Obsah (17)

§ 3001§ 210§ 201§ 22§ 64§ 73§ 68§ 63§ 49§ 831§ 84§ 288§ 121§ 39§ 81§ 344§ 16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 1. november 2017 Kriminaalasja number 1-14-10988 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kriminaalasi Tõnu

§ 3001

lg 1; § 201 lg 2 p-de 1, 3, 4; § 210 lg 2 ja § 22 lg 2 - § 344 lg 1 järgi A.L süüdistuses

§ 210

lg 3 järgi Sven Reiss süüdistuses

§ 210

lg-te 2, 3 - § 22 lg 3 järgi Tiia Kallas süüdistuses

§ 210

lg 2 järgi MTÜ Viljandimaa Mõisad süüdistuses

§ 210

lg 3 järgi N.R süüdistuses

§ 201

lg 2 p 3 - § 22 lg 3 ja § 210 lg-te 2, 3 - § 22 lg 3 järgi üldmenetlus Kohtuistungi sekretär Kertu Kuusik Kohtuistungi toimumise aeg

1. juuni 2017, Tartu Kohtuistungil osalesid ringkonnaprokurörid Marge Püss ja Allar Nisu, süüdistatav MTÜ Viljandimaa Mõisad kaitsja vandeadvokaat Margo Normann, süüdistatav Sven Reiss ja tema kaitsja vandeadvokaat Mart Sikut, süüdistatav Tõnu Kiviloo ja tema kaitsja vandeadvokaat Margo Normann, süüdistatav N.R ja tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Marko Paabumets Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja)
2. novembri 2016 otsus Apellatsioonide esitajad ringkonnaprokurör Allar Nisu, süüdistatav N.R kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Marko Paabumets, süüdistatav MTÜ Viljandimaa Mõisad kaitsja vandeadvokaat Margo Normann, süüdistatav Tõnu Kiviloo kaitsja vandeadvokaat Margo Normann Süüdistatavad Tõnu Kiviloo, isikukood: 36501040324, elukoht: XXX kriminaalkorras karistamata N.R , isikukood: XXX, kriminaalkorras karistamata elukoht: XXX; Sven Reiss, isikukood: 36809166048, kriminaalkorras karistamata 1 elukoht: XXX; MTÜ Viljandimaa Mõisad (juhatuse liige Tiia Kallas), registrikood: 80138824, asukoht: Olustvere mõis, Olustvere alevik, Suure-Jaani vald, Viljandimaa; kriminaalkorras karistamata A.L , registrikood: XXX, asukoht: Viljandi mnt 1, Kõpu alevik, Kõpu vald, Viljandimaa; kriminaalkorras karistamata RESOLUTSIOON:
3. Tühistada Tartu Maakohtu
4. novembri 2016 otsus osaliselt, s.o: 1.
5. süüdistatav Tõnu Kiviloo õigeksmõistmises

§ 210lg 2 järgi Ürdivanni kompleksi soodustuskelmuses; 1.2.

süüdistatav A.L õigeksmõistmises

§ 210lg 3 järgi; 1.3.

süüdistatav Sven Reissi õigeksmõistmises

§ 22lg 3 – § 210 lg-te 2 ja 3 järgi; 1.4.

süüdistatav Tõnu Kiviloole

§ 210

lg 2 järgi mõistetud üksikkaristuse,

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuse ja

§ 73lg-te 1 ja 3 alusel selle kandmise korra osas; 1.5.

süüdistatavate Sven Reissi ja A.L menetluskulude riigi kanda jätmises.

1. Tühistatud osas teha uus otsus, millega: 2.
2. tunnistada Tõnu Kiviloo süüdi

§ 210

lg 2 järgi (ka Ürdivanni kompleksiga seotud episoodis) ning mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista Tõnu Kiviloole mõistetud üksikaristusest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata Tõnu Kiviloo eelvangistuse aeg 14.

jaanuar 2014 - 16. jaanuar 2014, s.o 3 (kolm) päeva, mõistetud karistusaja hulka ja lugeda Tõnu Kivilool kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 73

lg-te 1, 2 ja 3 alusel määrata, et Tõnu Kiviloole mõistetud karistust 3 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele. Tõnu Kiviloole mõistetud vangistusest kuulub kohesele ärakandmisele 6 (kuus) kuud vangistust. Ülejäänud vangistuse osa 3 (kolm) aastat 5 (viis) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust ei pöörata täitmisele, kui Tõnu Kiviloo ei pane 5 (viis) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KrMS § 414 lg 1 kohaselt edastatakse Tõnu Kiviloole pärast käesoleva otsuse jõustumist teatis selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt loetakse vangistuse kandmise alguseks vanglasse saabumise aeg. 2.2. tunnistada A.L süüdi

§ 210

lg 3 järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus 20 000 (kakskümmend tuhat) eurot. 2.3. tunnistada Sven Reiss süüdi

§ 22

lg 3 - § 210 lg-te 2, 3 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 73lg-te 1 ja 3 alusel ei pöörata Sven Reissile mõistetud karistust (1 aasta 2 3.

5. vangistust) täitmisele, kui Sven Reiss ei pane 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 2.
6. Välja mõista Sven Reissilt menetluskulud summas 3792 (kolm tuhat seitsesada üheksakümmend kaks) eurot 45 senti ja sundraha 705 (seitsesada viis) eurot. 2.
7. Välja mõista A.L menetluskulud summas 840 (kaheksasada nelikümmend) eurot 45 senti ja sundraha 705 (seitsesada viis) eurot. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Ringkonnaprokurör Allar Nisu apellatsioon rahuldada. Süüdistatav N.R kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Marko Paabumetsa, süüdistatav MTÜ Viljandimaa Mõisad kaitsja vandeadvokaat Margo Normanni ja süüdistatav Tõnu Kiviloo kaitsja vandeadvokaat Margo Normanni apellatsioonid jätta rahuldamata. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Sikuti Advokaadibüroo kaudu 393 (kolmsada üheksakümmend kolm) eurot 60 senti, sealhulgas käibemaks 65 (kuuskümmend viis) eurot 60 senti, vandeadvokaat Mart Sikutile süüdistatav Sven Reissile apellatsioonimenetluses määratud korras kaitse teostamise eest. KrMS § 185 lg 1 alusel, kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 sätestatud lahendi, jäävad punktis 6 nimetatud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. KrMS § 185 lg 2 alusel, kuna ringkonnakohus teeb MTÜ Viljandimaa Mõisad osas KrMS § 337 lg 1 p-s 1 sätestatud lahendi, jääb apellatsioonimenetluse kulu MTÜ Viljandimaa Mõisad kanda. Süüdistatavatel Sven Reissil ja A.L tasuda väljamõistetud menetluskulud ja sundraha otsusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu
8. Tartu Maakohtu 28.11.2016 otsusega karistati Tõnu Kivilood

§ 3001

lg 1 järgi 8 kuu vangistusega;

§ 201

lg 2 p-de 1, 3, 4 ja

§ 22

lg 2 - § 344 lg 1 järgi

§ 63lg 1 alusel 3 aasta vangistusega.

Kõpu Vallavalitsuse vara omastamises summas 2028,40 eurot mõisteti T. Kiviloo

§ 201lg 2 p-de 1, 3 järgi õigeks.

Sama otsusega karistati T. Kivilood

§ 210lg 2 järgi 2 aasta 6 kuu vangistusega.

Ürdivanni kompleksiga seonduvas soodustuskelmuse episoodis mõisteti T. Kiviloo

§ 210

lg 2 järgi õigeks.

§ 64lg 1 alusel loeti T.

Kiviloole mõistetud kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuse aeg 14.01.2014-16.01.2014, s.o 3 päeva, mõistetud karistusaja hulka ja loeti T. Kivilool kandmata karistuseks 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust.

§ 73

lg-te 1, 3 alusel määrati, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Määrati T. Kiviloole katseaeg 4 aastat ning mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui T. Kiviloo ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu.

§ 49alusel mõisteti T.

Kiviloole lisakaristusena keeld 3 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest töötada riigi või kohaliku omavalitsuse asutuses või organis või avalik-õiguslikus 3 juriidilises isikus, kui temale on pandud haldamis-, järelevalve või juhtimisülesanded või varaliste väärtuste liikumist korraldavad ülesanded. 1.1. Tartu Maakohtu 28.11.2016 otsusega mõisteti A.L

§ 210lg 3 järgi õigeks.

1.2. Sama kohtuotsusega mõisteti Sven Reiss õigeks

§ 22lg 3 - § 210 lg-te 2, 3 järgi.

1.3. Tartu Maakohtu otsusega karistati MTÜ Viljandimaa Mõisad

§ 210lg 3 järgi rahalise karistusega 5000 eurot.

1.4. Tartu Maakohtu otsusega karistati N.R

§ 22

lg 3 - § 201 lg 2 p 3 järgi rahalise karistusega 150 päevamäära, s.o 2010 eurot ja

§ 22

lg 3 - § 210 lg 2, 3 järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega.

§ 73

lg-te 1, 3 alusel määrati, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Määrati N.R-ile katseaeg 2 aastat ning mõistetud vangistust 1 aasta 6 kuud ei pöörata täitmisele, kui N.R ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu.

§ 64

lg 2 alusel N.R-ile mõistetud rahaline karistus pööratakse täitmisele iseseisvalt. 1.5. Tartu Maakohtu 28.11.2016 otsusega mõisteti

§ 831ja 84 alusel T.

Kiviloolt konfiskeerimise asendamiseks välja 11433,85 eurot. Maakohtu otsusega jäeti muutmata Tartu Maakohtu 19.05.2014 määrusega nr 1-14-4281

§ 831

lg 1 ja

§ 84alusel konfiskeerimise asendamise tagamiseks T.

Kiviloole kuuluvale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Viljandi jaoskonna kinnistusregistri registriossa numbriga XXX kantud kinnistule (asukohaga Viljandimaa, XXXX küla) summas 4515 eurot Eesti Vabariigi kasuks seatud kohtulik hüpoteek.

1. Arvestades käesolevas kriminaalasjas olevate süüdistatavate arvu ning kriminaalasja mahukust, märgitakse süüdistuse osas üksnes järgnevat. 2.
2. T. Kiviloole esitati süüdistus: -

§ 3001

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumise suures ulatuses; -

§ 201

lg 2 p-de 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramises ametiisiku poolt, kes on varem toime pannud omastamise; -

§ 210

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o pettuse teel soodustuse saamises. 2.2. A.L esitati süüdistus

§ 210

lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o pettuse teel riigieelarvest soodustuse saamises. 2.3. Sven Reissile esitati süüdistus

§ 22

lg 3 -

§ 210

lg-te 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o pettuse teel soodustuse saamisele kaasaaitamises. 2.4. MTÜ-le Viljandimaa Mõisad esitatid süüdistus

§ 210

lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o pettuse teel soodustuse saamises. 2.5. N.R-ile esitati süüdistus: -

§ 22

lg 3 -

§ 210

lg-te 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o pettuse teel soodustuse saamisele kaasaaaitamises; -

§ 22

lg 3 - § 201 lg 2 p-de 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks korduvale pööramisele ametiisiku poolt kaasaaitamises. 3. Maakohtu leidis, et: 4 - T. Kiviloo tuleb süüdi mõista

§ 3001

lg 1;

§ 201

lg 2 p-de 1, 3, 4,

§ 22

lg 2 § 344 lg 1 ja

§ 210

lg 2 järgi ning õigeks mõista

§ 201

lg 2 p-de 1, 3 ja

§ 210

lg 2 järgi Ürdivanniga seotud episoodis; - A.L tuleb

§ 210lg 3 järgi õigeks mõista; - S.

Reiss tuleb

§ 22

lg 3 - § 210 lg-te 2, 3 järgi õigeks mõista; - MTÜ Viljandimaa Mõisad tuleb

§ 210

lg 3 järgi süüdi mõista; - N.R uleb

§ 22

lg 3 - § 201 lg 2 p 3 ja

§ 22lg 3 - § 210 lg 2, 3 järgi süüdi mõista.

3.1. T. Kiviloo süüdistuse osas toimingupiirangute rikkumises

§ 3001lg 1 järgi märkis maakohus järgnevat.

T. Kiviloole on esitatud süüdistus selles, et tema ametisikuna pani ajavahemikul 30.12.2008 kuni 07.03.2014 toime toimingupiirangu teadva rikkumise suures ulatuses, s.o kogusummas 88 715,18 eurot. 3.1.1. Maakohus käsitles süüdistuse aluseks olevast normistikku, tuues välja teo toime panemise ajal kehtinud sätted KVS-st,

§ 288

ning

§ 3001

lg 1 koosseisud, KOKS-is vallavanemat sätestavat osa ning Kõpu valla põhimäärust. Maakohus leidis, et T. Kiviloo oli Kõpu vallavanemana

§ 288

lg 1 mõistes ametiisik, kellele olid pandud juhtimisülesanded, varaliste väärtuste liikumist korraldavad ülesanded ja järelevalveülesanded ning kellel oli süüdistuses toodud ajavahemikul avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund kohaliku omavalitsuse asutuses. Vallavanemat loetakse ametiisikuks kuni 01.04.2013 kehtinud KVS § 4 lg 1 ja lg 2 p 15 alusel ning alates 01.04.2013 kehtiva KVS § 2 lõigete 1 ja 2 alusel. 3.1.

1. Süüdistusest nähtuvalt rikkus T. Kiviloo kuni 01.04.2013 kehtinud KVS § 24 lõikes 1, lõike 2 punktides 4 ja 7 kehtestatud nõudeid ning § 25 lõike 1 punktides 3 ja 6 kehtestatud nõudeid, mille kohaselt on keelatud sooritada tehinguid iseendaga ja huvide konfliktiga seotud tehinguid. Samuti rikkus T. Kiviloo alates 01.04.2013 kehtiva KVS § 11 lg-s 1 kehtestatud toimingupiirangu nõudeid, mille kohaselt on ametiisikul keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes; ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust ning ametiisik on teadlik korruptsiooniohust. 3.1.
2. Maakohus märgib, et kriminaalasjas puudub vaidlus asjaoludes, mille kohaselt T. Kiviloo on süüdistuses märgitud ajavahemikul olnud seotud järgmiste isikutega: A.L, A.N.R.O OST OÜ, Osaühing Lete Kaubandus, Kõpu Tuletõrjeselts, Eesti Mõisakoolide Ühendus, Viljandi Vaegkuuljate Ühinguga ning on tegutsenud füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE Tõnu Kiviloo). Tõendatud on see kohtuotsuses lk
3. Vaidlust ei ole ka asjaolus, et süüdistuses märgitud ajavahemikul on Kõpu Vallavalitsuse ja T. Kivilooga seotud isikute (sh A.L , A.N.R.O OST OÜ, Osaühingu Lete Kaubandus, Kõpu Tuletõrjeseltsi, Eesti Mõisakoolide Ühenduse, FIE Tõnu Kiviloo ja Viljandi Vaegkuuljate Ühingu) vahel toimunud tehingud. Samuti leidis tuvastamist ja ei tekkinud vaidlust selles, et T. Kiviloo vallavanemana, s.o vallavalitsuse juhina, tegutsemise ajaperioodil sõlmiti Kõpu Vallavalitsuse ja OÜ Lete Kaubanduse (registrikood 10296088), mille juhatuse liige on T. Kiviloo, vahelised tehingud, mille alusel teostati Kõpu Vallavalitsuse AS Swedbank arvelduskontolt nr xxx OÜ Lete Kaubanduse arveldusarvele AS-s Swedbank nr xxx ja AS-s SEB pank nr xxx ülekanded kogusummas 1437,18 eurot, mida tõendavad maakohtu otsuses lk 41-42 märgitud tõendid. Samuti ei tekkinud kriminaalasja kohtulikul arutamisel vaidlust, et T. Kiviloo Kõpu Vallavalitsuse juhina tegutsemise ajal sõlmiti Kõpu Vallavalitsuse ja A.N.R.O OST OÜ (registrikood 12021065), mille juhatuse liige on T. Kiviloo, vahelised tehingud, mille alusel 5 teostati Kõpu Vallavalitsuse AS Swedbank arvelduskontolt nr xxx ülekanded A.N.R.O OST OÜ AS Swedbank arvelduskontole nr xxx kogusummas 1000 eurot, mida tõendab arve nr 3/02 (arve kp 20.02.2011), mille alusel teostati 15.04.2011 ülekanne 1000 eurot. Samuti ei olnud kohtumenetluse pooltel vaidlust selles, et T. Kiviloo vallavalitsuse juhina tegutsemise ajal sõlmiti Kõpu Vallavalitsuse ja A.L (registrikood XXX), mille juhatuse liige on T. Kiviloo, vahelised tehingud, mille alusel teostati Kõpu Vallavalitsuse AS Swedbank arvelduskontolt nr xxx ja AS SEB arvelduskontolt nr XXX A.L Nordea panga arvelduskontole nr XXX ja Swedbank AS arvelduskontole nr XXX ülekanded kogusummas 35 962,95 eurot, mida tõendavad maakohtu otsuse lk 42-44 toodud arved. Vaidlust polnud ka selles, et T. Kiviloo vallavalitsuse juhina tegutsemise ajal sõlmiti Kõpu Vallavalitsuse ja Kõpu Tuletõrjeseltsi (registrikood 80279708), mille juhatuse liige on T. Kiviloo, vahelised tehingud, mille alusel teostati Kõpu Vallavalitsuse AS Swedbank arvelduskontolt nr xxx ja AS SEB pank arvelduskontolt nr XXX Kõpu Tuletõrjeseltsi Nordea panga arvelduskontole nr 17001961160 ülekanded kogusummas 40398,21 eurot maakohtu otsuse lk 45 märgitult. Vaidluse all ei olnud, et T. Kiviloo vallavalitsuse juhina tegutsemise ajal sõlmiti Kõpu Vallavalitsuse ja Eesti Mõisakoolide Ühenduse (registrikood 80189141), mille juhatuse liige on T. Kiviloo, vahelised tehingud, mille alusel teostati Kõpu Vallavalitsuse AS Swedbank arvelduskontolt nr xxx Eesti Mõisakoolide Ühenduse AS Swedbank arvelduskontole nr XXX ülekanded kogusummas 9522,08 eurot. Eelmärgitu on tõendatud maakohtu otsuse lk 46 väljatooduga. T. Kiviloo vallavalitsuse juhina tegutsemise ajal sõlmiti Kõpu Vallavalitsuse ja Viljandi Vaegkuuljate Ühingu (registrikood 80138959), mille juhatuse liige on T. Kiviloo abikaasa E.K., vaheline tehing, mille alusel teostati Kõpu Vallavalitsuse AS Swedbank arvelduskontolt nr xxx 14.01.2009 summas 1600 krooni s.o 102,26 eurot ülekanne Viljandi Vaegkuuljate Ühing SEB arvelduskontole nr XXX, mida tõendab arve nr 08 30.12.
4. T. Kiviloo vallavalitsuse juhina tegutsemise ajal sõlmiti Kõpu Vallavalitsuse ja FIE Tõnu Kiviloo vahelised tehingud, mille alusel teostati Kõpu Vallavalitsuse AS Swedbank arvelduskontolt nr xxx ülekanded T. Kiviloo AS Swedbank arvelduskontole nr XXX kogusummas 328,50 eurot, mida kinnitab otsuses lk 47 väljatoodu. Eelmärgitud arvete osas vaidlused puuduvad ning seda on kinnitanud ka süüdistatav T. Kiviloo oma ütlustes. Lisaks eelmärgitud arvetele tõendavad Kõpu Vallavalitsuse ja T. Kiviloo ning temaga seotud isikutega tehingute tegemist rahaülekanded Kõpu Vallavalitsuse arvelduskontodelt. 19.05.2014 koostatud vaatlusprotokolliga on tõendatud rahaülekanded Kõpu Vallavalitsuse pangakontolt ajavahemikul 01.01.2009 kuni 11.03.2014 teostatud rahaülekanded OÜ Lete Kaubanduse, OÜ A.N.R.O OST, A.L, Kõpu Tuletõrjeseltsi, Eesti Mõisakoolide Ühenduse, FIE Tõnu Kiviloo ning Viljandi Vaegkuuljate Ühingu pangakontodele. 3.1.
5. Maakohus käsitles seejärel T. Kiviloo antud ütlusi, kaitsjate vastuväiteid ning toimikus olevaid, sh kaitsjate seisukohas kajastuvaid tõendeid. 3.1.
6. Maakohus leidis, et Kõpu Vallavalitsusele T. Kiviloo ning temaga seotud isikute poolt arvete esitamisega ja T. Kiviloo poolt juhitud Kõpu Vallavalitsuse arvelduskontodelt teostatud rahaülekannetega on tõendamist leidnud, et T. Kiviloo ametiisikuna on olnud ajavahemikul 30.12.2008 kuni 07.03.2014 toimunud tehingute tegijaks nii iseendaga kui ka temaga seotud isikutega. Kuni 01.04.2013 kehtinud KVS § 24 lg 1 keelab ametiisikul sooritada tehinguid iseendaga või muid sarnase iseloomuga või huvide konfliktiga seotud tehinguid. Samuti ei või ametiisik volitada oma alluvaid tegema vastavaid tehinguid tema asemel. 6 Samuti on tõendatud, et T. Kiviloo rikkus alates 01.04.2013 kehtiva KVS § 11 lg-s 1 kehtestatud toimingupiirangu nõudeid, mille kohaselt on ametiisikul keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes, ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust ning ametiisik on teadlik korruptsiooniohust. T. Kiviloo on sooritanud keelatud tehinguid ning rikkunud toimingupiirangu nõudeid seotud isikutega: A.L , A.N.R.O OST OÜ, Osaühing Lete Kaubandus, Kõpu Tuletõrjeselts, Eesti Mõisakoolide Ühendus, Viljandi Vaegkuuljate Ühinguga ning on tegutsenud füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE Tõnu Kiviloo). 3.1.
7. Alates 01.04.2013 kuni 07.03.2014 sõlmitud tehingute puhul kuulub rakendamisele 01.04.2013 kehtiva KVS § 11 lg 1 p-de 1, 2 ja 3 sätted toimingupiirangu rikkumises ja viidatud toimingupiirangu rikkumise asjaolusid T. Kiviloo tegevuses saab hinnata samal ajaperioodil sõlmitud tehingute osas, mille puhul arve või ülekanne on teostatud alates 01.04.2013 kuni 07.03.
8. Maakohus toob välja, milliste tehingute puhul kuulub rakendamisele 01.04.2013 kehtiv KVS (otsuse lk 55-57): vastavalt A.L teostatud tehingud, MTÜ-ga Kõpu Tuletõrjeselts teostatud tehingud, MTÜ-ga Eesti Mõisakoolide Ühendus teostatud tehingud; FIE-ga Tõnu Kiviloo teostatud tehingud. Vaidlust ei ole asjaoludes, et ka ajavahemikus alates 01.04.2013 kuni 07.03.2014 tegutses T. Kiviloo Kõpu Valla vallavanemana s.o ametisikuna, ning oli seotud A.L ning mittetulundusühingutega Kõpu Tuletõrjeselts ja Eesti Mõisakoolide Ühendus, kuna tegutses nimetatud juriidiliste isikute juhatuses, samuti tegutses T. Kiviloo 01.04.2013 kuni 07.03.2014 jätkuvalt füüsilisest isikust ettevõtjana. Tulenevalt eeltoodust on tõendatud KVS § 11 lg 1 p 1 nimetatud toimingupiirangu rikkumine, st süüdistatav on ametiisikuna teinud 01.04.2013 – 07.03.2014 tehinguid iseenda või temaga seotud isikutega. Maakohtu hinnangul on süüdistatava T. Kiviloo teadlikkus nii tema enda kui ka temaga seotud isikute majanduslikust huvist tõendatud eelkõige asjaoluga, et ta tegutses süüdistuses märgitud ajavahemikul temaga seotud isikute juhatuses ja oli füüsilisest isikust ettevõtja. Kuuludes seega isiklikult temaga seotud juriidilise isikute juhtorganisse omas T. Kiviloo ülevaadet temaga seotud isikute majandustegevusest s.h ka majanduslikust huvist. Tehingute toimumine Kõpu Vallavalitsuse ja süüdistatavaga seotud isikute vahel ja tehingute alusel rahaülekannete tegemine süüdistatavaga seotud isikute ja tema enda (FIE-na) arveldusarvetele kinnitab nii süüdistatava kui ka temaga seotud isikute majanduslikku huvi ja süüdistatava teadlikkust nimetatud majanduslikust huvist. Võttes arvesse tehingute toimumist, arvete esitamist ja nende tasumist oli maakohtul põhjust järeldada, et sõlmitud tehingud olid kasulikud T. Kivilooga seotud isikutele ja FIE-na T. Kiviloole endale. 3.1.
9. Kohtuistungil uuriti 15.05.2014 koostatud jälitustoiminguprotokolli koos selle lisatud stenogrammiga süüdistatava telefonivestluste kohta. Maakohus leiab, et ülaltoodud telefonivestlusest võib järeldada, et Kõpu Vallavalitsuse ja T. Kiviloo vaheliste tehingute tegemisest oli T. Kiviloo otseselt huvitatud ning ta juhtis ja korraldas nende tehingute tegemist. Maakohtu hinnangul on eelmärgitud telefonivestluse kui tõendiga ümberlükatud süüdistatava poolt ristküsitluses antud ütlused, millega ta sisuliselt distantseeris end tema poolt juhitava äriühingu OÜ Lete Kaubandus arvete esitamisest vallavalitsusele, avaldades, et tema ei esitanud arveid. Nimelt on süüdistatav kohtuistungil rääkinud sellest, et tema ei teadnud, millal eelarvelised asutused OÜ Lete Kaubandus poes käisid ja millal pood neile arve esitas. Tema arveid ei esitanud. Telefonivestlusest nähtuvalt aga korraldas T. Kiviloo isiklikult OÜ Lete Kaubandus arve esitamist vallavalitsusele. 3.1.
10. Traktori AVANT 635 liisimise ja kasutamise kohta nimetatud tõenditest võib teha järelduse, et T. Kiviloo on loonud skeemi, mille kohaselt liisis A.L traktori AVANT 635 ning mille liisingumakseid tasus Kõpu Vallavalitsus MTÜ-le Kõpu Tuletõrjeselts makstavate toetuste kaudu. Eelmärgitut kinnitavad ka tunnistaja K.L. ütlused, mille kohaselt T. Kiviloolt tuli initsiatiiv ja info selle kohta, et soovitakse osta liisingusse lumetõrjemasinat. 7 Tunnistaja ütlused tõendavad, et lumetõrjemasinaga seoses maksis vald MTÜ Kõpu Tuletõrjeseltsile toetust, misjärel MTÜ maksis A.L ja T. Kiviloo omakorda liisingufirmale. Tunnistaja ei teadnud nimetada põhjust, miks valiti välja teehooldustöödeks parima pakkumise tegija - MTÜ Kõpu Tuletõrjeselts ja lumetõrjemasina liisimiseks OÜ-lt A.L . Küll aga tõendavad tunnistaja ütlused asjaolu, et T. Kiviloo poolt vallavolikogule antud selgituste kohaselt ei olnud võimalik lumetõrjemasinat liisida otse Kõpu vallale või OÜ-le Kõpu Majandus seetõttu, et liisimine A.L ning selle kasutada andmine MTÜ-le Kõpu Tuletõrjeselts olevat kõige soodsam. A.L juhatuse liige T. Kiviloo ja MTÜ Kõpu Tuletõrjeseltsi juhatuse esimees T.V. on 22.02.2012 sõlminud kokkuleppe, millest nähtub, et A.L võimaldab MTÜ-l Kõpu Tuletõrjeselts kasutada traktorit AVANT 635 tingimusel, et MTÜ Kõpu Tuletõrjeselts tasub vastavalt A.L poolt esitatud arvetele ja maksetähtaegadele
11. aastal 23420 eurot,
12. aastal 5880 eurot ja ajavahemikul 2014-2016 graafiku alusel. Sama kokkuleppe p 8 kohaselt on A.L jätnud endale õiguse kasutada vara teenuste osutamiseks ja oma tarbeks. Kokkuleppe p 9 kohaselt on jätnud A.L võimaluse registreerida ja üle anda traktor AVANT 635 MTÜ Kõpu Tuletõrjeseltsi bilanssi peale liisinglepingu lõppemist ja vara heaperemehelikku kasutamist. 19.05.2014 koostatud vaatlusprotokolliga on tõendatud, et Kõpu Vallavalitsus on MTÜ Kõpu Tuletõrjeseltsile 14.03.2012 teostanud ülekande summas 21 404 eurot selgitusega tegevustoetus 2012 eest. Samuti on Kõpu Vallavalitsus teostanud MTÜ Kõpu Tuletõrjeseltsile kaks ülekannet
13. aastal. 12.03.2013 teostati ülekanne summas 3066,66 eurot, selgitusega tegevustoetus 2013 I poolaasta eest. 16.09.2013 teostati ülekanne summas 3066,66 eurot, selgitusega tegevustoetus II pa eest. Võttes arvesse Kõpu Vallavalitsuse poolt Kõpu Tuletõrjeseltsile tegevustoetusena tasutud summasid ning kõrvutades neid ülalviidatud kokkuleppest (22.02.2012) nähtuvate summadega, milliseid on kohustatud MTÜ Kõpu Tuletõrjeselts tasuma A.L traktori AVANT 635 kasutamise eest, võib maakohtu hinnangul teha järelduse, et T. Kiviloo suunamisel ja korraldamisel toimis skeem, mille järgi liisis A.L traktori AVANT 635 ning mille liisingumakseid on sisuliselt tasunud Kõpu Vallavalitsus MTÜ-le Kõpu Tuletõrjeselts makstavate toetuste kaudu. Tõendeid kogumis hinnates nähtub, et eelmärgitud toetuste eesmärk oli üksnes A.L poolt liisitud traktori AVANT 635 liisingumaksete tasumine. Traktorit AVANT 635 puudutavad arutelud valla volikogu istungitel toimusid T. Kiviloo initsiatiivil ja ettekandmisel. T. Kiviloo juhtis vallavanemana valla eelarve koostamist ja otsustas hiljem ka valla eelarves olevate vahendite kasutamise ja käsutamise üle. Ajal, kui määrati valla poolt MTÜ-le Kõpu Tuletõrjeselts tegevustoetus, tegutses T. Kiviloo samas MTÜ-s juhatuse liikmena. MTÜ Kõpu Tuletõrjeselts tasus omakorda Kõpu Vallavalitsuselt saadud toetused traktori AVANT 635 eest täies ulatuses A.L, mille juhtorgani liikmeks ja tehingu tegijaks oli T. Kiviloo. Süüdistatav T. Kiviloo on andnud ütlusi, mille kohaselt traktor AVANT 635 ei olnud Kõpu valla bilansis seetõttu, et keegi ei tea, mida teeb haldusreform. Maakohtu hinnangul ei ole eeltoodud ütlused eluliselt usutavad. Maakohus märkis, et T. Kiviloo on omandanud traktori AVANT 635 A.L , seejärel korraldas rahaliste vahendite liikumise nii, et Kõpu valla eelarvest tasuti traktoriga AVANT 635 seotud kulud. 3.1.
14. Süüdistatav T. Kiviloo väidab, et tema ei ole talle inkrimineeritud kuritegu toime pannud, kuna Kõpu Vallavolikogu on koguaeg olnud teadlik T. Kiviloo tegutsemisest ettevõtjana, kuna ta on volikogu teavitanud enda poolsetest ettevõtetest ja tegevustest. T. Kiviloo kaitsja leidis, et T. Kiviloo on tegutsenud teadmisega, et Kõpu Vallavolikogu otsustes nimetatud isikutega toimingute või tehingute tegemine ei ole toimingupiirangute rikkumine. Maakohus süüdistatava ja kaitsja eeltoodud seisukohtadega ei nõustunud ning maakohtu hinnangul ei näe KVS ette võimalust anda volikogule õigust lubada tehingute tegemist vallavanemale iseendaga kuni 01.04.2013 kehtinud KVS § 24 lõike 1, lõike 2 punktide 4 ja 7 ning KVS § 25 lõike 1 punktide 3 ja 6 mõttes. Seda enam, et KVS § 24 lg 4 kohaselt on KVS 8 § 24 lõikes 1 sätestatud keeldu rikkudes tehtud tehing tühine. Antud juhul oleks pidanud T. Kiviloo toimingupiirangust teavitama teda ametisse nimetanud organit ehk Kõpu Vallavolikogu, kes oleks pidanud määrama tehingu tegemise teisele ametiisikule. KVS § 11 lõike 3 kohaselt ei kohaldata teatud juhtudel toimingupiiranguid. Maakohus oli seisukohal, et käesoleval juhul ei esine ühtegi KVS § 11 lõikes 3 toodud asjaolu, mis toimingupiirangu kohaldamise välistaks. Kohtumenetluse käigus on T. Kiviloo väitnud, et temaga või temaga seotud isikute ja valla vahelised tehingud on olnud valla jaoks kasulikud, mille osas leidis maakohus, et see on asjakohatu, kuna asjaolul, kas vald on ametiisiku toimingupiirangut rikkuva tegevusega kasu saanud, ei ole teo kvalifitseerimise mõttes tähtsust. Oluline on see, kas T. Kiviloo ametiisikuna on ajavahemikul 30.12.2008-07.03.2014 pannud toime toimingupiirangu teadva rikkumise suures ulatuses, mis tähendab, et ta on sooritanud kuni 01.04.2013 kehtinud KVS § 24 kohaselt keelatud tehinguid ja on rikkunud alates 01.04.2013 kehtiva KVS § 11 kohaselt kehtestatud toimingupiirangu nõudeid. Käesoleval juhul on süüdistuse esemeks T. Kiviloo poolt ametiisikuna tegutsedes KVS-is kehtestatud toimingupiirangu teadvalt rikkumine suures ulatuses. 3.1.
15. Maakohus märgib veel ka seda, et

§ 3001lg 1 koosseis ei eelda kahju tekitamist.

Küll aga on süüteo koosseis

§ 3001

lg 1 kohaselt täidetud, kui ametiisik on toimingupiirangut teadvalt rikkunud suures ulatuses.

§ 121p 2 kohaselt hinnatakse süüteo ulatust suureks, kui see ületab 40 000 eurot.

Võttes aluseks tehingute maksumust, millised on süüdistuses kirjeldatud ja mille kohta on tehingu toimumist tõendavate tõenditena arved ning ostu-müügi aktid, milliseid tõendeid ei ole kohtumenetluse pooled vaidlustanud, on toimingupiirangu teadva rikkumise ulatuseks 88751,18 eurot, mis tähendab, et suur ulatus koosseisulise tunnusena

§ 3001lg 1 mõttes on T.

Kiviloo poolt täidetud. Maakohus ei nõustunud süüdistatava ja kaitsja toodud väidetega selles, et Kõpu valla eripära arvestades kohaldati Kõpu vallas KVS § 11 lg 3 p 7 sätteid, mille kohaselt toimingupiiranguid ei kohaldata valla- või linnaasutuses, kui kohaliku omavalitsuse üksuse eripära arvestades oleks toimingupiirangu kohaldamine avaliku huvi seisukohast ebamõistlik. Maakohtu hinnangul KVS § 11 lõike 3 punktis 7 toodud asjaolu antud juhul ei ole rakendatav. T. Kiviloole heidetakse ette tehingute tegemist vallavanemana temaga seotud isikutega. KVS § 11 lg 3 p 7 kohaldub valla- või linnaasutuste suhtes ja rakendada saaks KVS § 11 lg 3 punktis 7 ettenähtud erandit ainult juhul, kui valla eripära tõttu on toimingupiirangu mittekohaldamine avaliku huvi seisukohast mõistlik. Ka sel juhul ei saaks seda otsustada ametiisik ise, vaid täita tuleb KVS § 11 lõikes 2 olevaid nõuded. Antud juhul ei esine Kõpu valla puhul ühtegi erandlikku asjaolu, mis tingiks avaliku huvi seisukohast vajaduse KVS-s fikseeritud toimingupiirangutest kõrvalekaldumiseks. Mõistlikkust tuleb hinnata avaliku huvi seisukohast, mitte ametniku või ettevõtja huvist lähtuvalt. 3.1.11. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab

§ 3001

süüteokoosseis kavatsetust või otsest tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste suhtes, sealhulgas rikkumise ulatuse suhtes. Maakohus oli seisukohal, et süüdistatav tegutses

§ 3001

lõikes 1 sätestatud süüteo objektiivsete tunnuste, sealhulgas rikkumise ulatuse suhtes vähemalt otsese tahtlusega. Kohtuistungil uuritud tõendite pinnalt leidis tuvastamist, et T. Kiviloo oli teadlik oma ametiseisundist ning ka seotusest erinevate isikutega. Samuti oli teadlik sellest, et tema ja temaga seotud isikute tehingutest Kõpu vallaga, kuna T. Kiviloo oli ise tehingute tegijaks. T. Kiviloo teadis, et teeb tehinguid valla ja iseenda või valla ja temaga seotud isikute vahel. Samuti leidis maakohus, et tõendamist on leidnud süüdistatava teadlikkus tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võis mõjutada tehingu tegemist. Süüdistatav oli teadlik korruptsiooniohust, mis on maakohtu hinnangul tõendatud sellega, et T. Kiviloo, tegutsedes vallavalitsuse juhina, s.o ametiisikuna, soovis tema juhitava Kõpu Vallavalitsuse ja temaga seotud isikutega (sh süüdistuses nimetatud juriidiliste isikute ja FIE Tõnu Kivilooga) 9 tehingute toimumist ja tehingud on ka toimunud, mida tõendavad loetletud arved, milliste osas kohtumenetluse pooltel vaidlused puuduvad. Maakohtu hinnangul on süüdistatav oma tegevusega realiseerinud

§ 3001lõikes 1 sätestatud süüteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused.

3.1.12. Kaitsja on väitnud, et T. Kiviloo suhtes on tegemist nn lubatavuseksimusega, sest kohaliku omavalitsuse kõrgem organ oli sellise loa andnud ja puudus alus eeldada, et selline luba ei ole õiguspärane. Kaitsja on seisukohal, et kuna

§ 3001lg 1 süüteokoosseis eeldab otsest tahtlust, siis T.

Kiviloo vastutus nimetatud sätte järgi on välistatud. 3.1.13. Maakohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavaid asjaolusid süüdistatava käitumises ei esine.

§ 39

lg 1 sätestab, et isikul puudub süü, kui ta ei saa aru oma teo keelatusest ja see eksimus on temale vältimatu. Riigikohus 10.10.2014 otsuse nr 3-1-1-46-14 p 17.1 on selgitanud, et süü välistamine

§ 39lg 1 järgi nõuab seda, et täidetud oleks kaks eeldust.

Esiteks peab teo toimepanija olema õiguslikus eksimuses, nt pidama seaduslikuks sellist tegu, mis tegelikult on keelatud. Teiseks peab eksimus olema eksija jaoks vältimatu, teisisõnu ei välista mitte kõik õiguslikud eksimused isiku süüd. Üldjuhul ei ole eksimus vältimatu. Seda juhul, kui isikult saab nõuda, et ta oleks pidanud ise või nt asjatundjaga konsulteerides tulema selle peale, et tema tegu võib olla õigusvastane (vt ka Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi 08.07.2014 otsus nr 3-1-1-3114, p 25; 01.11.2013 otsus nr 3-1-1-91-13, p 15.1 ja 11.12.2013 otsus nr 3-1-1-92-13, p 17.2). Kui isik tegutseb teatud spetsiifilises valdkonnas, peab ta endale seda valdkonda reguleeriva normistiku piisavalt selgeks tegema (RKKK 24.04.2002 otsus nr 3-1-1-44-02, p 6.1 ja 05.06.2003 otsus nr 3-1-1-14-03, p 13). T. Kiviloo ütlustest nähtub, et Kõpu Vallavolikogu poolt vastuvõetud otsused andsid talle õiguse teha tehinguid valla ja iseenda või valla ja temaga seotud isikute vahel. Maakohus on seisukohal, et Kõpu Vallavolikogu otsused T. Kiviloole sellist õigust ei andnud. Maakohtu hinnangul tuleb analüüsida, kas T. Kiviloo oli tehingute tegemise hetkel eksimuses oma teo keelatusest

§ 39

tähenduses ja kas see eksimus oli temale vältimatu.

§ 39

lõike 1 kohaselt puudub isikul süü, kui ta ei saa aru oma teo keelatusest ja see eksimus on temale vältimatu. Välditava eksimuse korral on tegu süüline ning isik vastutab tahtliku süüteo eest üldkorras. Eksimus on välditav, kui isikul oleks olnud tegu toime pannes oma võimeid ja teadmisi arvestades põhjust selle võimaliku õigusvastasuse üle järele mõelda või sellest aru saada ning ta oleks sel viisil jõudnud arusaamisele oma teo ebaõigussisust. Arvestades seda, et T. Kiviloo oli pikema perioodi (ca 18 aastat) vallavanem, pidi ta mõistma ning aru saama toimingupiirangute sisust ehk täpsemalt sellest, et tehingute tegemine Kõpu valla ja tema või temaga seotud isikute vahel on keelatud. Ka oli T. Kivilool eelmärgitud asjaolu mõistmiseks võimalus konsulteerida asjatundjaga nt õigusteadmisi omava isikuga. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et T. Kiviloo oleks pöördunud kellegi poole nõu ja kinnituse saamiseks oma teo lubatavusele. Maakohus on seisukohal, et kriminaalasjas ei ole tuvastatud ühtegi asjaolu, mis annaks aluse väita, et kõnealune eksimus oli T. Kiviloole vältimatu. Kehtib ka üleüldine kohustus tunda huvi ning teha endale selgeks reeglistik teo võimaliku keelatuse kohta, kui tegutsetakse valdkonnas, kus kehtib eriregulatsioon. Eriti oluline on see ametiisikute puhul, kes tulenevalt neile seatud vastutusest peavad enda jaoks piisavalt selgeks tegema kõik nende käitumist ja pädevust reguleerivad õigusnormid. KVS jõustus 28.02.1999, seega on KVS-is sisalduvad toimingupiirangud ning põhimõte, et ametiisikul iseendaga või temaga seotud isikutega tehingute tegemine on keelatud, on kehtinud pikema ajaperioodi vältel, mistõttu maakohus ei pidanud eluliselt usutavaks ega ka põhjendatuks T. Kiviloo kaitsja väiteid selles, et T. Kivilool oli alus eeldada, et Kõpu Vallavolikogu otsused andsid T. Kiviloole põhjust eeldada oma teo lubatavuses. Seega ei olnud T. Kiviloo väidetav eksimus teo keelatuses

§ 39lg 1 tähenduses temale vältimatu.

10 Maakohus märgib, et kuni 01.04.2013 kehtinud KVS § 6 lg 2 ning alates 01.04.2013 kehtiva KVS § 3 lg 3 kohaselt oli T. Kiviloo kohustatud vallavanemana tagama kohaliku omavalitsuse asutuses, sh Kõpu Vallavalitsuses korruptsiooni ennetamise alase teadlikkuse. KVS

1. peatükis sätestatud formaalsed toimingupiirangud ka juhtudel, mil ametiisik teeb tehingu teise ametiisiku või organi eelneva otsustuse alusel. 3.1.
2. T. Kiviloo kaitsja väitel on enamus toimingupiirangu rikkumise episoode aegunud. Maakohus kaitsjaga ei nõustunud.

§ 3001

näol on tegemist teise astme kuriteoga.

§ 81

lg 1 p 2 kohaselt kedagi ei tohi kuriteos süüdi mõista ega karistada, kui kuriteo lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud viis aastat teise astme kuriteo korral.

§ 81

lg 4 esimese lause kohaselt jätkuva süüteo korral arvutatakse aegumise tähtaega viimase teo lõpuleviimisest. Riigikohtu kriminaalkolleegium on selgitanud lahendi nr 3-1-1-14-14 p-s 1026, et jätkuva süüteo korral on objektiivses mõttes esmatähtis vaadeldavate tegute oluline sarnasus ja subjektiivselt ühtne tahtlus, mis võimaldab konkreetset üksiktegu vaadelda eelnenud, õiguslikult juba lõpuleviidud süüteo jätkuna. Objektiivselt peab ühiselt hinnatavaid üksiktegusid siduma toimepanemise sarnasus. Sarnased on teod, kus asjade sarnase käigu juures realiseeritakse sama süüteokoosseis, rünnatakse sama õigushüve, ja need teod on omavahel teatud ajalises ning ruumilises seoses. Asjade sarnane käik ei tähenda seejuures seda, et üksiktegude toimepanemine peaks väliselt olema identne. Toimepanemise sarnasus peab esinema süüteo peamistes tunnustes. Samuti peab jätkuvaid tegusid hõlmama ühtne tahtlus. Täpsemalt tähendab see, et toimepanija tahtlus hõlmab enne konkreetse osateo lõpuleviimist järgmist tegu - siis näivad need ühtsena (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 01.04.2004 otsus asjas nr 3-1-1-4-04). Maakohtu hinnangul on süüdistatav T. Kiviloo süüdistuses märgitud ajavahemikul 30.12.2008 kuni 07.03.2014 toime pannud toimingupiirangu teadva rikkumise suures ulatuses. Tegemist ei ole üksikepisoodiga, vaid tegu koosneb mitmest tegevusaktist. Keelatud tehingud (sh toimingu piirangurikkumisega sooritatud tehingute sooritamine) on tõendatud süüdistuses märgitud arvetega, milliseid maakohus on hinnanud süüdistatava objektiivse teokoosseisu tuvastamise käigus. Toimingupiirangu rikkumisega seonduvaid tehinguid on süüdistatav ametisikuna sooritanud Kõpu vallavanemana tegutsemise ajal süüdistuses märgitud ajavahemikul erinevate seotud isikutega, kelleks on A.L , A.N.R.O OST OÜ, Osaühing Lete Kaubandus, Kõpu Tuletõrjeselts, Eesti Mõisakoolide Ühendus, Viljandi Vaegkuuljate Ühing ning FIE Tõnu Kiviloo. Viimane tehing ajaliselt on sooritatud A.L 07.03.2014, mille kohta on toimikus arve nr 11 07.03.2014 summas 500 eurot. Kõikide süüdistuses märgitud keelatud tehingute sooritamise ning toimingupiirangu rikkumiste tegevusaktide puhul maakohus nendib, et tegemist on sarnasel viisil toime pandud tegudega, mis on ajalises ja ruumilises seoses, kuivõrd eelpool loetletud isikutega tehingute sooritamise ajad osaliselt kattuvad või on piisava ajalise tihedusega seotud. Ka võib täheldada, et nende tehingute sooritamisel ühtset tahtlust, kuna tuvastamist on leidnud, et T. Kiviloo oli teadlik oma ametiseisundist ning ka seotusest eelnevalt loetletud isikutega. Samuti oli T. Kiviloo teadlik tema ja temaga seotud isikute tehingutest Kõpu vallaga, kuna T. Kiviloo oli ise tehingute tegijaks. Süüdistuses kirjeldatud tegevusaktide puhul on tegemist jätkuva süüteoga, mille puhul arvutatakse aegumise tähtaega viimase teo lõpuleviimisest, s.o 07.03.2014. Seega süüdistatava süütegu ei ole aegunud, kuivõrd möödunud ei ole

§ 81lg 1 p 2 sätestatud 5-aastane aegumistähtaeg.

3.1.15. Kaitsja taotlusel kontrollis maakohus kohtuistungil kriminaalasja kohtueelses menetluses toimunud jälitustegevuse seaduslikkust ja asus seisukohale, et asjas on olemas nõutavad jälitustoimingu load kohtu poolt antuna ja jälitustoimingu load on välja antud seaduslikul alusel. Seejärel on kohus võtnud KrMS § 296 lg 1 kohaselt vastu jälitustoimingu 11 protokolli 15.05.2014 koos stenogrammi ja salvestisega DVD-plaadil ja avaldanud vastu võetud tõendi KrMS § 296 lg 3 alusel tehnilise vahendi abil ära kuulamise teel. Maakohus jäi kohtuotsuses kohtuistungil võetud seisukoha juurde leides, et jälitustoiminguload on välja antud seaduslikul alusel. Tartu Maakohus on 31.10.2013 kohtumääruses nr 139-2013 selgitanud jälitustoimingu läbiviimise vajadust ning jälitustoimingu eelduste olemasolu, mh seda, et kriminaalmenetluse esemeks on

§ 201

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritav tegu, s.o ametisiku poolt tema valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramine, milline on tahtlik teise astme kuritegu ja on kajastatud KrMS § 1262 lg-s 2 loetletud kuritegude kataloogis, mille puhul on lubatud sama paragrahvi lõikes 1 p-des 1-4 alustel teostada jälitustoiminguid. Kohtumääruses viidatakse asjaolule, et kogutud andmed annavad alust arvata, et T. Kiviloo võib olla omastanud Kõpu valla raha grupis kolmandate isikutega, kes võivad olla väljastanud fiktiivseid arveid. Kohtumääruses jälitustoimingu luba andes on kohus viidanud KrMS § 1261 lg-le 2, mille kohaselt on jälitustoiming lubatud juhul, kui andmete kogumine muude toimingutega või tõendite kogumine muude menetlustoimingutega ei ole võimalik, ei ole õigel ajal võimalik või on oluliselt raskendatud või kui see võib kahjustada kriminaalmenetluse huve. Kohtumääruses, viidates prokuröri taotlusele on selgitatud tõendikogumise vajadust sellega, et tuvastada, milliste äriühingute ja/või füüsiliste isikute nimelt esitatakse fiktiivseid arveid, kes on T. Kiviloo võimalikud kaasosalised, kuidas liigub raha tagasi T. Kiviloole või temaga seotud isikutele ja kes saab võimalikest kuritegudest kasu, on vaja koguda tõendeid jälitustoimingutega, kuivõrd eeltoodud asjaolude kohta tõendite kogumine on muude menetlustoimingutega välistatud või oluliselt raskendatud. Eeluurimiskohtunik on nõustunud jälitustoimingu läbiviimisega prokuröri taotluses kajastatud asjaoludel ja eesmärkidel (s.o tõendite kogumine muude menetlustoimingutega ei ole võimalik või oluliselt raskendatud) ning on leidnud, et põhjendatud on T. Kiviloo põhiseaduslike õiguste riive selleks, et ära hoida uute kuritegude toimepanemist ja tabada süüdlane(sed) võimalikult kiiresti. Kohtumäärusega jälitustoiminguks antud luba on Tartu Maakohus 30.12.2013 määrusega nr 186-2013 pikendanud eelnevalt antud luba 1 kuu võrra ning eeluurimiskohtunik on põhjendanud jälitustoimingu läbiviimise vajadust ning sellega kaasnevat T. Kiviloo põhiseaduslike õiguste riivet sellega, et ära hoida uute kuritegude toimepanemist ja tabada süüdlane(sed) võimalikult kiiresti. Maakohus märgib, et jälitustoimingu protokoll 15.05.2014 koos stenogrammi ja salvestisega DVD-plaadil T. Kiviloo abonentnumbri salajaseks pealt kuulamiseks on saadud vastavalt Tartu Maakohtu 31.10.2013 ja 30.12.2013 kohtumäärustele, jälitustoiminguprotokoll koos lisadega on kohtumäärustega antud jälituslubade tähtaegadega ajaliselt kaetud. Maakohtu hinnangul on Tartu Maakohtu 31.10.2013 ja 30.12.2013 määrustega antud jälitustoimingu load piisavalt põhjendatud. Kohtumäärused sisaldavad kokkuvõtlikult seda tõendusteavet, mille alusel kohus loa väljastamise otsustas. Kohtumääruses on mh analüüsitud Kõpu Vallavalitsuse kontolt tehtud väljamakseid ning T. Kiviloo ja temaga seotud isikute arvetele sularaha sissemakseid ja on leitud, et esinevad kahtlused, et T. Kiviloo võib olla erinevate isikute või äriühingute poolt esitatud fiktiivsete arvete alusel kandnud alusetult Kõpu Vallavalitsuse kontodelt raha välja. Kohtumäärustes on leitud, et kogutud andmed annavad alust arvata, et T. Kiviloo võib olla omastanud Kõpu valla raha grupis kolmandate isikutega ning eeltoodu alusel esineb põhjendatud vajadus kohtumääruses kajastatud jälitustoimingute läbiviimiseks. Samuti on maakohtu hinnangul kohtumäärustes õigustatult asutud seisukohale, et jälitustoimingute läbiviimine on vältimatu, sest tõendite kogumine muude menetlustoimingutega ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud. T. Kiviloo põhiseaduslike õiguste riive on põhjendatud, et hoida ära uute kuritegude toimepanemist ja tabada süüdlane(sed) võimalikult kiiresti. Eelviidatud teave on maakohtu hinnangul piisav, et õigustada käesolevas kriminaalasjas kooskõlas -põhimõttega jälitustoimingutega tõendusteabe kogumist. 12 3.2. Teiseks võtab maakohus seisukoha T. Kiviloo süüdistuses

§ 201

lg 2 p-de 1, 3, 4 osas ja N.R süüdistuses

§ 201lg 2 p 3 järgi, leides, et T.

Kiviloole esitatud süüdistus Kõpu Vallavalitsuse vara omastamises ja N.R-ile esitatud süüdistus omastamisele kaasaaitamises süüdistuses märgitud ajavahemikul, kohas ning ulatuses on tõendamist leidnud. 3.2.

1. Esmalt analüüsis maakohus T. Kiviloo poolt ebaseaduslikult N.R kaasabil kolmandate isikute kasuks vara pööramist Viljandimaal, Kõpu vallas, Kõpu alevikus, Tipu 17 Kõpu Vallavalitsuse kokku summas 1602,42 eurot. Vaidlus puudub selles, et süüdistuses märgitud ajavahemikul 05.10.2013 – 27.11.2013 oli süüdistatav T. Kiviloo Kõpu vallavanem, s.o ametiisik. 3.2.1.
2. Maakohus asus seisukohale, et T. Kiviloo ütlustega, Mööblimaja AS vastuskirja 12.03.2014 koos sellele lisatud dokumentide väljatrükkidega, Mööblimaja AS vastuskirja 18.03.2014 ja lisatud fotodega, A.L 13.11.2013 saatelehega OÜ-le Lete Kaubandus, OÜ Lete Kaubandus 20.11.2013 arvega nr 19112013 Inforing OÜ-le, A.L 20.11.2013 arvega nr 80 OÜ-le Inforing, OÜ Inforing 22.11.2013 pakkumisega Kõpu Külaliskeskuse hankeks, OÜ Inforing 26.11.2013 arve-saatelehe nr 21274, liisingulepingu nr 20131058/00 kood lidsfrgs, Fushion Varahaldus AS 13.12.2013 arve, 19.05.2014 koostatud vaatlusprotokolliga, 29.05.2014 koostatud vaatlusprotokolliga on tõendatud, et T. Kiviloo ametiisikuna korraldas ja juhtis tegevusi, mille tulemusena sõlmiti Kõpu Vallavalitsuse ja teiste iskutega Kõpu Külastuskeskuse jaoks liisitud mööbliga seonguvaid tehinguid, millised on kirjeldatud T. Kiviloo ja N.R süüdistustes. Veel on analüüsinud maakohus nimetatud episoodi osas 15.05.2014 koostatud jälitustoimingu protokolli ja sellele lisatud stenogrammis kajastub T. Kiviloo telefonikõne Mööblimaja AS-le 14.11.2013 kell 13:48:28, millega on tõendatud, et T. Kiviloo korraldab mööbliostu Mööblimajast. Samuti nähtub maakohtu poolt analüüsitust T. Kiviloo suhtlus N.R-iga pakkumise vorimistamiseks, koostamiseks, arvete koostamisest ning hanke osa puudutav. Seejärel analüüsis maakohus tunnistajate M.K. ütlusi ja K.L. ütlusi, süüdistatavate T. Kiviloo ja N.R ütlusi. 3.2.1.
3. Maakohus leiab, et T. Kiviloo ja N.R ütlused käsitletavas episoodis on omavahelises vastuolus, samuti esineb vastuolu süüdistatavate ütluste ja kohtule esitatud muude tõendite vahel järgnevalt. Kõrvutades süüdistatavate T. Kiviloo ja N.R ütlusi ilmnevad vastuolud küsimuses, miks oli vaja OÜ Inforing kaasata mööbliga seotud tehingutesse. N.R ütlustest nähtub, et T. Kivilool ei olnud OÜ Lete Kaubanduse ja A.L esindajana võimalik mööblit otse vallale müüa, kuna nimetatud äriühingud on T. Kivilooga seotud ja vallavanemaga seotud äriühingute ning valla vaheline tehing ei ole lubatav. T. Kiviloo ütlustest aga nähtub, et N.R ja OÜ Inforing kaasati seetõttu, et ära kasutada nende paikapidavaid ja usaldusväärsed suhteid Fusion Varahalduse AS-ga. Jälitustoimingu protokollist ja ka T. Kiviloo valduses olnud sülearvuti DELL kõvaketta koopia vaatlusest nähtub aga, et T. Kiviloo suhtles ise Fusion Varahaldus AS-ga, kuna on edastanud OÜ Inforing pakkumise eelmärgitud äriühingule ja kontakteerus isiklikult eelmärgitud äriühingu esindajaga mööbliga seotud tehingute ettevalmistamisel. N.R T. Kiviloo poolt kirjeldatud sidemeid Fusion Varahaldus AS-ga ei omanud. N.R ütlustest nähtub, et ta käis ostetavat mööblit Kõpu Kõrtsitalus vaatamas. Jälitustoimingu protokolliga on aga tõendatud, et N.R ostetavat mööblit ei näinud, kuna ta ei teadnud, kus mööbel füüsiliselt asub. Samuti on N.R andnud ütlusi selle kohta, et viis kokku liisingufirma ja vallavalitsuse. Kõrvutades eeltoodud ütlusi jälitustoimingu protokollist nähtuvaga võib väita, et N.R seda ei teinud. Lisaks on N.R öelnud, et Kõpu Vallavolikogu ei andnud mööbli ostuks luba, kuigi tunnistaja K.L. ütlustega on tõendatud, et nimetatud küsimusega ei tegelenud volikogu, vaid T. Kiviloo ainuisikuliselt. Maakohus leidis, et eluliselt usutavad ei olnud T. Kiviloo ütlustes antud põhjendused mööblitehingute läbiviimise kohta, näiteks selles, et Kõpu Vallavalitsusel 13 puudus mööbli ostuks raha, samuti selles, et süüdistuses käsitletud tehingute tulemusena oli võimalik mööblit vallale odavamalt soetada. N.R ütlused, et tema koostas mööbliga seotud hinnapakkumise ainuisikuliselt Kõpu Vallavalitsusele on vastuolus 15.05.2014 koostatud jälitustoimingu protokolliga ning 29.05.2014 koostatud vaatlusprotokolliga, millest nähtub, et Kõpu Vallavalitsusele vajamineva mööblipakkumise põhja koostab T. Kiviloo ja saadab N.R-ile . Eelmärgitud mööblipakkumise põhja alusel koostab N.R ja edastab Kõpu Vallavalitsusele OÜ Inforing pakkumuse Kõpu külastuskeskusele mööbli hankeks. Eelmärgitud tõendid näitavad ka T. Kiviloo juhtivat rolli Kõpu külastuskeskuse mööbli hankega seonduva skeemi väljatöötamisel. T. Kiviloo ja N.R poolt antud ütlused on omavahelises vastuolus ja ei haaku ka muude kriminaalasja kogutud tõenditega, seega ei ole süüdistatavate T. Kiviloo ja N.R ütlused usaldusväärsed, mistõttu jättis maakohus süüdistatavate ütlused eelnevalt käsitletud osas tõendikogumist välja. 3.2.1.
4. Maakohtu istungil uuritud ja eelnevalt käsitletud tõenditega on tõendatud, et T. Kiviloo ostis 05.10.2013 eraisikuna Mööblimajast süüdistuses märgitud mööbliesemeid koguväärtusega 765,50 eurot ja 20.11.2013 ostis T. Kiviloo A.L esindajana Mööblimajast süüdistuses märgitud mööbliesemeid koguväärtusega 3724,95 eurot. Samad mööbliesemed müüs T. Kiviloo 20.11.2013 edasi OÜ-le Inforing, mida esindas N.R 5398,77 euro eest. 22.11.2013 müüs OÜ Inforing, mida esindas N.R, Kõpu Vallavalitsusele esitatud mööbli hanke pakkumise alusel Fusion Varahalduse AS-le koguväärtusega 5749,70 eurot. Fusion Varahalduse AS müüs mööbliesemed 27.11.2013 edasi SIA UniCredit Leasing Eesti filiaalile, kes sõlmis 27.11.2013 Kõpu Vallavalitsusega, mida esindas T. Kiviloo, liisingulepingu nr 20131058/
5. Sellise tegevusega omastas T. Kiviloo Kõpu Vallavalitsuse vara kolmandatele isikutele, s.o A.L summas 908,33 eurot ja OÜ-le Inforing summas 350,93 eurot. 20.11.2013 müüs T. Kiviloo OÜ Lete Kaubanduse esindajana 13.11.2013 A.L kuulunud loengulauad ning OÜ Lete Kaubandusele kuulunud klienditoolid koguväärtusega 3298,84 eurot arve nr 19112013 alusel OÜ-le Inforing, mida esindas N.R. Lisaks müüs T. Kiviloo A.L esindajana 20.11.2013 OÜ-le Inforing, mida esindas N.R, arve nr 80 alusel ühe dekoratiivkirstu ja kaks töötooli koguväärtusega 723 eurot. 22.11.2013 müüs OÜ Inforing, mida esindas N.R, eelnimetatud mööbliesemed Kõpu Vallavalitsusele esitatud mööbli hanke pakkumise alusel edasi Fusion Varahalduse AS-le koguväärtusega 4283,40 eurot. Fusion Varahalduse AS müüs mööbliesemed 27.11.2013 edasi SIA UniCredit Leasing Eesti filiaalile, kes sõlmis 27.11.2013 Kõpu Vallavalitsusega, mida esindas T. Kiviloo, liisingulepingu nr 20131058/00, mille kohaselt Kõpu Vallavalitsus liisis eelnimetatud mööbliesemed. Sellise tegevusega omastas T. Kiviloo Kõpu Vallavalitsuse vara kolmandale isikule, s.o OÜ-le Inforing summas 261,56 eurot ja OÜ-le Lete Kaubandus 81,60 eurot. Seega A.L sai tehingute tulemusena kasu 908,32 eurot järgneva arvestuse kohaselt: 5398,77 eurot – 3724,95 eurot – 765,50 eurot = 908,32 eurot. OÜ Inforing sai tehingute tulemusena kasu 350,93 eurot lähtudes järgnevast arvestusest: 5749,70 eurot – 5398,77 eurot = 350,93 eurot. Samuti sai OÜ Inforing kasu 261,56 eurot järgneva arvestuse kohaselt: 4283,40 eurot – 723 eurot – 3298,84 eurot = 261,56 eurot. OÜ Lete Kaubandus sai kasu 81,60 eurot lähtudes järgnevast arvestuses 489,60 eurot – 408 eurot = 81,60 eurot. Kokku pöörati Kõpu Vallavalitsuse vara ebaseaduslikult kolmandate isikute kasuks summas 1602,41 eurot. Seega maakohus leiab, et T. Kiviloole ja N.R-ile esitatud süüdistust omastamises on tõendatud summas 1602,41 eurot. 14 3.2.1.
6. Maakohtu istungil uuritud tõendite pinnalt saab teha järelduse, et Kõpu Vallavalitsuse vara omastamiseks tehingute sõlmimist korraldas ja juhtis täies ulatuses T. Kiviloo. Eelmärgitu on tõendatud kohtule esitatud jälitustoimingu protokolliga. Lähtudes KOKS § 1 p 6, Kõpu valla põhimääruse uue redaktsiooni § 17 p 1.5, Kõpu Vallavolikogu määrusega 09.02.2009 nr 1 kehtestatud „Kõpu vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine“ (RT IV, 13.11.2013,3) § 2 lg 1, § 5 lg-st 1 ja lg 2 p-st 1 saab asuda seisukohale, et T. Kiviloo, täites vallavanema ülesandeid, omas volitusi vallavalitsuse juhina vallasvara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks ning valla varaliste õiguste ja kohustuste realiseerimiseks – sh sõlmis ta Kõpu Vallavalitsuse nimel lepinguid, millega kaasnesid Kõpu vallale varalised kohustused. Maakohus leidis, et T. Kivilood saab käsitleda süüteo organiseerija ja täideviijana, kuna T. Kiviloo kriminaalasjas uuritud tõendite pinnalt saab teha järelduse, et T. Kiviloo hoidis omastamise koosseisutunnustele vastavat sündmust enda kontrolli all, olles süüteo keskseks figuuriks, kellest sõltub olulisel määral kas, kuidas ja millal süütegu toime panna. T. Kiviloo tegutses kõnealuse kuriteoepisoodi puhul kasu saamise eesmärgiga. T. Kiviloo poolt juhitud ja tehtud tehingute eesmärk oli mööbli hinna paisutamine. Nagu eelnevalt märgitud, ei ole eluliselt usutav, et süüdistuses märgitud tehingute tegemine oli Kõpu vallale mingil moel vajalik ja kasulik. Tõendite pinnalt on selge, et Kõpu vald oleks saanud Kõpu Külastuskeskuse tarbeks mõeldud mööbli soetada soodsamalt. 3.2.1.
7. Omastamise koosseisuelementi "enda või kolmanda isiku kasuks pööramine" sisustatakse kohtupraktikas nn manifesteerimisteooria alusel.

§ 201

objektiivse teokooseisu tunnusena usaldatud vara omastamine tähendab isiku õiguspädevuses oleva vara enda või teise isiku kasuks pööramist. Õiguspädevus on õiguslik volitus vara osas. Usaldussuhe ehk õiguspädevus vara osas võib tekkida muuhulgas ametiseisundist, kus pädevus vara suhtes võib tuleneda seadusest või selle alusel antud õigusaktist. Asjas puudub vaidlus selles, et T. Kiviloo oli süüdistuses märgitud ajal Kõpu vallavanem ehk ametiisik. KOKS § 50 lõikest 1 ja Kõpu Vallavolikogu 31.08.2000 määrusega nr 23 kinnitatud „Kõpu valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine“ §-st 31 ning Kõpu Vallavolikogu 09.02.2009 määrusega nr 1 kinnitatud „Kõpu vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine“ (RT IV, 13.11.2013,3) § 5 lg-dest 1, 2 tuleneva pädevuse alusel saab maakohtu hinnangul teha järelduse, et T. Kivilool oli vallavanemana õiguspädevus Kõpu Vallavalitsuse vara (s.o vallavara) osas. Küll aga puudus T. Kivilool omandist lähtuv täielik õiguslik võim vallavara üle, kuna AÕS § 68 sätete kohaselt oli Kõpu Vallavalitsuse vara T. Kiviloo jaoks võõras, kuna nimetatud vara suhtes puudusid T. Kivilool omaniku õigused. Kohtuliku uurimise käigus on selgunud, et T. Kiviloo teostas vallavanemana Kõpu Vallavalitsust esindades tehingu, mille alusel võttis vallale liisingukohustuse. Sõlmitud liisingulepingu alusel maksis liisinguandja OÜ-le Inforing välja rahasumma, mis vastas liisingukohustuse suurusele. Eelkirjeldatud mööblitehinguid teostades ja juhtides, suurendas T. Kiviloo valla jaoks mõeldud mööbli maksumust. Maksumuse suurendamise eesmärgiks oli kasu saamine, mis ilmnes mööbli algse maksumuse ning OÜ Inforing poolt Fusion Varahaldus AS-le müüdud mööbli hindade vahes. Sel teel sai võimalikuks valla vara pööramine kolmandate isikute kasuks. Eelkirjeldatud viisil käitudes manifesteeris T. Kiviloo ka omastamistahet. T. Kiviloo käitumine oli kindlasti ka ebaseaduslik omastamise objektiivse koosseisu mõttes. KOKS § 2 lõike 1 kohaselt on kohalik omavalitsus moodustatud valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest lähtudes. Eeltoodust tulenevalt lasub vallavanemal kohustus tegutseda valla huvidest lähtudes. Valla huvides on valla eelarveliste vahendite kasutamine kõige otstarbekamal ja mõistlikumal viisil. Kõpu Vallavolikogu 09.02.2009 nr 1 §-st 5 lg 4 tuleneb, et vallavara valitsejad (sh ka vallavanem vallavalitsuse liikmena) on kohustatud nende valitsemisel olevat 15 või kasutada antud vallavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema kõigiti selle säilimise ja korrashoiu eest. Maakohus leiab, et eelkirjeldatud viisil mööbli hinda suurendades ning seeläbi kasu saades, käitus T. Kiviloo valla huvide vastaselt. Käesolevas kriminaalasjas osundas maakohus asjaolule, et T. Kivilool oli vallavanemana õigus Kõpu Vallavalitsuse vara (s.o vallavara) vallata, kasutada ja käsutada, millest on võimalik järeldada, et see oli T. Kiviloole usaldatud. T. Kiviloo, allkirjastades liisingulepingu, mille alusel võttis Kõpu Vallavalitsus endale ülemäärase liisingukohustuse ning lepingu teine pool maksis OÜ-le Inforing kunstlikult suurendatud hinnaga mööbli eest välja rahasumma, pööras T. Kiviloo ülemäärase tasu ehk algselt ostetud mööbli ja OÜ Inforing poolt Fusion Varahaldus AS-le müüdud mööbli hindade vahe kolmandate isikute kasuks. Maakohus leiab, et T. Kiviloo tegu oli vara omastamise objektiivse koosseisu tähenduses veel ebaseaduslik ka seetõttu, et puudus teo toimepanemise hetkel kehtinud KOKS § 22 lg 1 punktist 8 tulenev volikogu otsus. Nimetatud sätte kohaselt on volikogu ainupädevuses laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste võtmine, kohustuste võtmine kontsessioonikokkulepete alusel, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõikes 7 nimetatud rendikohustuste võtmine, muude tulevikus raha väljamaksmist nõudvate pikaajaliste kohustuste võtmine ning piirmäära kehtestamine rahavoogude juhtimiseks võetavale laenule. Tunnistaja K. L. ütlustega on tõendatud, et sellekohast otsust Kõpu Vallavolikogu teinud ei ole. Seega eeltoodud sättest nähtuvalt ei tohtinud T. Kiviloo sõlmida lepingut, millega kaasneb tulevikus raha väljamaksmist nõudvate pikaajaliste kohustuste võtmine. 3.2.1.6. Maakohtule esitatud tõenditest on võimalik järeldada, et T. Kiviloo pani temale etteheidetava kuriteoepisoodi toime kavatsetult. T. Kiviloo, süüdistuses kirjeldatud mööblitehinguid teostades ja juhtides, suurendas valla jaoks mõeldud mööbli maksumust. Mööbli maksumuse suurendamise eesmärgiks oli kolmandate isikute: A.L, OÜ Inforing ja OÜ Lete Kaubandus kasuks Kõpu Vallavalitsuse vara ebaseaduslik pööramine. T. Kiviloo, juhtides eelnevalt kavandatud skeemi kohaselt tehinguid, seadis endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise. Samuti teadis ta, et see saabub või vähemalt pidas seda võimalikuks. 3.2.1.7. Maakohus leidis, et N.R tegevus toetas ja soodustas T. Kiviloo õigusvastast tegu. Eelmärgitud seisukohta tõendavad mh OÜ Inforing, mida juhtis N.R , osavõtul tehtud tehingud mööbliga. N.R osutas T. Kiviloole kuriteo toimepanemisel eelkõige ainelist ja vaimset kaasabi ja seda nii lepingute koostamise-, allkirjastamise- ja edastamisega, kui ka rahaliste tehingu täitmisega. Kaasaaitamine on võimalik eelkõige tegevusega ja tegemist peab olema tahtliku teoga. Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et N.R OÜ Inforing juhatuse liikmena tegi T. Kiviloo juhendamisel tehinguid OÜ Kõpu Kõrtsitaluga, OÜ Lete Kaubandusega ning Fusion Varahaldus AS-ga. Kõnealuste tehingute tulemusena sai võimalikuks Kõpu Külastuskeskusesse mõeldud mööbli hinna paisutamine ning hinnavahe omastamine T. Kiviloo poolt süüdistuses märgitud kolmandate isikute kasuks. Tõenditest nähtub, et N.R teadis T. Kiviloo poolt loodud skeemist ning osales selles läbi T. Kiviloo jaoks vajaminevate tehingute tegemise, aidates sel viisil kaasa kuriteo toimepanemisele. Maakohtule esitatud tõenditest saab järeldada, et N.R tahtlus hõlmas täideviija ehk T. Kiviloo poolt toimepandava teo koosseisu ning ulatus selle objektiivse ja subjektiivse ebaõiguse olulisemate joonteni. Lisaks pidas ta võimalikuks, et toetab võõrast tegu, mis viiakse lõpuni tema teopanuse toel. Eelmärgituga on tuvastatud ka kaasaaitamisteo puhul nõutav kahekordne tahtlus. Maakohtule esitatud tõendite pinnalt pole kahtlust selles, et N.R teadis T. Kiviloo ametiseisundist ehk sellest, et T. Kiviloo on Kõpu vallavanem, samuti teadis, et T. Kiviloo juhtimisel teostatavate tehingute tulemusena suurendatakse mööbli maksumust ja mööbel soetakse tegelikult Kõpu Vallavalitsusele. Seega N.R pani maakohtu hinnangul süüteo toime otsese tahtlusega

16 § 16 lg 3 mõttes, kuna, kui ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahtis või vähemalt möönas seda. Maakohus ei tuvastanud T. Kiviloo ja N.R suhtes õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. 3.2.2. T. Kiviloole esitatud süüdistuse osas selles, et tema, olles Kõpu vallavanem, kes on vastavalt KOKS § 49 lg-st 1 tulenevalt vallavalitsuse juht, s.o

§ 288

lg 1 mõttes ametiisik, pööras ebaseaduslikult kolmanda isiku, s.o OÜ Inforing kasuks Viljandimaal, Kõpu vallas, Kõpu alevikus, Kõpu Vallavalitsuse vara kokku summas 2028,40 eurot, loobus prokurör süüdistusest, kuna leidis, et selles osas ei ole süü tõsikindlalt tõendamist leidnud. Maakohus mõistis T. Kiviloo selles osas õigeks. 3.2.3. Maakohus asus seisukohale, et T. Kiviloole esitatud süüdistus selles, et tema, kes on varem toime pannud omastamise, olles Kõpu vallavanem, kes vastavalt KOKS § 49 lg-st 1 tulenevalt vallavalitsuse juht, s.o

§ 288

lg 1 mõttes ametiisik, pööras ajavahemikul 31.01.2012 kuni 15.11.2013 ebaseaduslikult enda kasuks Viljandimaal, Kõpu vallas, Kõpu alevikus, Kõpu Vallavalitsuse vara kogusummas 6818,85 eurot selliselt, et kasutas Kõpu Vallavalitsuse kasutusse antud GT Kaubandus OÜ kütuse kaarti, millega tankis erimärgistusega diiselkütet, mida kasutas Viljandimaal, Kõpu vallas, Kõpu alevikus, Viljandi mnt 1 hoone kütmiseks, st isiklikuks otstarbeks, on täielikult tõendamist leidnud. 3.2.3.

1. Lisaks sellele, et puudub vaidlus selles, et T. Kiviloo oli nimetatud perioodi jooksul Kõpu vallavanem, puudub vaidlus ka asjaolus, et GT Kaubanduse OÜ on süüdistuses märgitud ajavahemikul 31.01.2012 kuni 15.11.2013 esitatud Kõpu Vallavalitsusele kliendikaartide kasutamise koondarved koos kliendikaardi kasutamise aruannetega GT Kaubanduse tanklas erimärgistatud diiselkütte müügi kohta. Esitatud arvetest ning nendele lisatud kliendikaardi kasutamise aruannetest nähtub Kõpu Vallavalitsuse poolt tangitud kütuse liik, aeg, kogus ja hind. Arved on täpsemalt käsitletud maakohtu otsuse leheküljel 76-
2. Maakohtu poolt märgitud koondarvetega on leidnud tõendamist, et T. Kiviloole esitatud süüdistuses toodud ajavahemikul on Kõpu Vallavalitsus GT Kaubanduse tanklas ostnud erimärgistatud diiselkütet kokku summas 6818,85 eurot. 3.2.3.
3. Maakohtu hinnangul on tunnistajate M.K., A.T. ja L.S. ütlustega tõsikindlalt tõendatud, et valla asutustes kasutati kütmiseks puukütet ja erimärgistusega diiselkütet üheski vallale kuuluvas hoones ei kasutata ega ole ka kunagi kasutatud. Tunnistajate M. K, A. T ja süüdistatava T. Kiviloo ütlustega on tõendatud, et ajal, kui T. Kiviloo töötas vallavanemana, kasutati Kõpus, Viljandi mnt 1 asuva A.L , sh ka endiste Lete kaupluse ruumide kütmiseks eridiislit, s.o erimärgistatud diiselkütet. Viljandi mnt 1 hoone omanik on T. Kiviloo. Tunnistaja M.K. ütlustega on tõendatud, et ajal, kui T. Kiviloo töötas vallavanemana, sai ainult GT Oili kliendikaartiga kütust ja sama kaart oli väljastatud ka vallale. Tunnistaja eelmärgitud ütlused on kooskõlas süüdistatava ütlustega. Süüdistatava ütlustega on tõendatud, et ta tankis vallavalitsusele väljastatud kütusekaardiga Viljandi mnt 1 asuva hoone kütmiseks erimärgistatud diiselkütust. Tunnistajate M.K. ja S.O. ütlustega on tõendatud, et vallavalitsus asus Viljandi mnt 1 asuvas hoones umbes pool aastat alates seoses vallamaja põlenguga. 3.2.3.
4. T. Kiviloo kaitsja on maakohtule esitanud tõendina 03.02.2012 A.L juhatuse liikme T. Kiviloo ja Kõpu Vallavolikogu esimehe K.L. vahel sõlmitud kokkuleppe. Kokkuleppest nähtuvalt seoses Kõpu Vallavalitsuse hoone põlenguga võimaldab A.L oma ruume Viljandi mnt 1 kasutada vallavalitsuse tööülesannete korraldamiseks, annab kasutada mööbli ja valvatavad ruumid, sansõlmed, köögi ja saali kasutamise võimaluse. Kõpu Vallavalitsus kohustub aga kompenseerima hoone ekspluatatsioonikuludest küttekulu. Kokkulepe kehtib kuni kasutatakse ruume avalikuks otstarbeks. Kõpu Vallavolikogu VII koosseisu XXIV istungi protokollist 28.01.2012 nähtub, et vallavalitsus kolitakse Lete poe ruumidesse seniks kuni leitakse muu lahendus. 17 Maakohtu istungil tunnistajana ülekuulatud Kõpu Vallavolikogu esimehe K. L. ütlustest nähtub, et kuskil ei kajastunud seda, et ta on allkirjastanud kohtule kaitsja poolt esitatud kokkuleppe A.L juhatuse liikme T. Kiviloo ja Kõpu Vallavolikogu esimehe K.L. vahel. Seoses kokkuleppel oleva allkirjaga on K. L. öelnud, et tal on äärmiselt lihtne allkiri ja kokkuleppele peale vaadates ei saa ta öelda, kas see on tema allkiri või mitte. Kokkuleppe tegemisel peaks temal olema teine eksemplar. Veel on K.L. öelnud, et kuivõrd tegemist oli konkreetselt valla raha kasutamisega, siis sellisel juhul oleks pidanud olema ka vallavolikogu otsus. Niisugust otsust tunnistaja kinnitusel olemas ei ole. Seoses 28.01.2012 koostatud istungi protokolliga on tunnistaja K.L. öelnud, et sealt ei nähtu, et oleks tehtud otsus või oleks arutatud küttekulude hüvitamisega seonduvat. 3.2.3.
5. Süüdistuse kohaselt T.Kiviloo, kasutades vallavanaemana Kõpu Vallavalitsusele väljastatud kliendikaarti endale kuuluva hoone kütmiseks vajamineva kütuse tankimiseks, teostas tema õiguspädevuses oleva vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramist. Eelpool käsitletud isikuliste ja kirjalike tõendite pinnalt on võimalik järeldada, et T. Kiviloo tankis vallavanemana ajavahemikul 31.01.2012 kuni 15.11.2013 Viljandimaal, Kõpu vallas, Kõpu alevikus asuvast GT Kaubandus OÜ tanklast erimärgistatud diislikütust koguväärtusega 6818,85 eurot, millega küttis temale kuuluvat hoonet aadressiga Viljandi mnt 1, Kõpu alevik, Kõpu vald, Viljandimaa. Sisuliselt ei ole vaidlust selles, et T. Kiviloo, tankides Kõpu Vallavalitsusele väljastatud kliendikaardi alusel kütust, mille eest Kõpu Vallavalitsus hiljem arvete alusel tasus, käsutas võõrast vara. Ka ei ole vaidlust selles, et T. Kiviloo pööras vara enda kasuks. Kõpu Vallavalitsusele väljastatud kliendikaardiga oma tarbeks kütust tankides, pööras T. Kiviloo võõra vara enda kasuks. 3.2.3.
6. Põhiline vaidluskoht kõnealuse kuriteoepisoodi puhul on see, et süüdistatava väitel oli tal kütuse tankimiseks ja sellega temale kuuluva hoone kütmiseks nõusolek, mille tõendamiseks on süüdistatav esitanud maakohtule kirjaliku kokkuleppe A.L juhatuse liikme ja Kõpu Vallavolikogu esimehe K.L. vahel. Seoses eelmärgitud kokkuleppega osundas maakohus Kõpu vallasekretär S.O. tunnistajana antud ütlustele, milles tunnistaja kinnitas, et kohtueelses menetluses edastati läbiotsimise käigus kõik vajalikud Kõpu vallaga ja valla volikoguga seotud dokumendid politseile. Prokurör taotles sõlmitud kokkuleppega seonduvalt taotlenud tõendi tõendikogumist väljajätmist, kuna see ei ole usaldusväärne, sest tõendit Kõpu vald politseile ei esitanud, seda ei saadud kohtueelses menetluses läbiotsimisega ja tunnistaja K.L. ütlustel võib 03.02.2012 kokkulepe võltsitud. Maakohus leiab, et lähtudes tunnistaja S.O. ütlustest ja Kõpu Vallavalitsuse ruumides toimunud läbiotsimise tulemustest vaidlustatud tõendi olemasolu käeoleva kriminaalasja eeluurimisel ei tuvastatud. Kuigi S.O. täitis vallas nii vallasekretäri kui ka raamatupidaja ülesandeid, ei teadnud ta ristküsitlusel antud ütlustes nimetada otsust, mille alusel kompenseeriti küttekulu OÜ Kõpu Kõrtsitalule. Kõpu Vallavolikogu esimees K.L. on kohtus tunnistajana kinnitanud, et tema ei ole kõnealust kokkulepet A.L ja selle esindaja T. Kivilooga sõlminud. Samuti on tunnistaja K.L. kinnitanud, et ta ei olekski saanud seda teha, kuna puudus vastavasisuline vallavolikogu otsus. Lisaks on tunnistaja K.L. enne kohtuistungit tutvunud ka vallavalitsuse istungite ja volikogu istungite protokollidega, kus ei ole samuti kütuse kompenseerimisest juttu. Tunnistaja K.L. on juhtinud tähelepanu ka sellele, et kõnealune dokument võib olla võltsitud. Maakohus peab eluliselt mitte usutavaks olukorda, kui kohaliku omavalitsuse üksuse asutuse poolt reaalselt sõlmitud lepingu puhul vastav lepingudokument asutuses puudub. Eelmärgitu seab maakohtu hinnangul kahtluse alla, kas 03.02.2012 A.L juhatuse liikme T. Kiviloo ja Kõpu Vallavolikogu esimehe K.L. vahel kokkuleppe sõlmimine tegelikult ka aset leidis. Eeltoodud asjaolude esinemise tõttu ja lähtudes tunnistajate S.O. ja K.L. ütlustest pidas 18 maakohus kaitsja poolt kohtule esitatud tõendit mitteusaldusväärseks, mistõttu jättis selle tõendikogumist välja. 3.2.3.
7. Maakohus leidis, et T. Kiviloo poolt ristküsitluses antud ütlused osas, mis puudutavad Viljandi maantee 1 asuva hoone kütmiseks kasutatud kütusekoguseid ei ole usaldusväärsed. T. Kiviloo on väitnud, et lisaks Kõpu Vallavalitsuse vahendite eest ostetud 6643,46 liitrile erimärgistatud diiselkütusele tankis ta süüdistuses märgitud ajaperioodil A.L vahendite eest veel 6638,02 liitrit erimärgistatud diiselkütust. 20.05.2014 koostatud vaatlusprotokollist nähtub, et ajavahemikul 16.02.2009 kuni 05.07.2012 on A.L teinud GT Kaubanduse tanklas tehinguid. Vaatlusest ilmneb, et A.L tehingud lõppevad GT Kaubanduse tanklas ajal, mil hakati tehinguid tegema vallale väljastatud kaardiga. Vaatlusprotokollist nähtub, et A.L on lõpetanud GT Kaubandus OÜ tanklas enda vahendite eest kütuse eest tasumise ajal, mil hakati kasutama Kõpu Vallavalitsusele väljastatud kliendikaarti. 15.05.2014 koostatud jälitustoimingu protokolli ja sellele lisatud stenogrammis kajastub, et T. Kiviloo ütleb N.R-ile , et seoses talve saabumisega on tal küttearve tunduvalt tõusnud. T. Kiviloo kinnitab N.R-ile , et novembrikuu kütteks kuluv kogus on 400 liitrit ja oktoobrikuus
8. Maakohtule esitatud GT Kaubandus OÜ poolt Kõpu Vallavalitsusele väljastatud arvetelt number 17272 ja 17327 ning nendele lisatud kliendikaardi kasutamise aruannetest nähtub, et oktoobrikuus 2013 on erimärgistatud diislikütust tangitud 400,04 liitrit ja novembrikuus 2013 on 405,72 liitrit. See ühtib ligilähedaselt jälitustoimingu protokollile lisatud stenogrammis fikseerituga, mistõttu on ebausaldusväärsed T. Kiviloo poolt maakohtus antud ütlused selle kohta, et ta on novembris 2013 tankinud Viljandi maantee 1 asuva hoone kütmiseks täiendavalt 569,75 liitrit kütust. Eeltoodu seab kahtluse alla T. Kiviloo poolt antud ütlused kütusekoguste osas. Samuti on oluline välja tuua, et T. Kiviloo ei ole väidetavalt A.L vahendite eest ostetud 6638,02 liitri erimärgistatud diiselkütuse osas esitanud kirjalikke tõendeid. 3.2.3.
9. Riigikohus on asunud lahendites nr 3-1-1-92-13 p 16 ja nr 3-1-1-23-14 p 19 seisukohale, et erinevalt usalduse kuritarvitamisest ei nõua karistamine vara omastamise eest, et teoga oleks tekitatud varaline kahju.

§ 201puhul on karistatav juba ainuüksi ebaseadusliku varakäsutuse tegemine.

Isegi kui kannatanu vara väärtus tänu mõnele kompenseerivale vastusooritusele ei vähene (või isegi suureneb), ei tähenda see, et omastamise koosseis ei ole täidetud. Tõendatud on (mh ka süüdistatava ütlustega), et Kõpu Vallavalitsus tasus kütte eest kogu selleks nõutud summa, kuigi vallavalitsuse kasutuses oli üksnes teatud osa Viljandi maantee 1, Kõpu hoonest. Kütte eest tasumisega jäeti Kõpu Vallavalitsus rahast kestvalt ilma. T. Kiviloo, ostes erimärgistatud diiselkütte Kõpu Vallavalitsuse rahaliste vahenditega, manifesteeris sellega Kõpu Vallavalitsuse vara kogusummas 6818,85 euro omastamistahet, kuna sellise käitumise põhjal saab järeldada, et ta soovis ise edaspidi võõra vara omanikuna käituda. 3.2.3.

1. Maakohus leidis, et Kõpu Vallavalitsuse vara kogusummas 6818,85 eurot omastamise on T. Kiviloo toime pannud otsese tahtlusega, kuna T. Kiviloo, olles ametiisik ja teades, et Kõpu Vallavalitsus ei kasuta kogu Viljandi mnt 1 Kõpus asuva hoone pinda tervikuna, vaid üksnes osa sellest ning ülejäänud osas on hoone T. Kiviloo isiklikus või temale kuuluva A.L kasutuses, tankis erimärgistusega diiselkütet, mida kasutas Viljandi mnt 1 hoone kütmiseks, st isiklikuks otstarbeks. Kuivõrd T. Kivilool vallavanemana puudus süüdistuses kirjeldatud viisil käitumiseks seaduslik alus, on tema tegu olnud omastamise koosseisu tähenduses ka ebaseaduslik. Maakohus ei tuvastanud T. Kiviloo suhtes õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. 19 3.2.
2. T. Kiviloole esitatud süüdistus selles, et tema, olles Kõpu vallavanem ning olles varem toime pannud omastamise, pööras ebaseaduslikult enda kasuks Kõpu Vallavalitsuse vara kokku summas 750 eurot, on tõendamist leidnud. 3.2.4.
3. Maakohtu hinnangul on 20.05.2014 koostatud vaatlusprotokolli, tunnistaja T.P. ja süüdistatava T. Kiviloo ütlustega tõendatud, et T. Kiviloo korraldas vallavanemana T.P. le Kõpu Vallavalitsuse arvelduskontolt ülekande tegemise summas 752,08 eurot, misjärel käskis T. Kiviloo T.P. l sellest 750 eurot enda arvelduskontolt välja võtta ja T. Kiviloole anda, seejärel võttis T.P. arvelduskontole kantud summas välja 750 eurot sularahas ja andis selle summa Kõpu Vallavalitsuse ruumides üle T. Kiviloole. Kohtumenetluse pooltel puudub eelmärgitud asjaoludes vaidlus. 3.2.4.
4. Süüdistatava ja kaitsja seisukohast nähtub, et T. Kiviloo kasutas T.P. poolt üleantud raha remondimehele H. V töötasu maksmiseks, mistõttu süüdistatava käitumine ei kujuta endast omastamist vastavalt esitatud süüdistusele. Maakohus ei nõustunud süüdistatava ja tema kaitsja seisukohaga. Süüdistatav, käitudes süüdistuses kirjeldatud viisil, pööras oma tegevusega temale usaldatud võõra vara ehk Kõpu Vallavalitsusele kuuluva vara enda kasuks. T. Kiviloo, täites vallavanema ülesandeid, omas volitusi vallavalitsuse juhina vallavara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks ning valla varaliste õiguste ja kohustuste realiseerimiseks – sh andes korraldusi Kõpu Vallavalitsuse arvelduskontol oleva raha kasutamise osas. Seega saab käsitleda T. Kiviloole inkrimineeritud tegevust, millega ta korraldas 31.12.2012 Kõpu Vallavalitsuse arvelduskontolt ülekande summas 752,08 eurot tegemise T.P. arvelduskontole ja hiljem summa 750 eurot T.P. kaudu enda valdusse saamiseks, isikule usaldatud muu võõra vara omastamisena, mis tähendab isiku õiguspädevuses oleva vara enda kasuks pööramist. Vaidlust ei ole selles, et Kõpu Vallavalitsuse arveldusarvelt T.P. le ülekantud ning viimatinimetatu poolt T. Kiviloole üle antud raha summas 750 eurot on võimalik käsitleda muu võõra varana, kuna Kõpu Vallavalitsuse arveldusarvel olev raha ei olnud T. Kiviloo omandis AÕS § 68 mõttes. AÕS § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Maakohtu hinnangul jäi Kõpu Vallavalitsus T. Kiviloo eelkirjeldatud tegevuse tulemusena rahast kestvalt ilma. T. Kiviloo, lastes T.P. l arvelduskontolt välja võetud raha endale üle anda, manifesteeris sellega omastamistahet, kuna sellise käitumise põhjal saab järeldada, et T. Kiviloo soovis ise edaspidi võõra vara omanikuna käituda. T. Kiviloo põhjendust rahaülekande tegemiseks T.P. le (väidetav preemia) ei ole võimalik pidada eluliselt usutavaks. Samuti ei osanud T. Kiviloo maakohtus põhjendada, miks oli vajalik ehitaja H. V maksta süüdistuses kirjeldatud skeemi kasutades. T. Kiviloo on ka ise öelnud, et ehitustöölisi tasustab omavalitsus palgalehtede ja lepingute alusel. Tunnistaja S.O. on maakohtus kinnitanud, et valla heaks tehtud tööde eest tasuti lepingu või arve järgi, makstes kas ülekannetega või kassast. Kui maksti kassast lepingute järgi inimesele tasu, siis jäi kassasse order. Sularahas arveldamine oli vajalik, kuna osadel töötajatel ja toimetulekusaajatel ei olnud pangaarveid. Maakohtu hinnangul ei ole eluliselt usutavad T. Kiviloo poolt antud ütlused selles, et T.P. sai Kõpu Vallavalitsuse poolt käskkirja alusel lisatasu selleks, et mõni aeg hiljem see tasu tööandjale tagastada, kuna tööandjal on vajalik nimetatud summa arvelt maksta ehitajale. Tunnistaja T.P. ütlustega on tõendatud, et ühtegi dokumenti ülekande kohta ei koostatud. Samuti ei osanud T. Kiviloo maakohtus avaldada väidetava käskkirja sisu. Ta ei kinnitanud ka seda, et oleks kõnealust dokumenti raamatupidamises näinud. Vastavasisulist dokumenti ei ole maakohtule esitatud. Süüdistatava ütlusi T.P. le tehtud ülekande põhjenduse kohta pidas maakohus mitteusaldusväärseks ja selles osas tulevad süüdistatava ütlused tõendikogumist välja jätta. 20 3.2.4.
5. Süüdistatava ja kaitsja väited, et T. Kiviloo on vallavara kasutanud ehitaja (remondimehe) tasustamiseks ning eelmärgitu tõttu ei ole Kõpu Vallavalitsuse vara vähenenud, ei ole asjakohased ja ei põhine kehtivale kohtupraktikale. T. Kiviloo manifesteeris omastamistahet kui ta lasi T.P. l arvelduskontolt välja võetud raha endale üle anda ja sellega pööras süüdistatav vallavara enda kasuks. Seega ei oma T. Kiviloo tegevus T.P. lt vastuvõetud raha hilisemal kasutamisel teo kvalifitseerimise mõttes tähtsust, kuna kahju olemasolu või selle puudumine ei ole

§ 201lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteokoosseisu element.

Seega jättis maakohus tähelepanuta süüdistatava väited ja tõendeid, mis puudutavad omastatud vallavara arvel ehitustööliste ja remondimeeste tasustamist. T. Kivilool vallavanemana puudus süüdistuses kirjeldatud viisil käitumiseks seaduslik alus, seega on tema tegu olnud omastamise koosseisu tähenduses ka ebaseaduslik. 3.2.4.

1. Hinnates kõnealuse teo objektiivseid asjaolusid, võib tõsikindlalt väita, et T. Kiviloo tegutses tegu toime pannes tahtlikult, täpsemalt kavatsetult, kuna ta seadis eesmärgiks süüteokooseisule vastava asjaolu teostamise ja ta teadis, et see saabub, või vähemalt pidas seda võimalikuks. T. Kiviloo, korraldas eelnevalt kavandatud skeemi kohaselt Kõpu Vallavalitsuse arvelduskontolt ülekande summas 752,08 eurot tegemise Kõpu Vallavalitsuse tehnilise sekretäri T.P. arvelduskontole ning samuti viimati nimetatu poolt raha 750 eurot sularahas süüdistatavale üleandmise. T. Kiviloo seadis endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise, kuna teadis, et see saabub või vähemalt pidas seda võimalikuks. Maakohus ei tuvastanud T. Kiviloo suhtes õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. 3.2.
2. T. Kiviloo isikuna, kes on varem toime pannud omastamise, korraldas FIE A.T. poolt 24.09.2012 ning 24.10.2012 tegelikkusele mittevastavate ostu-müügi aktide koostamise, summas kokku 2265 eurot OÜ-le Kõpu Majandus, mille juhatuse liige on A.L. . Selle tagajärjel teostas A.L. 23.10.2012 Kõpu Majanduse Swedbank AS arvelduskontolt nr XXX ülekande A.T. arvelduskontole nr XXX . Peale ülekande saabumist võttis A.T. T. Kiviloo korraldusel arvelduskontole laekunud raha välja järgnevalt: 24.10.2012 kahes osas kokku 1000 eurot; 25.10.2012 kahes osas kokku 1000 eurot; 02.11.2012 265 eurot. Peale sularaha väljavõtmist andis A.T. raha, kokku 2265 eurot üle T. Kiviloole, mille viimane omastas. 3.2.5.
3. Tunnistajate A.T. ja A.L. ütlustega ja kirjalike tõenditega – mh 15.04.2014 koostatud jälitustoiminguprotokolliga, 24.09.2012 ja 24.10.2012 koostatud ostu-müügi aktidega ning maksekorraldusega nr 636 23.10.2012 on tõendamist leidnud asjaolu, et T. Kiviloo korraldas FIE A.T. poolt 24.09.2012 tegelikkusele mittevastavate ostu-müügi aktide koostamise summas kokku 2265 eurot OÜ-le Kõpu Majandus. Tunnistaja A.T. on maakohtus kirjeldanud, kuidas ta koostas vallavanema T. Kiviloo korraldusel 24.09.2012 kaks tegelikkusele mittevastavat ostu-müügi akti. Tegelikkuses A.T. esemeid ei müünud. Tunnistaja A.T. on kinnitanud, et 23.10.2012 laekus tema pangakontole OÜ Kõpu Majandusest 2265 eurot, mis oli seotud eelnimetatud ostu-müügi aktidega. Tunnistaja võttis raha pangaautomaadist 24.10.2012, 25.10.2012 ja 02.11.2012 välja ja andis üle T. Kiviloole. Tõendamist on leidnud ka see, et ülekande teostas osaühingu Kõpu Majandus juhatuse liige A.L. T. Kiviloo korraldusel kaupa nägemata. Tunnistaja A.T. on maakohtus detailselt ja usutavalt kirjeldanud, kuidas toimus ostu-müügi aktide võltsimine ning rahaülekande tegemine tema arveldusarvele ja raha üleandmine T. Kiviloole. Samuti kinnitavad ülekannete tegemist ja raha väljavõtmist kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid. T. Kiviloo ütlused ostu-müügi aktide koostamise osas on aga olnud umbmäärased ja eluliselt mitteusutavad. Lisaks on T. Kiviloo väitnud, et A.T. sai justkui OÜ-le Kõpu Majandus müüdud esemete eest raha hiljem OÜ-st Kõpu Majandus tagasi. Eelnimetatut ei kinnita ükski teine tõend. Tunnistajate A.T. ja A.L. i ütlustest ei nähtu, et A.T. oleks hiljem raha saanud. Samuti ei kinnita ükski maakohtule esitatud arvelduskonto vaatlus seda, et A.T. oleks hiljem OÜ-st Kõpu Majandus ostu-müügi aktidel märgitud summa saanud. Eluliselt mitteusutavust kinnitab ka see, et A.T. tegeles FIEna heakorratöödega. Ei ole usutav, et ta müüs OÜ Kõpu Majandusele ostu-müügi aktidel 21 märgitud kaupu. Maakohtul ei ole alust kahelda tunnistaja A.T. ütluste usaldusväärsuses – A.T. on andnud igakülgseid, detailseid ja eluliselt usutavaid ütlusi. 3.2.5.
4. Peale eelmärgitu luges maakohus tõendiks ka erinevate omastamise episoodide puhul omavahel sarnast teo toimepanemise viisi. Käesolevale episoodile sarnasel viisil pani süüdistatav omastamise toime Kõpu Vallavalitsuse raha omastamises summas 750 eurot, kui süüdistatav korraldas Kõpu Vallavalitsuse arvelduskontolt ülekande tegemise T.P. arvelduskontole. Teo toimepanemise viisi sarnasus seisneb selles, et süüdistatav T. Kiviloo, eelnevalt väljatöötatud skeemi kasutades, korraldab kannatanu (sh Kõpu Vallavalitsuse või valla poolt hallatava ettevõtte) arveldusarvelt süüdistatavale ametialaselt alluva töötaja arvelduskontole, kellele annab korralduse arvelduskontole laekunud summa pangaautomaadist sularahas välja võtta ja süüdistatavale üle anda. Taolise tegevuse ettekäändeks toob süüdistatav vajaduse tasustada ehitus- ja remonditöölisi. Maakohtu hinnangul ei oma asjas tähtsust süüdistatava ütlused, millega süüdistatav soovis tõendada, et OÜ Kõpu Majanduse raha, mille ta sai A.T. lt, kasutas süüdistatav tasumiseks ehitustöölistele H. V ja M.L. Samuti ei oma asjas tähtsust tunnistajate H. V ja M. L. ütlused ja kirjalikud tõendid selles osas, et tunnistajatele on remonditööde eest tasutud. Maakohus leiab, et OÜ-le Kõpu Majandus kuuluva raha saamisega A.T. kaudu süüdistatava T. Kiviloo valdusesse on süüdistatav täitnud omastamise objektiivse teokoosseisu, kuivõrd sellega on ta manifesteerinud omastamistahet. Süüdistatava hilisem tegevus raha kasutamisel ei tee olematuks toimepandud tegu, s.o isikule usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramist, ega saa muuta hinnangut toimepandud teole. 3.2.5.
5. Uuritud tõendite pinnalt saab teha järelduse, et OÜ Kõpu Majandus jäeti rahast summas 2265 eurot kestvalt ilma. T. Kiviloo, lastes A.T. l endale eelmärgitud rahasumma üle anda, manifesteeris sellega omastamistahet, kuna sellise süüdistuses kirjeldatud käitumise põhjal, saab järeldada, et ta soovis ise edaspidi võõra vara omanikuna käituda. Tõenditest nähtub, et käesolevas episoodis tegutsesid T. Kiviloo ja A.L. kaastäideviijatena. T. Kiviloo oli skeemi initsiaator ning korraldaja. A.L. , registrijärgse juhatuse liikmena, tegi T. Kiviloo poolt loodud skeemide realiseerumise võimalikuks, allkirjastades tegelikkusele mittevastavad ostu-müügi aktid ja tehes ülekande A.T. kontole. Kuivõrd T. Kivilool puudus süüdistuses kirjeldatud viisil käitumiseks seaduslik alus, on tema tegu omastamise koosseisu tähenduses olnud ebaseaduslik. 3.2.5.
6. Subjektiivselt koosseisult pani T. Kiviloo omastamise kavatsetult, kuna kõnealuses episoodis T. Kiviloo seadis eesmärgiks süüteokooseisule vastava asjaolu teostamise ja ta teadis, et see saabub, või vähemalt pidas seda võimalikuks. T. Kiviloo, olles Kõpu vallavanem, kuid tegutsedes samal ajal OÜ Kõpu Majandus faktilise juhina, korraldas eelnevalt kavandatud skeemi kohaselt grupis koos OÜ Kõpu Majandus juhatuse liikme A.L. iga Kõpu Majanduse arvelduskontolt läbi A.T. tegevuse temale OÜ Kõpu Majandus raha summas 2265 eurot üleandmise, mille pööras ebaseaduslikult enda kasuks. Maakohus ei tuvastanud T. Kiviloo suhtes õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. 3.2.
7. T. Kiviloo isikuna, kes on varem toime pannud omastamise, korraldas A.L. i poolt OÜ Kõpu Majanduse ja T.P. vahelise tegelikkusele mittevastava töölepingu (01.10.2012) koostamise, mille kohaselt asub T.P. tööle OÜ-s Kõpu Majandus maalri ametikohal. Tegelikkusele mittevastava töölepingu alusel korraldas T. Kiviloo 30.11.2012 OÜ Kõpu Majandus AS Swedbank arvelduskontolt nr XXX ülekande tegemise summas 1000 eurot T.P. AS Swedbank arvelduskontole nr XXX. Peale ülekande saabumist võttis T.P. T. Kiviloo korraldusel arvelduskontole laekunud raha järgnevalt: 30.11.2012 570 eurot ning 05.12.2012 590 eurot. Peale sularaha väljavõtmist andis T.P. raha, kokku 1000 eurot üle T. Kiviloole, mille viimane omastas. 22 3.2.6.1 Maakohus leidis, et tunnistajate T.P. ja A.L. i ütlused haakuvad töölepingu sõlmimise asjaoludes, et A.L. töölepingut ei koostanud, samuti selles, et A.L. allkirjastas töölepingu ning selle lepingu alusel tehti OÜ Kõpu Majandus poolt väljamakse summas 1000 eurot töötasuna. Tunnistaja A.L. i ütlustega on tõendatud, et faktiliselt oli tema küll OÜ Kõpu Majandus juhatuse liige, kuid OÜ Kõpu Majandus finantspoolde puutuvates küsimustes sekkus T. Kiviloo, kes otsustas OÜ Kõpu Majandus erinevate tehingute üle. T.P. ja A.L. i ütlustest võib järeldada veel ka seda, et tegelikult puudus nii T.P. l kui ka A.L. il OÜ Kõpu Majandus esindajana initsiatiiv töölepingut sõlmida. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et tööleping maalritöödeks sõlmiti T.P. ja OÜ Kõpu Majandus vahel T. Kiviloo eestvedamisel. Tunnistajate T.P. ja A.L. i ütlused on kooskõlas 20.05.2014 koostatud vaatlusprotokollist nähtuvate raha ülekandeid ja raha pangakontolt väljavõtmist puudutavate asjaoludega. Tunnistaja T.P. ütlustega on tõendatud, et tema ja OÜ Kõpu Majandus vahel 01.10.2012 kuupäeva kandva töölepingu näol ei olnud tegelikkusele vastava töölepinguga, kuna tema ei ole OÜ-s Kõpu Majandus töötanud ja mingisugust töötasu OÜ-lt Kõpu Majandus saanud ei ole, kuna ülekantud summa 1000 eurot andis 05.12.2012 Kõpu Vallavalitsuse ruumes üle T. Kiviloole vastavalt eelnevalt sõlmitud kokkuleppele ja T. Kiviloo korraldusele. 3.2.6.
8. Maakohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et T. Kiviloo korraldas OÜ Kõpu Majanduse ja T.P. vahelise tegelikkusele mittevastava töölepingu (01.10.2012) koostamise. Lepingu kohaselt pidi T.P. asuma tööle OÜ-s Kõpu Majandus maalri ametikohal. Tegelikkusele mittevastava töölepingu alusel korraldas T. Kiviloo 30.11.2012 OÜ Kõpu Majandus arvelduskontolt ülekande tegemise summas 1000 eurot T.P. arvelduskontole. Pärast raha laekumist T.P. arvelduskontole võttis T.P. T. Kiviloo korraldusel arvelduskontole laekunud rahasumma 30.11.2012 ja 05.12.2012 pangaautomaadist välja, misjärel andis selle üle T. Kiviloole. Tunnistaja T.P. on maakohtus kinnitanud, et ta ei teinud OÜ-s Kõpu Majandus maalritöid, kuna tal puuduvad maalritööks vajalikud kutseoskused. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et lepingu koostamise kuupäev – 01.10.2012 ei ole õige. Tegelikkusele mittevastava töölepingu koostas ta T. Kiviloo korraldusel novembris
9. Andmed, mis pidid lepingus sisalduma, dikteeris tunnistaja T.P. le ette T. Kiviloo. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et lepingu alusel kanti tema arveldusarvele novembris lõpus 2012 üle 1000 eurot, misjärel võttis ta raha välja ja andis selle isiklikult üle T. Kiviloole. 3.2.6.
10. Tunnistaja T.P. ütlustega haakuvad maakohtule esitatud kirjalikud tõendid – 20.05.2014 koostatud vaatlusprotokoll, kust nähtuvad rahaülekanded ning tegelikkusele mittevastav tööleping. Samuti on tunnistaja T.P. ütlused kooskõlas ka tunnistaja A.L. i ütlustega. Maakohtu hinnangul on T. Kiviloo ütlused selles osas, et tema ei ole mõjutanud T.P. t ja A.L. i tegelikkusele mittevastavat töölepingut sõlmima, ennast õigustavad ja vastuolus tunnistajate T.P. ja A.L. i poolt antud ütlusega ja selles osas tuleb süüdistatava ütlused tõendikogumist välja jätta. Tunnistajate T.P. ja A.L. i ütluste usaldusväärsuses pole alust kahelda. T.P. ja A.L. on andnud igakülgseid, detailseid ja eluliselt usutavaid ütlusi, mis haakuvad dokumentaalsete tõenditega. Pole tuvastatud ühtegi asjaolu, mis annaks alust kahelda tunnistajate usaldusväärsuses. 3.2.6.
11. Maakohtu hinnangul on võimalik tõendiks lugeda erinevate omastamise episoodide puhul omavahel sarnast teo toimepanemise viisi. Maakohus leiab, et süüdistatava hilisem tegevus peale raha enda kasuks pööramist ei oma asjas tähtsust ning ei tee olematuks isikule usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramist. T. Kiviloo, käitudes koos A.L. iga süüdistuses kirjeldatud viisil, käsutasid OÜ Kõpu Majandusele kuuluvat vara. Uuritud tõendite pinnalt saab teha järelduse, et OÜ Kõpu Majandus jäeti rahast summas 1000 eurot kestvalt ilma. T. Kiviloo, lastes T.P. l endale eelmärgitud rahasumma üle anda, manifesteeris sellega omastamistahet, kuna sellise, süüdistuses kirjeldatud käitumise põhjal, saab järeldada, et ta soovis ise edaspidi võõra vara omanikuna käituda. Tõenditest nähtub, et käesolevas episoodis tegutsesid T. Kiviloo ja A.L. 23 kaastäideviijatena. T. Kiviloo oli skeemi initsiaator ning korraldaja. A.L. , registrijärgse juhatuse liikmena, tegi T. Kiviloo poolt loodud skeemide realiseerumise võimalikuks allkirjastades tegelikkusele mittevastava töölepingu ja tehes ülekande T.P. kontole. Kuivõrd T. Kivilool puudus süüdistuses kirjeldatud viisil käitumiseks seaduslik alus, on tema tegu omastamise koosseisu tähenduses olnud ebaseaduslik. 3.2.6.
12. Subjektiivselt koosseisult pani T. Kiviloo omastamise toime kavatsetult. T. Kiviloo, olles Kõpu vallavanem, kuid tegutsedes samal ajal OÜ Kõpu Majandus faktilise juhina, korraldas eelnevalt kavandatud skeemi kohaselt grupis koos OÜ Kõpu Majandus juhatuse liikme A.L. iga Kõpu Majanduse arvelduskontolt läbi T.P. tegevuse temale OÜ Kõpu Majandus raha summas 1000 eurot üleandmise, mille pööras ebaseaduslikult enda kasuks. Maakohus ei tuvastanud T. Kiviloo suhtes õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. 3.2.
13. T. Kiviloo isikuna, kes on varem toime pannud omastamise, korraldas 03.12.2012 A.L. i poolt OÜ Kõpu Majandus kassast näiliku töötasu summas 1000 eurot väljamaksmise T.P. le kassa väljaminekuorderi nr 320013 alusel. Peale sularaha kassast väljavõtmist andis T.P. T. Kiviloo korraldusel raha summas 1000 eurot üle A.L. ile, mille A.L. ja T. Kiviloo omastasid. 3.2.7.
14. Maakohus on seisukohal, et süüdistatava ütlused selles, et T.P. le ülekantud summa puhul oli tegemist A.L. i töötasuga on vastuolus muude asjas kogutud tõenditega ja seetõttu ebausaldusväärsed ning ühtlasi ka eluliselt mitteusutavad. Süüdistatava ütluste eluline mitteusutavus seisneb selles, et arusaamatuks jääb, miks oli vaja OÜ Kõpu Majandus juhatuse liikme A.L. i töö tasustamiseks kasutada skeemi, mille puhul koostatakse tegelikkusele mittevastav kassa dokument OÜ Kõpu Majandus kassast Kõpu Vallavalitsuse tehnilise sekretäri T.P. tasustamiseks ja mille tegelik eesmärk oli väljamakstud summat kasutada OÜ Kõpu Majandus juhatuse liikme A.L. i tasustamiseks. Süüdistatava ütlused lähevad vastuollu ka Kõpu Vallavalitsuse korraldustega nr 17 13.02.2009, nr 26 26.04.2010 ja nr 21 16.04.2013, millega on tõendatud, et OÜ Kõpu Majandus juhatuse liiget A.L. i on tasustatud aasta vältel tehtud töö eest Kõpu Vallavalitsuse korralduste alusel. Käesoleval juhul, aga Kõpu Vallavalitsus ei ole A.L. i tasustamiseks summas 1000 eurot mittemingisugust otsust vastu võtnud ega korraldust koostanud, samuti puudub dokument A.L. ile töötasu 1000 eurot tegeliku väljamaksmise kohta. Vähetähtis ei ole seegi, et A.L. on pidanud tema tasustamisest eeltoodud viisil ebaseaduslikuks, mida tõendab asjaolu, et ta on nõustunud OÜ-le Kõpu Majandus tekitatud kahju hüvitama. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrusega 19.12.2014 lõpetati KrMS § 202 lg 7 ja 206 alusel kriminaalasjas nr 13221000088 kriminaalmenetlus A.L. i suhtes ja kohustati tasuma OÜ-le Kõpu Majandus tekitatud kahju 400 eurot. Eeltoodud tõendeid analüüsides pidas maakohus ebausutavaks süüdistatava T. Kiviloo ütlusi selle kohta, et A.L. sai 2013 enda töötasu tegelikkusele mittevastava kassa väljaminekuorderi alusel. 3.2.7.
15. Maakohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et T. Kiviloo korraldas 03.12.2012 OÜ Kõpu Majandus kassast summa 1000 eurot väljamaksmise T.P. le töötasuna sisult tegelikkusele mittevastava 03.12.2012 koostatud kassa väljaminekuorderi nr 320013 alusel. Asjaolu, et 1000 euro näol ei olnud tegemist töötasuga on tõendatud tunnistajate T.P. ja A.L. i ütlustega, kuna T.P. kassa väljaminekuorderil märgitud summat endale ei saanud, vaid ta andis selle summa A.L. i kätte. Ka T. Kiviloo ütlustest ei nähtu, et nimetatud summa oli T.P. töötasu, kuna süüdistatava väitel oli tegemist hoopis A.L. i töötasuga. Tunnistajate T.P. ja A.L. i ütlustega on tõendatud, et peale sularaha kassast väljavõtmist andis T.P. T. Kiviloo korraldusel raha summas 1000 eurot üle A.L. ile, millest 400 eurot jättis A.L. endale ja 600 eurot andis T. Kiviloole, seega 1000 eurot süüdistatav ja A.L. omastasid. T.P. kinnitas maakohtus, et ta koostas kassa väljamineku orderi nr 320013 T. Kiviloo initsiatiivil. 03.12.2012 maksis ta 1000 eurot OÜ Kõpu Majanduse kassast välja, misjärel andis selle T. Kiviloo korraldusel A.L. i kätte. Tunnistaja T.P. ütlustega on tõendatud, et tema 1000 eurot 24 endale ei saanud, kuigi dokumentidest seda nähtub. T.P. ütlustega haakuvad ka tunnistaja A.L. i ütlused, kes on kinnitanud, et kassa väljaminekorderi koostas T.P. . Order koostati T. Kiviloo algatusel. 1000 eurot maksti OÜ Kõpu Majanduse kassast välja T. Kiviloo initsiatiivil T.P. le, mida ta endale ei saanud. A.L. kinnitas maakohtus, et T. Kiviloo initsiatiivil andis ta 1000 eurost 600 eurot T. Kiviloole. 400 eurot jättis endale. Maakohtul ei olnud tunnistaja T.P. ütluste usaldusväärsuses ei ole alust kahelda, need on igakülgsed, vastuoludeta ja vajalikul määral detailsed. T.P. ütlused on kooskõlas ka tunnistaja A.L. i ütlustega. Kohtu hinnangul ei ole alust kahelda ka tunnistaja A.L. i ütluste usaldusvääruses. 3.2.7.
16. Maakohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et T. Kiviloole oli OÜ Kõpu Majanduse faktilise ühingujuhina usaldatud ühingu vara

§ 201teise alternatiivi tähenduses ning A.L.

ile oli OÜ Kõpu Majanduse vara usaldatud tema tegutsemisest äriühingu seadusliku esindajana – s.o juhatuse liikmena. T. Kiviloo, käitudes koos A.L. iga süüdistuses kirjeldatud viisil, käsutasid OÜ Kõpu Majandusele kuuluvat vara. Uuritud tõendite pinnalt saab teha järelduse, et OÜ Kõpu Majandus jäeti rahast summas 1000 eurot kestvalt ilma. T. Kiviloo, lastes OÜ Kõpu Majanduselt pärineva raha endale ja A.L. ile üle anda, manifesteeris sellega omastamistahet, kuna sellise, süüdistuses kirjeldatud käitumise põhjal, saab järeldada, et ta soovis ise edaspidi võõra vara omanikuna käituda. Tõenditest nähtub, et käesolevas episoodis tegutsesid T. Kiviloo ja A.L. kaastäideviijatena ning T. Kiviloo oli skeemide initsiaator ning korraldaja. A.L. , registrijärgse juhatuse liikmena, tegi T. Kiviloo poolt loodud skeemide realiseerumise võimalikuks. Maakohtu hinnangul ei oma asjas tähtsust süüdistatava ütlused, millega süüdistatav soovis tõendada, et OÜ Kõpu Majandus raha, mille ta sai T.P. ja A.L. i kaudu, kasutas süüdistatav tasumiseks remondi- ja ehitustöölistele H. V ja M. L. Maakohus leidis, et OÜ-le Kõpu Majandus kuuluva raha saamisega T.P. kaudu süüdistatava T. Kiviloo valdusesse on süüdistatav täitnud omastamise objektiivse teokoosseisu, kuivõrd sellega on ta manifesteerinud omastamistahet. Maakohus leiab, et süüdistatava hilisem tegevus peale raha enda kasuks pööramist ei oma asjas tähtsus ning ei tee olematuks isikule usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramist. 3.2.7.4. Kohus leidis, et süüdistatava väide, et OÜ Kõpu Majandus ei ole kahju saanud ei ole asjakohane, lähtudes Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-92-13 toodud selgitustest. Nimetatud kohtuotsuse p 16 kohaselt ei ole kahju

§ 201lg 1 koosseisu element.

Omastamise koosseis on täidetud hetkel, mil isik manifesteerib omastamistahte. Manifesteerimistegu võib endaga kaasa tuua kahju, aga ei pruugi seda teha. See tähendab, et

§ 201

lg 1 puhul ei välista isiku vastutust asjaolu, et teo objektiks olnud vara omaniku varaline seis teo tagajärjel ei halvene. 3.2.7.

1. Kuivõrd T. Kivilool puudus süüdistuses kirjeldatud viisil käitumiseks seaduslik alus, on tema tegu omastamise koosseisu tähenduses olnud ebaseaduslik. Subjektiivselt koosseisult pani T. Kiviloo omastamise toime kavatsetult. Süüdistatav käsitletavas omastamise episoodis seadis eesmärgiks süüteokooseisule vastava asjaolu teostamise, teadis, et see saabub, või vähemalt pidas seda võimalikuks. Süüdistatav, olles Kõpu vallavanem, kuid tegutsedes samal ajal OÜ Kõpu Majandus faktilise juhina, korraldas eelnevalt kavandatud skeemi kohaselt grupis koos OÜ Kõpu Majandus juhatuse liikme A.L. iga OÜ Kõpu Majandus kassast läbi T.P. ja A.L. i tegevuse OÜ Kõpu Majandus raha summas 1000 eurot üleandmise, mille A.L. ja süüdistatav pöörasid ebaseaduslikult enda kasuks. Maakohus ei tuvastanud T. Kiviloo suhtes õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. 3.
2. Kolmandaks võttis maakohus seisukoha T. Kiviloo süüdistuse osas

§ 22lg 2 - § 344 lg 1 järgi.

3.3.

1. 24.09.2012 kihutas T. Kiviloo A.T. koostama ja allkirjastama Viljandimaal, Kõpu vallas, Kõpu alevikus, Tipu 17 asuvas Kõpu Vallavalitsuses tegelikkusele mittevastavaid ostu-müügi 25 akte, milles T. Kiviloo käskis kajastada tegelikkusele mittevastavaid andmeid selle kohta, et A.T. müüs 24.09.2012 OÜ-le Kõpu Majandus veeboileri, kraanikausid ja WC-potid ning 24.10.2012 OÜ-le Kõpu Majandus küttekollektori torud, mini köögi ja segistid. Tegelikkuses ostu-müügi aktidel olevaid esemeid OÜ-le Kõpu Majandus ei müüdud. Tegelikkusele mittevastavate ostu-müügi aktide alusel teostas OÜ Kõpu Majandus juhatuse liige A.L. ülekande summas kokku 2265 eurot A.T. pangakontole, mille viimane sularahas välja võttis ning andis üle T. Kiviloole. 3.3.1.
2. Maakohus analüüsis tõenditena 24.09.2012 koostatud ostu-müügi akti; 24.10.2012 koostatud ostu-müügi akti; maksekorraldus nr 636 23.10.2012; 20.05.2014 koostatud vaatlusprotokolli OÜ Kõpu Majandus ja A.T. arvelduskontodel toimunud panga ülekannetest; tunnistaja A.T. ütlusi; tunnistaja A.L. ütlusi ja süüdistatav T. Kiviloo ütlusi. 3.3.1.
3. Maakohus leidis, et tunnistaja A.T. ütlustega on tõendamist leidnud asjaolu, et tunnistaja koostas ostu-müügiaktid, mille andmed müüdavate kaupade kohta ei olnud õiged, kuna aktidel märgitud esemeid tunnistaja tegelikkuses ei müünud, sest esemed olid juba varasemalt perearstikeskuses olemas. Samuti on usaldusväärselt tõendamist leidnud asjaolu, et ebaõiged andmed ostu-müügi aktidesse kandis tunnistaja T. Kiviloo dikteerimise järgi. Maakohus leiab, et süüdistatava ütlused on vastuolus tunnistaja A.T. ütlustega. Süüdistatava ütlused selles, et tema ei ole A.T. kihutanud on ennast õigustavad ja mitteusaldusväärsed ja tuleb seetõttu tõendikogumist välja jätta. Maakohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav olukord, et asjade omanik soovib sõlmida taolise müügitehingu, mille tulemusena on ta nõus oma asjade müügist laekuvat summa koheselt loovutama kolmandale isikule. T. Kivilool oli otsene majanduslik huvi selle suhtes, et A.T. koostab ja allkirjastab tegelikkusele mittevastavaid ostumüügi aktid, kuivõrd T. Kiviloo nägi ette võimalust OÜ Kõpu Majanduselt võltsitud ostumüügi aktide alusel väljamakstava raha omastamiseks. 3.3.1.
4. Puudub vaidlus selles, et maakohtule tõendina esitatud 2 ostu-müügi akti kuupäevadega 24.09.2012 ja 24.10.2012 on oma olemuselt dokumendid. Maakohtu hinnangul on käsitletavas kuriteoepisoodis tegemist intellektuaalse võltsimisega, kuna tunnistaja A.T. ütlused tõendavad, et tema kandis 24.09.2012 ostu-müügi aktidesse kuupäevadega 24.09.2012 ja 24.10.2012 sellised andmed - eelkõige kaupade nimetused ja nende hinnad, mis ei ole sisult õiged, ning allkirjastas ostu-müügi aktid. Tunnistaja A.T. ütlustega on tõendamist leidnud, et tegelikkuses ostu-müügi aktidel olevaid esemeid FIE A.T OÜ-le Kõpu Majandus ei müünud. 3.3.1.4.

§ 344

lg 1 objektiivne teokoosseis näeb kooseisu tunnusena ette, et võltsitud dokument peab olema kohane õiguse omandamiseks või kohustuseks vabanemiseks. Maakohtu hinnangul on eelmärgitud nõue täidetud, kuna võltsitud ostu-müügi aktidest 24.09.2012 ja 24.10.2012 tulenes, et A.T. l oli õigus saada tasuna aktidel märgitud kaupade maksumuse: 945 eurot ja 1320 eurot, s.o kokku 2265 eurot. Võltsitud ostu-müügi aktide alusel tehti OÜ Kõpu Majanduse arvelduskontolt 23.10.2012 ülekanne A.T. arvelduskontole summas 2265 eurot. A.T. võttis arvelduskontole laekunud summa 2265 eurot sularahas välja ning andis üle T. Kiviloole. A.T. pani

§ 344

lg-s 1 sätestatud teo toime kaudse tahtlusega

§ 16

lg 4 mõttes, kuivõrd tema ütlustest nähtuvalt ta sai aru, et tema poolt koostatud ostu-müügi aktides kajastatu ei vasta tegelikkusele ja nimetatud dokumentide alusel tekib temal õigus tasule ja ta möönas seda. Maakohtu hinnangul oli A.T. tegu õigusvastane ja puuduvad tema teos õigusvastasust välistavad asjaolud. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrusega 14.11.2014 lõpetati KrMS § 202 lg 7 ja 206 alusel kriminaalasjas nr 13221000088 menetlus A.T. suhtes seoses avaliku menetlushuvi puudumisega. 26 3.3.1.

1. A.T. ütlustega on usaldusväärselt tõendamist leidnud, et ta võltsis dokumendid T. Kiviloo korraldusel ning nende sisu on T. Kiviloo poolt dikteeritud. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud ka asjaolu, et T. Kiviloo kihutas A.T. dokumente võltsima. Kuriteole kihutamisega kallutatakse teine isik õigusvastasele teole ning kallutamine tähendab täideviijal tahtluse tekitamist süütegu toime panna. Seega omas T. Kiviloo tegu olulist rolli selleks, et tekitada A.T. s tahtlust võltsida ostu-müügi akte kuupäevadega 24.09.2012 ja 24.10.
2. T. Kiviloo tegu, s.o A.T. kihutamine koostama ja allkirjastama tegelikkusele mittevastavaid ostu-müügi akte, on põhjuslikus seoses kihutamisteole järgneva täideviimisteoga. Eelmärgitu järeldub sellest, et A.T. s tekkis tahtlus ostu-müügi akte võltsida vahetult peale seda, kui T. Kiviloo oli teda kallutanud eelmärgitud süütegu toime panema. Tuvastamist on leidnud, et ostu-müügi aktide võltsimine leidis aset T. Kiviloo käsul. Maakohus leiab, et

§ 22

lõike 2 ja

§ 344

lõike 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu oli vajalik OÜ Kõpu Majandus vara summas 2265 eurot omastamise toimepanemiseks. Kuriteole kihutamine on tahtlik tegu. T. Kiviloo pani süüteo toime kavatsetult

§ 16lg 2 mõttes.

Käesoleva kohtuotsuses on tuvastamist leidnud, et A.T. andis võltsitud dokumentide alusel tema arvelduskontole laekunud summa T. Kiviloole, mille viimati nimetatu omastas. T. Kiviloo seadis kuriteole kallutamisega eesmärgiks ostu-müügi aktide võltsimise eelkõige enda huvidest lähtudes. Maakohus ei tuvastanud T. Kiviloo suhtes õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. 3.3.

1. T. Kiviloo kihutas T.P. t novembris 2012 koostama Kõpu vallavalitsuses tegelikkusele mittevastavat töölepingut (01.10.2012), mille kohaselt asus T.P. tööle OÜ-s Kõpu Majandus maalri ametikohal. Tegelikkuses T.P. OÜ-s Kõpu Majandus maalri ametikohal ei töötanud. Tegelikkusele mittevastava töölepingu alusel korraldas T. Kiviloo 30.11.2012 OÜ Kõpu Majandus AS Swedbank arvelduskontolt nr XXX ülekande tegemise summas 1000 eurot T.P. AS Swedbank arvelduskontole nr XXX. Peale ülekande saabumist võttis T.P. T. Kiviloo korraldusel arvelduskontole laekunud raha järgnevalt: 30.11.2012 570 eurot ning 05.12.2012 590 eurot. Peale sularaha väljavõtmist andis T.P. raha, kokku 1000 eurot üle T. Kiviloole. 3.3.2.
2. Maakohus analüüsis tõenditena OÜ Kõpu Majandus ja T.P. 01.10.2012 sõlmitud töölepingut, 20.05.2014 koostatud vaatlusprotokolli, tunnistaja T.P. ütlusi, tunnistaja A.L. i ütlusi, süüdistatav T. Kiviloo ristküsitluses antud ütlusi. 3.3.2.
3. Maakohus leidis, et kohtumenetluse pooltel puudub vaidlus asjaolus, et OÜ Kõpu Majandus arvelduskontolt tehti ülekanne summas 1000 eurot T.P. arvelduskontole ja T.P. andis tema kontole laekunud summa üle T. Kiviloole. Vaidlus on selles, kas süüdistatav on kihutanud T.P. t koostama tegelikkusele mittevastavat töölepingut. T. Kiviloo ütlused on ennastõigustavad ja ei ole usaldusväärsed, kuivõrd need on vastuolus tunnistajate T.P. ja A.L. i poolt antud ütlusega. Tunnistajate T.P. ja A.L. i ütlused haakuvad töölepingu sõlmimise asjaoludes, et A.L. töölepingut ei koostanud, samuti selles, et A.L. allkirjastas töölepingu ning selle lepingu alusel tehti OÜ Kõpu Majandus poolt väljamakse summas 1000 eurot töötasuna. Tunnistaja A.L. i ütlustega on tõendatud, et faktiliselt oli tema küll OÜ Kõpu Majandus juhatuse liige, kuid OÜ Kõpu Majandus finantspoolde puutuvates küsimustes sekkus T. Kiviloo, kes otsustas OÜ Kõpu Majandus erinevate tehingute üle. Tunnistaja T.P. ja A.L. i ütlused on kooskõlas 20.05.2014 koostatud vaatlusprotokollist nähtuvate raha ülekandeid ja raha pangakontolt väljavõtmist puudutavate asjaoludega. Tunnistaja T.P. ütlustega on tõendatud, et tema ja OÜ Kõpu Majandus vahel 01.10.2012 kuupäeva kandva töölepingu näol ei olnud tegelikkusele vastava töölepinguga, kuna tema ei ole OÜ-s Kõpu Majandus töötanud ja mingisugust töötasu OÜ-lt Kõpu Majandus saanud ei ole, kuna ülekantud summa 1000 eurot andis 05.12.2012 Kõpu Vallavalitsuse ruumes üle T. Kiviloole vastavalt eelnevalt sõlmitud kokkuleppele ja T. Kiviloo korraldusele. 27 Maakohtu hinnangul ei ole tunnistaja T.P. ütluste usaldusväärsuses alust kahelda, kuna tunnistaja T.P. on andnud igakülgseid, detailseid ja eluliselt usutavaid ütlusi, mis haakuvad dokumentaalsete tõenditega ja tunnistaja A.L. i ütlustega. Asjaolust, et T.P. temale ülekantud raha ise kasutada ei saanud ja pidi selle loovutama T. Kiviloole järeldub, et T.P. ja OÜ Kõpu Majandus vahelises töölepingus sisalduvad kokkulepped ei vasta töölepingu tingimuste osas tegelikkusele ja seda nii kokkulepitud ametikoha, tööaja kui ka töötasu osas. Seega sõlmitud töölepingu näol on tegemist võltsitud töölepinguga. Tööleping sõlmiti T. Kiviloo initsiatiivil selleks, et T. Kivilool oleks võimalik OÜ-st Kõpu Majandus väljamakstav raha saada enda valdusesse. Maakohtu hinnangul on ka käesolevas episoodis tegemist intellektuaalse võltsimisega. 3.3.2.
4. T.P. teos sisalduvad

§ 344lg 1 sätestatud objektiivse koosseisu tunnused.

Vaidlus puudub ka selles, et T.P. võltsis dokumendi, mille alusel tekkis temal õigus tasu saada. Võltsitud töölepingu alusel tehti OÜ Kõpu Majanduse arvelduskontolt 30.11.2012 ülekanne T.P. arvelduskontole summas 1000 eurot ja T.P. on tema arvelduskontole kantud summa 1000 eurot 30.11.2012 ja 05.12.2012 kahes osas välja võtnud. 30.11.2012 570 eurot ning 05.12.2012 590 eurot. Peale sularaha väljavõtmist andis T.P. raha, kokku 1000 eurot üle T. Kiviloole. Objektiivse teokoosseisu pinnalt saab teha järelduse, et töölepingu võltsimise pani T.P. toime kaudse tahtlusega

§ 16lg 4 mõttes.

T.P. sai aru, et tema poolt koostatud tööleping oma tingimustes ei vasta tegelikkusele ja nimetatud dokumendi alusel tekib temal õigus tasule ja ta möönas seda. Maakohtu hinnangul oli T.P. tegu õigusvastane ja puuduvad tema teos õigusvastasust välistavad asjaolud. 3.3.2.

1. Tunnistaja T.P. ütlustega on tõendamist leidnud, et T. Kiviloo kihutas T.P. dokumenti võltsima. T.P. on avaldanud oma ütlustes, et ta töötas Kõpu Vallavalitsuses T. Kiviloo alluvuses ja töölepingu võltsis T. Kiviloo palvel, kuna oli vajalik maksta inimesele, kes maalritöid tegi. Kuriteole kihutamisega kallutatakse teine isik õigusvastasele teole ning kallutamine tähendab täideviijal tahtluse tekitamist süütegu toime panna. Maakohtu hinnangul omas T. Kiviloo tegu olulist rolli, et tekitada T.P. s tahtlust võltsida tööleping 01.10.
2. T. Kiviloo tegu, s.o T.P. kihutamine koostama ja allkirjastama tegelikkusele mittevastavat töölepingut, on põhjuslikus seoses T.P. võltsimise kui täideviimisteoga. T.P. tahtlus töölepingut võltsida tekkis vahetult peale seda, kui T. Kiviloo oli teda kallutanud eelmärgitud süütegu toime panema. Tuvastamist on leidnud, et töölepingu võltsimine leidis aset T. Kiviloo initsiatiivil – T. Kiviloo andis korraldus T.P. le koostada tööleping ning dikteeris töölepingu tingimused. Kuriteole kihutamine on tahtlik tegu. T. Kiviloo pani süüteo toime kavatsetult

§ 16lg 2 mõttes.

T.P. andis võltsitud dokumendi alusel tema arvelduskontole laekunud summa T. Kiviloole, mille viimatinimetatu omastas. Eelmärgitust nähtub, et T. Kiviloo seadis kuriteole kallutamisega eesmärgiks töölepingu võltsimise eelkõige enda huvidest lähtudes. Maakohus leidis, et

§ 22

lõike 2 ja

§ 344

lõike 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu oli vajalik OÜ Kõpu Majandus vara summas 1000 eurot omastamise toimepanemiseks. Maakohus ei tuvastanud T. Kiviloo suhtes õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. 3.4. Maakohus võttis seisukoha T. Kiviloo süüdistuses

§ 210

lõike 2 järgi, A.L süüdistus

§ 210lõike 3 järgi ning S.

Reissile esitatud süüdistus

§ 22

lõike 3 ning

§ 210lõigete 2 ja 3 järgi.

3.4.

1. Maakohus, olles vahetult uurinud kriminaalasjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt nende kogumis, leidis, et T. Kiviloole ja OÜ Kõpu Kõrtsitalule esitatud süüdistus soodustuskelmuse toimepanemises kõnealuses süüdistuse episoodis ning S. Reissile esitatud süüdistus kaasaaitamises soodustuskelmuse toimepanemisele ei ole tõendamist leidnud. 28 3.4.
2. Süüdistatav T. Kiviloo ütlustest nähtub, et OÜ Kõpu Kõrtsitalul oli soov oma tegevust laiendada, teha hoonele juurdeehitus, korrastada õue ala, teisaldada ait teise asukohta. Süüdistatava kinnitusel on ta eelmärgitud tegevuse eesmärgil esitanud taotluse PRIA-le A.L esindajana. Ürdivanni taotluse number oli
3. Taotlus kirjutati valmis
4. PRIA haldab ja menetleb Leader-meetme raames toetatavaid ja rahastatavaid regionaal maaelu suunavad struktuurivahendeid. Kõpu vald kuulub Leader piirkonda, mis kannab nime Rohelise Jõemaa Koostöökogu. Taotlusvoor, kus seda projekti menetleti, toimus 2009-2010 ning MTÜ-del oli võimalik selle meetme raames teha tegevusi ja investeeringud suhtega 90% toetust ja 10% omakulu ning äriettevõttel ja MTÜ-l, kes tegelevad äriliste projektidega oli toetusemäär kuni 60% ja omaosalus kuni 40% projekti taotlemise määrast. T. Kiviloo ütluste kohaselt edastas ta ülalmärgitud taotluse toetuse saamiseks koos lisadega Rohelise Jõemaa Koostöökogule ehk Leader-tegevusgrupile, kus seda menetleti. Seejärel toimus dokumentide kontroll esimeses voorus, kus kontrolliti, kas kõik nõutud lisad on olemas. Need olid ehituslikud, eelarvelised, arendusdokumendid, pakkumised. Kui Leadertegevusgrupp oli taotluse ära menetlenud, siis selgus, et A.L ürdivanni taotlus jäi tol korral valituks. Kui Leader-tegevusgrupi otsus vastu võeti, siis oli alust ja õigust edastada taotlus PRIA büroole, peale mida muutusid tegevused projekti raames abikõlbulikuks. PRIA enda aktsept võttis aega kuni 70 päeva, et kas taotlus vastab nõuetele või mitte. Kui PRIA oma otsuse vastu võtab, siis saadetakse vastavasisuline teatis, et projekt on abikõlbulik ja toetatav. T. Kiviloo ülaltoodud ütlused taotluse esitamise asjaolude kohta haakuvad järgnevate kirjalike tõenditega. T. Kiviloo 19.10.2010 esitatud taotlusest ja PRIA peadirektori 30.11.2010 käskkirjast nr 136/2106 nähtub, et esitatud taotlus rahuldati ning A.L määrati toetus ürdivanni kompleksi juurdeehituseks olemasolevale hoonele ja ürdivanni kompleksi sisseseade ostmiseks summas 422 088 EEK-i (26976,34 eurot) ning mille abikõlbulik maksumus on 703480 EEK-i (44960,57 eurot). Eelmärgitud käskkirja p 2 kohaselt toetuse saaja teeb investeeringu ja esitab investeeringu tegemist tõendavad dokumendid kuni neljas osas ühe taotluse kohta hiljemalt kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Esitatud taotlusele on märgitud abikõlbulikuks maksumuseks 703480 EEK-i (44960,57 eurot) ning toetuse summaks 422088 EEK-i (26976,34 eurot). Maakohus märgib, et eelmärgitud taotlusest ja käskkirjast ei nähtu otsesõnu taotleja omafinantseeringu maksumus, kuid lähtudes Põllumajandusministri 27.09.2010 määrusega nr 92 vastu võetud „Leader-meetme raames antava kohaliku tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ § 28 lg 4 projektitoetust antakse ettevõtjale kuni 60% toetava tegevuse või investeeringuobjekti abikõlbulike kulude maksumusest. Eelmärgitust järeldub, et ettevõtja omafinantseeringu moodustab 40 % toetatava tegevuse või investeeringuobjekti abikõlbulike kulude maksumusest. Seega käeoleval juhul moodustas abikõlbulik maksumus 703480 EEK-i (44960,57 eurot) (s.o 100%) ning toetuse summa 422088 EEK-i (26976,34 eurot) (s.o 60% abikõlbulikust maksumusest). Seega ettevõtja A.L omafinantseeringu maksumus moodustab 40% abikõlbulike kulude maksumusest, käesoleval juhul 17984,23 eurot (s.o 44960,57 eurot – 26976,34 eurot = 17984,23 eurot). Maakohus märkis, et T. Kiviloo eelnevalt käsitletud ütluste kohaselt oli temale teada asjaolu, et äriettevõtjale (s.o ettevõtjale) toetuse saamise tingimusena oli kehtestatud toetusemääraks kuni 60% ja omaosalus kuni 40% projekti taotlemise määrast. 3.4.
5. Järgnevalt käsitles maakohus tõendeid, mis puudutavad A.L PRIA-lt taotletud toetuse väljamaksmisega seonduvaid asjaolusid: 01.07.2011 sõlmitud ehituse töövõtulepingut A.L, mille esindajaks oli T. Kiviloo ja OÜ Proff Projekt, mille esindajaks oli S. Reiss; 01.08.2011 sõlmitud OÜ Proff Projekt, mille esindaja oli S. Reiss ja A.L ehituse töövõtulepingut; OÜ Proff Praktik juhataja S. Reiss 30.11.2011 kirja A.L esindajale T. Kiviloole, milline on pealkirjastatud „Teatis lepingu 29 muudatusest“; 01.01.2012 sõlmitud ehituse töövõtulepingu A.L , mille esindajaks oli T. Kiviloo ja OÜ Proff Praktik, mille esindajaks oli S. Reiss; teostatavate tööde kohta OÜ Proff Praktik koostanud uut hinnapakkumit; A.L poolt PRIA-le esitatud kuludeklaratsioonid 30.12.2012 ja 23.04.
6. Kuludeklaratsioonidele on lisatud ka arved ja tööde üleandmise vastuvõtu aktid, mis kinnitavad tehtud tööde üleandmist ja vastuvõtmist, mis on täpsemalt kajastatud maakohtu otsuses lk 112-
7. Maakohtule oli esitatud veel ka A.L arved Proff Praktik OÜ-le ja Proff Projekt OÜ-le osutatud erinevate teenuste ja tööde kohta ning tööde üleandmise vastuvõtu aktid, mis asuvad maakohtu otsuses lk 113-
8. Maakohtule oli tõendina esitatud ka veel 20.05.2014 koostatud vaatlusprotokoll, mille eesmärgiks oli A.L poolt PRIA-lt taotletud toetuse nr 430010842568 (ürdivanni kompleksi juurdeehitus ja sisseseade ostmine) väljamaksete kasutamine ning projekti omafinantseerimisallikate päritolu väljaselgitamine. Vaadeldud A.L AS Nordea pank kontot ajavahemikul 01.01.2009 kuni 15.10.2013; A.L AS Swedbanki kontot ajavahemikul 12.12.2011 kuni 09.10.2013; OÜ Proff Projekt AS Swedbanki kontot ajavahemikul 17.06.2010 kuni 23.08.2012 ning OÜ Proff Praktik AS Nordea pank kontot ajavahemikul 01.01.2009 kuni 01.12.
9. Vaatluse käigus fikseeriti maakohtu otsuses lk 114-116 toodud tehingud. Maakohus asus seisukohale, et ülaltoodud tõenditega on tõendatud ja kohtumenetluse pooltel puudub vaidlus, et PRIA toetustena laekus 04.04.2013 A.L arvelduskontole kokku 26976,32 eurot. 3.4.
10. Isikuliste tõenditena käsitles maakohus tunnistaja M. T ütlusi, tunnistaja J.O. ütlusi, süüdistatav T. Kiviloo ütlusi, süüdistatav A.L seadusliku esindaja T. Kiviloo ütlusi, süüdistatav S. Reissi ütlusi. Prokuratuuri taotlusel on kohtuistungil KrMS § 293 lg 1 ja § 289 lg 1 kohaselt avaldatud süüdistatava ütluste usaldusväärsuse kontrollimise eesmärgil kriminaaltoimiku I kd, tl 184 olevad süüdistatava S. Reissi poolt kahtlustatavana antud ütlused järgnevas: Maakohus leidis, et S. Reissi poolt kohtueelses menetluses ja kohtus ristküsitluses antud ütlustes esinevad vastuolud asjaoludes, mis puudutavad S. Reissi poolt objektil käimist ja tema poolt tööde tegemist, kuna kohtuistungil S. Reiss kinnitas, et käis ise objektil ja tegi ürdivanni kompleksiga seonduvaid töid, s.o kontrollis A.L poolt teostatud tööde kvaliteeti ja tegi vahepeal ka märkuseid, kuid kahtlustatavana kohtueelses menetluses antud ütlustest eelmärgitut ei nähtu. Lähtudes asjaolust, et süüdistatav S. Reissi poolt antud ütlustes esinevad vastuolud, saab maakohtu hinnangul süüdistatav S. Reissi ütlusi arvestada üksnes selles osas, milles need riimuvad teiste tõenditega. Maakohus jättis vastuolude tõttu S. Reissi ütlused selles osas tõendikogumist välja, mis puudutavad tema poolt ürdivanni kompleksiga seonduval ehitusobjektil tööde tegemist. Küll aga leiab maakohus, et S. Reissi maakohtu istungil antud ütlusi saab siiski arvestada osas, milles ta kinnitab ehitusobjektil viibimist, kuna eelmärgitud asjaolu tõendavad ka tunnistaja J.O. ristküsitluses antud ütlused. Tunnistaja J.O. ütluste kohaselt nägi ta Kõpu külalistemajas oleval objektil 1-2 korda ka S. Reissi. 30 Prokurör on viidanud S. Reissi ütlustes lisaks ka vastuolule, mis puudutavad asjaolu, kellega objekti varasem alltöövõtja Vanamaja Sõber seotud oli ning kes nimetatud ettevõtte objektile kutsus. Nimelt on S. Reiss kahtlustatavana antud ütlustes kinnitanud, et alguses T. Kiviloo oma ettevõttega alltöövõtjaks siiski ei olnud. Tal oli keegi teine, kuid see läks pankrotti. Ettevõtte nimi oli Vanamaja Sõber või midagi taolist. Kohtueelses menetluses antud ütlustest ilmneb, et Vanamaja Sõber oli seotud A.L. Maakohtus antud ütluste kohaselt aga oli ettevõtte Vanamaja Sõber kutsutud objektile S. Reissi poolt. Maakohtu hinnangul ei olnud antud juhul tegemist vastuoluga, kuna asjaolu, et esialgne alltöövõtja Vanamaja Sõber võis olla seotud hilisema alltöövõtja OÜ-ga Kõpu Kõrtsitaluga ei välista iseenesest seda, et ettevõte Vanamaja Sõber kutsuti objektile S. Reissi poolt. Asjaolus, et alltöövõtjaks on olnud algselt Vanamaja Sõber ja hiljem A.L, vastuolusid süüdistatava ütlustes ei esine. 3.4.
11. Järgnevalt analüüsis maakohus, kas süüdistatavate tegevus vastab

§-s 210 nimetatud pettuse teel soodustuse saamisele. Käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et PRIA poolt on tehtud A.L arvelduskontole rahaline väljamakse kokku 26976,32 eurot, mida tuleb käsitleda soodustusena

§ 210lg 1 mõttes.

PRIA on Eesti Vabariigi valitsusasutus, kelle ülesandeks on mh Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu arengu toetuste andmise korraldamine. Euroopa Liidu toetused kuuluvad

§ 210lg 1 sätestatud avalike vahendite hulka.

Tegemist on Leadermeetme raames antava projekti toetusega, mida finantseeritakse Euroopa Maaelu Arengu Fondist, s.o tasuta soodustusega, mida ei tule tagasi maksta ja mille eesmärk on majandustegevuse soodustamine.

§ 210

lg 1 sätete kohaselt peab soodustuse saajaks olema majandustegevuses osalev isik. Kohtumenetluse pooltel ei ole vaidlust ka asjaolus, et soodustuse saaja A.L on majanduses osalev isik, tegemist on äriühinguga. A.L tegevusaladeks on äriregistri väljavõte kohaselt elamute ja mitteeluhoonete ehitus; ärinõustamine jm juhtimisalane nõustamine; ehitusmasinate ja –seadmete rentimine ja kasutusrent; kodumajutus; sõitjate muu maismaavedu; muu jaemüük väljaspool kauplusi; kioskeid ja turge; muud liigitamata lõbutusja vaba aja tegevused; enda või renditud kinnisvara ja käitus. A.L osanikuks ja juhatuse liikmeks on äriregistri väljavõtte kohaselt T. Kiviloo. Süüdistatava T, Kiviloo ütlustest ja süüdistatava A.L seadusliku esindaja T. Kiviloo ütlustest nähtub, et A.L on ürdivanni projektiga seoses omafinantseeringu nõude täitnud. Maakohtu hinnangul ei ole süüdistatavad neile inkrimineeritud kuriteo objektiivset koosseisu realiseerinud, kuivõrd A.L ei ole soodustust pettuse teel saanud. Maakohus ülalkäsitletud tõendeid analüüsides asus seisukohale, et A.L on täitnud Ürdivanni kompleksi juurdeehituseks taotletava toetuse saamise tingimusena omaosaluse (omafinantseeringu) nõude ja on omadest rahalistest vahenditest teinud Ürdivanni kompleksi juurdeehituseks investeeringuid summas 17 984,23 eurot. Süüdistatavate T. Kiviloo ja