lg 5, § 78 p 2 määrata M.T-le katseaeg kuni 10.10.2018 alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohustada M.T katseajal järgima
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 2 - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada M.T katseajal järgima
lg 2 p 2,4,8 sätestatud järgmisi kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest; - osalema sotsiaalprogrammis. Määrata M.T kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada M.T karistuse kohtumääruse jõustumist. kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 22.11.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. M.T tunnistati Viru Maakohtu 25.10.2016 kohtuotsusega nr 1-16-9271 süüdi
lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 11 (üksteist) kuud vangistust.
lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 06.03.2014 kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistus 9 kuud 29 päeva vangistust ning M.T-le mõisteti liitkaristuseks 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.
Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 12 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal pidi M.T täitma
Viru Maakohtu 12.01.2017 kohtumäärusega nr 1-16-9271 rahuldati kriminaalhooldusametniku Ando Paju taotlus M.T-le Viru Maakohtu 25.10.2016 kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse täitmisele pööramiseks ning pöörati karistuse ärakandmata osa, 1 aasta 8 kuud 29 päeva, täitmisele. Karistuse kandmise alguseks loeti 11.01.
Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et taotluse andmetel võib kinnipeetava lähedasteks isikuteks pidada xxxx elavat poega S K ja venda. Kriminaalhoolduse infosüsteemi andmetest selgub, et M.T abikaasa ja vanemad on surnud. Tal on kaks venda, kellest ühega suhtleb kirja teel. Poeg elab xxxx ja omavaheline suhtlemine puudub. Seega M.T praktiliselt puuduvad lähedased, kelle abile ta võiks vabanemise järgselt loota. Kriminaalhoolduse infosüsteemi andmetest selgub, et isik omab mõningast töökogemust, kuna suviti tegi ta juhutöid ehitustel. Enne vangistust oli isiku sissetulekuks mitteametlik töötasu. Taotluse andmetel vabanemise järgselt M.T töökoht puudub. Vabanemise järgselt on isikul otstarbekas abi saamiseks pöörduda Kohtla-Järve Linnavalitsuse sotsiaaltöötajate poole ning teha nendega koostööd oma olukorra parandamiseks, esmalt isikudokumendi saamiseks. Taotluse andmetel kavatseb kinnipeetav vabanemise järgselt uuesti elama asuda xxxx asuvasse 4 pojale kuuluvasse korterisse, s.o samasse korterisse, kus ta sooritas kuriteo. Kriminaalhooldusametnikul puudus võimalus M.T vabanemisjärgses elukohas elamistingimuste väljaselgitamiseks, kuna kodukülastuse ajal oli trepikoja uks lukus ja ametnik majja ei pääsenud. Taotluse andmetel korteri võti on venna käes, kelle telefoninumbrit kinnipeetav ei avaldanud, kuna ta ei soovi tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kuriteod pani isik toime, kuna tal puudus raha elektrienergia eest tasumiseks, rahapuuduse aga põhjustas alkoholi kuritarvitamine. Kuriteo põhjuseid ja ajendeid isik teadvustab, süüd tunnistab ning mõistab, milliseid tagajärgi on ta oma teoga põhjustanud. Hoiakut ametnike suhtes võib pidada positiivseks, kuna ta mõistab ametnike vajalikkust. Isik saab aru, et ühiskonnas kehtivad reeglid ja kord on vajalikud, samas ise ei täida seadusi. Ta on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, mistõttu pöörati vangistus täitmisele. Kriminaalhoolduse nõuete varasem rikkumine seab kahtluse alla võimekuse ja motiveerituse tingimusteta alluda karmile korrale tingimisi ennetähtaegse vabastamise järgselt. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks M.T tingimisi ennetähtaegset vabastamist, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg kuni 10.10.2018 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll pikkusega 10 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata M.T-le
M.T ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Talle öeldi algul, et elukohta teda ei vabastata, kuna seal ei ole elektrit. Siis sai ta teada, et xxxx on xxxx, kuhu saab ka vabaneda, aga ta ei tea, kas sinna on talle koht broneeritud. Tal oleks võimalik xxxx korteris elada ilma elektrita. Kriminaalhooldusametnik ei pääsenud sinna sisse, sest talle öeldi algul, et teda ei lasta sinna, sest seal pole elektrit. Seda ütlesid talle need, kellel on olnud selliseid olukordi. Parema meelega ta läheks vabanemisel elama xxxx, kui seal kohti on. Kui selgub, et seal kohti ei ole, siis lepib ta ka korteriga, kus ei ole elektrit. Ta saab hakkama ka ilma elektrita. See korter on kõigi mugavustega, seal on soe, ainult ei ole elektrit. Seal korteris hakkaks ta üksi elama. See oli tema poja korter, aga poeg kirjutas selle tema nimele ja nüüd on tema selle korteri omanik. Ta hakkab otsima tööd, samuti võtab Töötukassas ennast arvele. Ta on toime pannud 2 sarnast kuritegu. Esimene kord oli nii, et tema abikaasa, kes põdes vähki, kirjutati haiglast välja ja saadeti koju surema. Ta lülitas elektri sisse, et saaks abikaasale sooja sööki teha, sest kui ta oleks surnud nälga, oleks see olnud häbiväärne. Abikaasa sai pensioni, aga sellest ei jagunud elektri eest maksmiseks, sest palju raha läks ravimitele. Linnavalitsuse poole abi saamiseks ta ei pöördunud. Ta on selline inimene, et ta kunagi kuskile ei pöördu. Kui oleks pöördunud, siis ilmselt poleks ta praegu vanglas. Oma süüd ta tunnistab. Ta arvab, et talle juba aitab vanglas viibimisest. Ta tahab vabaduses tööd otsida ja hakata elama normaalset elu. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa M.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, M.T ennetähtaegset vabastamist. Kohus pöördus 20.12.2017 telefoni teel kinnipeetava kontaktisiku K V poole, et selgitada välja, kas M.T on võimalik ennetähtaegse vabanemise korral elama asuda aadressil xxxx, kus asub xxxx, kuna vangla iseloomustuses märgitud elukohta aadressil xxxx ei ole kriminaalhooldusametniku poolt kontrollitud ning seal puudub elektriga varustatus. 21.12.2017 edastas kontaktisik K V kohtule MTÜ xxxx juhataja M V e-kirja, millest nähtub, et kinnipeetavale on ennetähtaegse vabanemise korral elukoht broneeritud aadressil xxxx.
lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning 5 käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu M.T võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta, et tegemist on isiku esimese reaalse vangistusega, mistõttu on selle mõju potentsiaalselt tugev. Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud positiivne, millele viitab distsiplinaarkaristuste puudumine ning see, et alates 25.07.2017 kannab isik karistust Viru Vangla avavanglaosakonnas. Vangistuses on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning temaga on toimunud vestlused ühiskonnas kehtivatest normidest ja isiku motivatsiooni tõstmisest käitumaks seaduskuulekalt. Isik on motiveeritud hoiduma kuritegelikust käitumisest. Vangla iseloomustusest nähtuvalt puuduvad kinnipeetaval kuritegelikud hoiakud. Kinnipeetav on vangistuses olnud hõivatud vangla majandustöödel ning alates 23.08.2017 töötab ta väljaspool vanglat xxxx. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Vabanemisel on kinnipeetavale broneeritud elukoht aadressile xxxx, kus asub xxxx. Isikul puudub küll vabanemisel garanteeritud töökoht, kuid ta on avaldanud valmisolekut võtta ennast Töötukassas töötuna arvele ning asuda ka ise tööd otsima. Arvestades seda, et kinnipeetav on ka vangistuses olnud tööga hõivatud, leiab kohus, et isikul on välja kujunenud tööharjumus ning tal on olemas motivatsioon tööle asuda. Kuigi kinnipeetav on varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, nähtub materjalidest, et isik on teadvustanud temaga töötavate ametnike vajalikkust ning soovib edaspidi elada seaduskuulekalt. Kohtu hinnangul tuleks M.T-le anda võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Viru Vangla ja prokuratuur toetavad kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski saaks kohtu hinnangul maandada katseajaks, s.o kuni 10.10.2018, käitumiskontrolli kohaldamisega ning katseajaks M.T-le
Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohtu hinnangul oleks antud juhul vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise ja käitumiskontrolli nõuetele allutamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.