Obsah (12)

§ 170§ 1381§ 1631§ 164§ 163§ 9§ 138§ 265§ 165§ 263§ 173§ 390

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 1-16-1050

) § 138 lg 1 ja § 1381 lg 1 alusel rahatrahviga 800 eurot mõjuva põhjuseta kohtuistungile ilmumata jäämise eest. 1.1 Määruse kohaselt oli P. Kutser 20. septembril 2017 toimuvast kohtuistungist teadlik, kuid jäi sinna ilmumata ja palus kaitsjal kohut teavitada enda haigestumisest. Arstitõendit süüdistatav ega tema kaitsja ei esitanud. P. Kutseri perearsti asendaja selgitas kohtule, et kerge viirusnakkus ei takista kohtuistungil osalemist. Süüdistatava arvates tõendab tema rasket haigestumist kirjavahetus perearstiga, kus ta kirjutas, et on haige, ja palus avada töövõimetuslehe. 1.2 Maakohus leidis, et kirjavahetusest arstiga ei nähtu, et P. Kutseril oli mõjuv põhjus kohtuistungile ilmumata jäämiseks

§ 170lg 2 tähenduses.

Seega on süüdistatava raske haigestumine tõendamata ja ta jäi mõjuva põhjuseta istungile tulemata. Sel põhjusel tuli teha olulisi muudatusi istungite plaanis.

1. Harju Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse P. Kutseri kaitsja vandeadvokaadi abi Raiko Paas, kelle hinnangul oli kohtuistungile ilmumata jäämise mõjuv põhjus tõendatud ja süüdistatava trahvimine alusetu.
2. Tallinna Ringkonnakohtu
3. novembri
4. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ja süüdistatava kaitsja määruskaebus rahuldamata. 3.1 Ringkonnakohus selgitas, et

§ 1381

lg 3 kohaselt ei ole trahvihoiatus nõutav, kui eelnev hoiatamine ei ole võimalik või mõistlik. Praeguses asjas ei saanud kohus P. Kutserit hoiatada, sest süüdistatava kohtusse kutsumine ei ole

§ 1631lg 3 kohaselt üldmenetluses kohtu ülesanne.

Kohtuistungite aegadest teavitas prokuratuur süüdistatava kaitsjat ja P. Kutser oli istungist teadlik. 3.2 Rasket haigestumist ei saa tõendada terviseseisundit kirjeldava mistahes dokumendiga.

§ 170

lg 4 järgi peab tõend olema välja antud ministri määrusega kehtestatud korras ja vormis. Nimetatud määruse järgi võib tõendi isiku raske haigestumise kohta väljastada talle tervishoiuteenust osutanud arst. Muu hulgas võib rasket haigestumist tõendada väljavõte patsiendi haigusloost. P. Kutseri haigusloost aga ei nähtu, et perearst oleks diagnoosinud sellise raske haiguse, mis takistas süüdistatava kohtuistungil osalemist. Seega ei ole P. Kutseri kohtusse ilmumata jäämise mõjuv põhjus tõendatud ja tema trahvimine oli põhjendatud. MENETLUS RIIGIKOHTUS 4. Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdistatava kaitsja, kes taotleb maa- ja ringkonnakohtu määruste tühistamist. 4.1 Kaitsja hinnangul oli trahvihoiatuse tegemine võimalik. P. Kutserile tulnuks

§ 164

lg 1 alusel edastada

§ 163lg 1 kohane kohtukutse.

Nõuetele vastava kohtukutse ja trahvihoiatuseta ei saa isikut trahvida, olenemata sellest, kelle kohustus oli kutse süüdistatavale kätte toimetada.

§ 1631

lg-s 3 sätestatud norm on ebaselge, kuna arusaamatuks jääb, mida on silmas peetud süüdistatava väljakutsumise korraldamise all ja kas see hõlmab ka kutse kättetoimetamist. 4.2 Süüdistatava trahvimine ei olnud põhjendatud ka seetõttu, et palavikuga kohtuistungile ilmumise kohustamine on ebainimlik

§ 9lg 3 tähenduses.

P. Kutseri haigestumist tõendavad tema kirjavahetus perearstiga ja haigusloo väljavõte.

1. Vastuses määruskaebusele leiab prokuratuur, et rahatrahv istungilt puudumise eest määrati P. Kutserile põhjendatult. Prokuröri hinnangul ei olnud eelneva trahvihoiatuse tegemine võimalik ega mõistlik. Eelistungil kokkulepitu järgi edastas prokuratuur kohtuistungite ajakava süüdistatavate kaitsjatele e-postiga. P. Kutser teadis, millal ta peab oma süüdistuse tõttu kohtusse tulema ning et ilmumata jäämine võib kaasa tuua trahvi. Süüdistatava raske haigestumine ei ole tõendamist leidnud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium nõustub maa- ja ringkonnakohtu järeldusega, et P. Kutseril ei olnud
3. septembri
4. a maakohtu istungile ilmumata jäämiseks mõjuvat põhjust. Kohtud on asjakohaselt leidnud, et P. Kutseri raske haiguse kohta ei ole süüdistatav ega tema kaitsja kohtule esitanud

§ 170lg-le 4 vastavat tõendit.

Seega jäävad kaitsja sellekohased väited edutuks. 7. Määruskaebuse esitajal on aga õigus selles, et rahatrahvi määramine kohtuistungile mõjuva põhjuseta ilmumata jäämise eest on

§ 1381

lg 3 järgi võimalik üksnes juhul, kui isikule on tehtud trahvihoiatus, v.a kui eelnev hoiatamine ei ole võimalik või mõistlik. Trahvihoiatuseta isiku trahvimist on Riigikohus pidanud kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. novembri 2016. a määrus asjas nr 3-1-1-80-16, p 15). Kuna

§ 138

lg 1 alusel trahvitakse isikut menetleja kutsel ilmumata jäämise eest, on trahvimise õiguspärasuse hindamisel oluline ka see, kes ja mil viisil pidi süüdistatava kohtusse kutsuma. Selles küsimuses selgitab kolleegium järgmist. 8.

§ 265

lg 1 järgi kutsutakse süüdistatav kohtuistungile kutsega

§-des 163-169 sätestatud korras.

§ 1631

lg 3 alusel korraldab maakohtus üldkorras menetletavas kriminaalasjas süüdistatava väljakutsumise kaitsja või prokuratuur vastavalt eelistungil kokkulepitule. 8.1 Isiku väljakutsumisele üldmenetluses maakohtus laieneb kutse kättetoimetamise üldkord, mis on sätestatud

§s 164 (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a määrus nr 1-15-9213/80, p 43). Üldreegli kohaselt toimetatakse kutse kätte telefoni või muu sidevahendi abil (

§ 164

lg 1), kusjuures ka telefoni või sidevahendi kaudu edastatud kutse peab vastama

§-s 163 märgitud nõuetele. 8.2 Kriminaalmenetluse seadustik näeb ette ka kutse vahetu suulise, s.o ilma sidevahendi abita edastamise võimaluse.

§ 164

lg 3 järgi võrdsustatakse kohalviibivatele isikutele menetleja etteloetud teated kutse andmisega allkirja vastu

§ 165lõike 2 mõttes, kui selle kohta tehakse protokolli märge.

8.3 Poolte taotlusel võib kohus

§ 1631

lg 4 alusel väljastada kutsed eelistungil, märkides kutsele

§ 163lg-s 1 loetletud andmed.

Kutsuja ametinimetuse ja andmete kohale märgib kohus kohtumenetluse poole andmed.

§ 164

lg 2 alusel võib kohus edastada isikule kirjaliku kutse ka siis, kui on alust arvata, et ta hoidub menetleja juurde ilmumisest kõrvale. Lisaks peab kohus märkima kohtu alla andmise määruses kohtusse kutsutavate isikute nimed ja kohtusse ilmumise aja, kui need on teada (

§ 263p 5).

Kuigi

§ 265

lg 2 sätestab, et kohtu alla andmise määruse koopia edastatakse prokurörile, kaitsjale ja süüdistatavale koos kohtukutsega, tuleb seejuures arvestada kutse maakohtus üldmenetluses menetletavas kriminaalasjas edastamise eespool kirjeldatud erinorme. Küll võiks seadusandja õigusselguse tagamiseks kaaluda

§ 265lg 2 sõnastuse täiendamist.

9. Eeltoodust nähtub, et süüdistatava kohtusse kutsujaks on

§ 138

mõttes kohus ja kohtu kutse toimetab

§ 1631

lg 3 kohaselt vastavalt eelistungil kokkulepitule süüdistatavale vahetult kätte prokurör või kaitsja

§des 163 jj sätestatud korda järgides. Otsustamaks P. Kutserile määratud trahvi õiguspärasuse üle, tuleb järgnevalt tuvastada, kas ta kutsuti maakohtu

1. septembri
2. a istungile nõuetekohaselt, sh kas teda ka hoiatati ilmumata jäämise tagajärgede eest.
3. P. Kutser koos teiste süüdistatavatega anti asjasse puutuvas kriminaalasjas kohtu alla Harju Maakohtu
4. aprilli
5. a määrusega (kd I, tl 135 jj). Samas määruses märgiti kohtuistungile kutsutavad isikud, nende seas ka P. Kutser. Kohtumääruses ilmumata jäämise tagajärgi kohtuistungile kutsutud isikutele ei selgitatud ja eraldi kutseid maakohus asja materjalidest nähtuvalt P. Kutserile ega teistele süüdistatavatele ei saatnud. Prokuratuuri vastusest kaitsja määruskaebusele ja eelistungi protokollist (kd I, tl 83 jj) ilmneb, et kohtuistungite ajad lepiti kokku eelistungil, kus osalesid prokurör ja kaitsjad. Seejärel koostas prokurör kokkulepitu põhjal täpsema ajakava selle kohta, millisel istungipäeval millist kuriteosündmust käsitletakse ja kes peab vastaval istungipäeval kohtusse ilmuma, ning saatis ajakava kaitsjatele. Selget kokkulepet selle kohta, kes korraldab süüdistatava väljakutsumise kohtusse, üheski menetlusdokumendis ei kajastu. Samuti ei ole kaitsja Riigikohtule esitatud määruskaebuses ega prokurör vastuses kaebusele kinnitanud sellise kokkuleppe olemasolu.

§ 1631

lg 3 kohaselt korraldab süüdistatava väljakutsumise prokuratuur, kui eelistungil selles osas teistsugust kokkulepet ei saavutata. Seega oli prokuratuuri ülesanne edastada P. Kutserile kohtukutse

§-des 163 jj sätestatud korda järgides, sh teavitades teda ilmumata jäämise tagajärgedest (

§ 163lg 1 p 9).

11. Nõustuda ei saa ringkonnakohtu ja prokuröri seisukohaga, et P. Kutseri eelnev hoiatamine ei olnud võimalik. Kolleegium märgib, et

§ 1381

näeb ette rahatrahvi määramise korra kõigil seadustikus ettenähtud juhtudel, mitte üksnes menetleja kutsel ilmumata jäämise korral.

§ 163lg 1 p 9 kohaselt tuleb kutses alati märkida ilmumata jäämise tagajärjed.

Kuna kutse tuleb isikule kätte toimetada, peaks olema välistatud olukord, kus süüdistatava hoiatamine on kutse kättetoimetamisele vaatamata võimatu. Ringkonnakohtu tõlgendus, et

§ 1631

alusel ei ole üldmenetluses isikute kutsumisel hoiatamine võimalik, muudaks

§ 1381

lg-s 3 sätestatud eelneva hoiatamise nõude kui üldreegli sisutühjaks ja viiks ebamõistliku tulemuseni, nt ilmumata jäänud tunnistajate puhul (

§ 1631lg-d 1 ja 6).

Seega oli P. Kutseri hoiatamine, s.o mõjuva põhjuseta ilmumata jäämise tagajärgedest teavitamine, võimalik nõuetekohases kutses. Lisaks kutses märgitavale oli maakohtul võimalik mõjuva põhjuseta ilmumata jäämisega kaasnevat selgitada ka kohtu alla andmise määruses. Isiku väljakutsumise ja kutse kättetoimetamise regulatsiooni (

§-d 163-168) sõnastuse ega mõttega ei ole kooskõlas ka tõlgendus, et kohtuistungi toimumisest ja ilmumise kohustusest mistahes viisil teadlikuks saanud süüdistatava hoiatamine ei ole

§ 1381lg 3 mõttes mõistlik.

Nii ei ole alust eeldada, et kutsutu, olgu selleks või süüdistatav, kellel on kaitsja, peab teadma ilmumata jäämise tagajärgi. 12.

§ 1381

lg 1 esimeses lauses sätestatu järgi saab kohus määrata rahatrahvi vaid sellise menetlusõigusliku rikkumise eest, mille eest on trahvimise õigus kriminaalmenetluse seadustikus üheselt ja täpselt ette nähtud (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. novembri
2. a määrus asjas nr 3-1-1-80-16, p 8). Kuna P. Kutserit ilmumata jäämise tagajärgedest ei teavitatud, ei saanud maakohus süüdistatavat trahvida, sest

§ 138

lg 1 ja § 1381 lg 3 järgi võib trahvi määrata üksnes menetleja kutsel ilmumata jäänud väljakutsutule, kui teda on trahvimise eest hoiatatud (v.a kui see ei ole mõistlik või võimalik). Kui asjas peaks leidma tõendamist, et süüdistatav on tema ilmumata jäämise tõttu kohtuistungi edasilükkamisest tingitud kulud põhjustanud süüliselt, tuleb tal need kulud hüvitada (

§ 173lg 3 ja § 176 lg 1 p 1).

13. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 390

lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 7 ja § 362 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu

1. oktoobri
2. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
3. novembri
4. a määruse, millega kohaldati P. Kutserile

§ 138lg 1 ja § 1381 lg 1 alusel rahatrahvi.

Süüdistatava kaitsja määruskaebus tuleb rahuldada. Saale Laos, Hannes Kiris, Lea Kivi (allkirjastatud digitaalselt)