1-17-10038/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. 11.
2. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-17-10038 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Sekretär Kelly Kasepuu Kriminaalasi H.N süüdistatuna karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Margit Pärn Süüdistatav H.N isikukood: XXX; elukoht: XXX; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; haridus: keskeriharidus; emakeel: eesti keel; töökoht või õppeasutus: XXX; kriminaalkorras karistamata tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsja (kohtueelses menetluses) Vandeadvokaadi vanemabi Eve Laine riigi õigusabi korras Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-st 126, §-st 180, § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus otsustas:
3. Süüdi tunnistada H.N KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 200 (kakssada) päevamäära s.o. 2000 (kaks tuhat) eurot. KarS § 66 lg 1 alusel võimaldada H.N temale mõistetud rahaline karistus tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kalendrikuust, tasudes igakuiselt iga kuu viimaseks päevaks vähemalt 170 (ükssada seitsekümmend) eurot (viimasel kuul 130 (ükssada kolmkümmend) eurot), kuni rahalise karistuse summa täieliku tasumiseni.
4. Asitõendid CD-R plaat, millel on salvestatud kõne häirekeskusesse ning mis asub kriminaaltoimiku juures, jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaaltoimikusse.
5. Menetluskulud Välja mõista H.N-ilt Eesti Vabariigi kasuks kriminaalmenetluse kuludena − II astme kuriteos süüdi mõistmisega kaasnev sundraha 705 (seitsesada viis) eurot ja − riigi õigusabi korras määratud kaitsjaga seotud kulu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot, s.o kokku 753 (seitsesada viiskümmend kolm) eurot. Võimaldada H.N temalt välja mõistetud menetluskulud tasuda osadena kohtuotsuse jõustumisest alates 1 (ühe) aasta jooksul. Makseinfo Rahaline karistus ja riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-s või arveldusarvele nr EE502200221014193355 Swedbank AS-s või arveldusarvele nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-s või arveldusarvele nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Viitenumbriks tuleb märkida rahalise karistuse tasumisel 99917400009323 ja menetluskulude tasumisel
6. Selgituseks tuleb mõlemal juhul märkida kohustatud isiku nimi, kohtuasja number ning makseliigi nimetus. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb nii rahaline karistus kui ka menetluskulud tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel pööratakse kohtuotsus nende osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitmiskulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kokkuleppe sisu Kokkuleppe kohaselt süüdistatakse H.N selles, et tema − 18.09.
7. a kella 02.45 paiku Tartu linnas Turusillal lõi parema rusikas käega K.J.i rindkere piirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja marrastuse; − 18.09.
8. a kella 03.10 paiku Tartu linnas XXX korteris XXX võttis kahe käega 2 K.J.ist kinni ja surus kannatanu maha pikali. Seejärel lõi ta parema rusikas käega korduvalt K.J.i vasakule poole näo ja pea piirkonda, tekitades löökidega kannatanule füüsilist valu. Sellega pani H.N toime KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. Oma kuriteoga tekitas H.N moraalset ja füüsilist kahju. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Prokurör taotleb kohtult H.N-ile karistuseks rahalist karistust 200 päevamäära ulatuses (1 päevamäär on 10 eurot), s.o summas 2000 eurot. KarS § 66 alusel määrata, et rahaline karistus kuulub tasumisele ositi kaheteistkümnes osas alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiste maksetena kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 170 eurot kuus (st 11 kuud tuleb tasuda 170 eurot kuus, viimasel kaheteistkümnendal kuul 130 eurot) kuni rahalise karistuse summa, s.o 2000 euro täieliku tasumiseni. Kokkuleppe kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 48 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 4) ning teise astme kuriteos süüdi mõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 705 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2), kusjuures juhul, kui kohtuistung toimub
9. a, siis on H.N teadlik, et sundraha suurus võib muutuda. Arvestades seda, et H.N on tasuda liisingtasu, et ta elab XXX üürikorteris (kuu üür 300 eurot), siis paneb kogu menetluskulude tasumine ühekordse maksena ta raskesse majanduslikku olukorda. Eeltoodud põhjustel ning KrMS § 180 lg 3 alusel taotleb H.N kriminaalmenetluskulude tasumise võimalust 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kohtuistungil avaldas prokurör Margit Pärn kokkuleppe ja jäi kokkuleppe juurde. Prokurör täpsustas rahalise karistuse tasumise aja arvestust- rahalise karistuse tasumist alata kohtuotsuse jõustumisest. Süüdistatav H.N kinnitas , et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ning et ta jääb selle juurde; kokkulepe vastab tema tahtele ning kokkuleppe võib kohtuotsusele aluseks võtta. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tegelikku tahet ning et kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Samuti leiab kohus, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad küllaldase aluse H.N süüditunnistamiseks KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi. Seega tuleb H.N süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi ja mõista temale karistus vastavalt kokkuleppele. Ka käesolevas kriminaalasjas tekkinud menetluskulude hüvitamine toimub vastavalt kokkuleppele. 3 Kohtu seisukoht asitõendi osas Kriminaalasjas on asitõendiks CD-R plaat, millel on salvestatud kannatanu kõne häirekeskusesse. Nimetatud asitõend on pakendatud ümbrikku ning asub kriminaaltoimiku juures. Kohtuotsuse jõustumisel tuleb kõnealune asitõend jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Peet Teidearu Kohtunik 4