Obsah (5)

§ 69§ 424§ 65§ 68§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. oktoober 2015 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-4710 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaid

§ 69

lg 6 alusel täitmisele pööramises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu määruskaebus T.K , RESOLUTSIOON

2. Viru Maakohtu
3. septembri 2015 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. MENETLUSE KÄIK JA ASJAOLUD
4. T.K karistati Viru Maakohtu 08.06.2015 otsusega

§ 424

järgi 4 kuu pikkuse vangistusega.

§ 65

lg 2 alusel suurendati karistust Viru Maakohtu 08.10.2013 otsusega mõistetud 1 kuu 27 päeva pikkuse vangistuse võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks saadi 5 kuud 27 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel eelvangistuse karistusaja hulka lugemisel kujunes T.K lõplikuks karistuseks 5 kuud 24 päeva vangistust.

§ 69

lg-te 1, 3 alusel asendati mõistetud karistus 174 tunni üldkasuliku tööga, mis tuli ära teha 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtulahend jõustus 26.06.

2. 16.07.2015 registreeriti Viru Maakohtus Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne ettepanekuga pöörata T.K-le mõistetud karistus täitmisele, kuna ta eirab registreerimiskohustust ja hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Ettekandest nähtub, et 29.06.2015 saadeti süüdimõistetule esimene kutse, milles teda kohustati tulema kriminaalhooldusametniku vastuvõtule 03.07.2015, kuid T.K kohale ei ilmunud. Teine kutse saadeti talle 07.07.2015, kuid selles määratud ajal 10.07.2015 jättis hooldusalune taas kohale tulemata. 08.07.2015 oli tehtud kodukülastus T.K elukohta, kuid teda ei olnud kodus. Vestlusest hooldusaluse emaga selgus, et poeg oli viimati kodus juuli alguses ja sõitis Venemaale, kus ta töötab. Viru Maakohtu 08.06.2015 otsuses märgitakse T.K töökohaks AS Peipus, kuid vastaval telefoninumbril helistades öeldi kriminaalhooldusametnikule, et tema hooldusalune ei tööta nende juures enam mitu aastat. 13.07.2015 helistas ametnik süüdimõistetu emale. Ema sõnade kohaselt on ta pojale mitu korda helistanud, kuid ei ole teda kätte saanud.
3. Viru Maakohtus 27.07.2015 toimunud kohtuistungile, kus pidi arutatama kriminaalhooldusametniku erakorralist ettekannet, T.K ei ilmunud. Kohtukutse oli talle kätte antud temaga koos elava sugulase kaudu. Maakohus tegi samal päeval määruse, millega kuulutas süüdimõistetu tagaotsitavaks ja kohaldas tema suhtes tõkendit vahistamine.
4. 05.09.2015 peeti T.K kinni Narva piiripunktis, kui ta üritas sõita Vene Föderatsiooni. 07.09.2015 teatati süüdimõistetu kinnipidamisest Viru Maakohtule.
5. Viru Maakohus 07.09.2015 määrusega rahuldas kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande ja pööras täitmisele T.K-le Viru Maakohtu 08.06.2015 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 5 kuud 24 päeva vangistust. Oma seisukohta põhjendas kohus järgmiselt. 5.1 Üldkasuliku töö rakendamine T.K suhtes on ebaõnnestunud, kuna ta ei ilmunud kriminaalhooldaja juurde ega asunud tegema töötunde mõjuva põhjuseta. Seega süüdimõistetu karistuse asendamine üldkasuliku tööga ei ole täitnud oma eesmärki. Isiku seletuste järgi lahkus ta omavoliliselt enda elukohast ja Eesti territooriumilt ning ei tundnud vähimatki huvi temale kohtuotsusega pandud kohustuste täitmise vastu. Seetõttu tuleb tunnistada, et kriminaalhooldus ja üldkasuliku töö täitmine on ebaõnnestunud.
6. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse T.K , kes taotleb kohtulahendi tühistamist ja palub jätta tema karistus täitmisele pööramata. 6.1 Süüdimõistetu märgib, et kutset kriminaalhooldusosakonda ilmumiseks ootas ta kahe nädala jooksul pärast tema suhtes kohtuotsuse tegemist. Ta sai aru, et suve lõpuni ta töötunde tegema ei hakka. Ta sõitis Venemaale, et seal tööleping lõpetada ja perekondlikud küsimused lahendada. Talle helistas ema ja ütles, et ametnik käis teda otsima. Tagasi Eestisse tuli ta juba 05.09.2015 ja ta on valmis tegema üldkasulikku tööd. Ta ei sõida kuhugi ära. Tal on haige ema, keda ta peab aitama. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
7. Ringkonnakohus leiab, et kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning T.K määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Tulenevalt süüdimõistetu edasikaebuse väidetest märgib kolleegium täiendavalt järgmist.
8. Asenduskaristusena on üldkasuliku töö kohaldamine tingimuslik: üldkasulik töö asub vangistuse asemele üksnes niivõrd, kuivõrd süüdlane täidab asenduskaristuse rakendamise nõudeid. Praeguselt on esimene kohtuaste tuvastanud, et T.K on rikkunud üldkasuliku töö tingimusi ulatuslikult, s.o hoidunud täielikult kõrvale töötundide tegemisest ja eiranud kontrollnõuetest kinnipidamise kohustust. T.K oma rikkumisi ka tunnistab. 2 2
9. Ringkonnakohus selgitab, et tulenevalt

§ 69

lg-st 6 võib kohus üldkasuliku töö tingimuste rikkumise õigusjärelmitena panna süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud vangistuse täitmisele. Küsimuse lahendamisel, kas pöörata vangistus koheselt täitmisele või kasutada reageerimisvariandina leebemaid võimalusi, tuleb arvestada toimepandud rikkumise raskust ja süüdlase suhtumist sellesse (tahtlus või ettevaatamatus). Teisisõnu, rikkumise järelmi valiku määrab eeskätt rikkumise olemus. 10. Praegusel juhul pidas maakohus põhjendatuks pöörata T.K kandmata karistus täitmisele ja kriminaalkolleegium nõustub sellise otsustusega täielikult. Esimese kohtuastmega soostuvalt peab ka ringkonnakohus süüdimõistetu rikkumisi nii ulatuslikeks, et neile ei saa reageerida teiste

§ 69lg-s 6 nimetatud alternatiivide kohaldamisega.

T.K , muutes end kriminaalhooldusametnikule kättesaamatuks ja lahkudes Eesti Vabariigist, näitas oma käitumisega üles hoolimatust, ükskõiksust ja tahtmatust kohtuotsuse täitmisel. Kohtu poolt määratud üldkasuliku töö tegemine ja kontrollnõuete täitmine ei saa aga sõltuda süüdimõistetu tahtest ja suvast, vaid tal lasub kohustus teha ära kõik üldkasuliku töö tunnid (sh järgida selleks koostatud ajakavasid) ja käia kõigil kriminaalhooldajaga kokkulepitud kohtumistel (või teavitada ametnikku oma tulemata jätmisest ja seda mõjutavatest põhjustest). Lisaks puudub apellatsioonikohtul (vaatamata määruskaebuse argumentidele) veendumus, et T.K ei lahku võimaluse tekkides uuesti Eestist ega hakka oma kohustustest taas kõrvale hoiduma. Sellist seisukohta toetab teave, et Politsei- ja Piirivalveameti 07.09.2015 teatisest nähtuvalt peeti süüdimõistetu 05.09.2015 kinni piirivalve poolt Narva piiripunktis, kui ta soovis ületada Eesti Vabariigi piiri ja sõita Vene Föderatsiooni. 11. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus esitatud kaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Mati Kartau Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 3 3