutab, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu isik vabastataks karistuse kandmisest – muutub vaid karistuse kandmise viis. V.T loetakse lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbim ise korral. Seega peab V.T suhtuma temale määratud katseaega ja käitumiskontrolli ning sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus V.T tingimisi enne tähtaega. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
3. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 4