Obsah (6)

§ 76§ 75§ 121§ 68§ 65§ 64

1-15-4546 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12.10.2015. a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kohtuasja nr 1-15-4546 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Ave Mõistlik T

§ 76

lg 5 alusel allutada J.L katseajaks

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile kuni katseaja lõpuni ning kohustada teda järgima

§ 75

lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 2 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3. Kohaldada J.L-i suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt

§ 75

lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholisõltuvusvastane ravikuur, esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist või vormistada endale eelpension; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased.

1. J.L-ile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
2. J.L vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Viru Vangla kriminaalhooldusosakonnale ja J.L-ile. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 22.09.
3. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava J.L-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 01.07.
4. a kohtuotsusega tunnistati J.L süüdi

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi ja mõisteti talle Kr

MS § 238 lg 2,

§ 68

lg 1,

§ 65

lg 1,

§ 64lg 1 alusel karistuseks 6 kuud ja 27 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus oli 25.05.

1. a ja lõpp on 22.12.
2. a. J.L-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on praegusel ajal vangistuses hõivamata, täitmiskava ei ole koostatud, kuna karistusaeg on alla 1 aasta. Distsiplinaarkaristusi ei ole. Vabanemisjärgselt on kindlustatud elukohaga Narvas, isik viibis enne vangistust eelpensionil. Toetav isik tütre näol on olemas. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. J.L-i kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt on ta kindlustatud elukohaga Narvas. Vabanemisjärgselt ei ole tal garanteeritud töökohta, kuid enne vangistust oli kinnipeetaval eelpension, mille saab vabanemisjärgselt taastada. 3 J.L taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus asuma alkoholismivastasele ravile. Abiprokurör Natalja Kutepova esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuratuur toetab isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla poolt toodud seisukohtade – ja põhjendustega. Isikut on karistatud
3. astme kuriteo eest, vanglakaristust kannab ta
4. korda. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja abiprokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et J.L võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J.L-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 3-korral kriminaalkorras karistatud ja kannab oma
5. vangistust. Isiku poolt toimepandud kuritegude liigid on olnud samad – kehaline väärkohtlemine oma abikaasa vastu. Kinnipeetava abikaasa on praeguseks ajaks surnud tulenevalt east ja tervislikust seisundist, mitte kuriteoga seonduvalt. Kõikide tema kuritegude puhul on ühiseks teguriks alkoholi kuritarvitamine. Vangistuses on J.L praegusel ajal hõivamata, karistusaeg on alla 1 aasta. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei oma. Vabanemisjärgselt on kindlustatud elukohaga Narvas, kindel vabanemisjärgne töökoht puudub, kuid isik viibis enne vangistust eelpensionil, mida on tal võimalik taastada. Toetav isik tütre näol on olemas. Vanglamaterjalide kohaselt on J.L diagnoositud alkoholisõltuvus, mis vajab psühhiaatrilist sekkumist ja ravi. Isikul on täiskasvanu eas olnud 2 kukkumise traumat, mistõttu on määratud töövõimetus ja eelpension. Ka isiku eelnev elustiil viitab alkoholisõltuvusele, mille tõttu on tal esinenud tahtmatud vägivallapurskeid. Kinnipeetav on teadlik oma probleemidest ja on nõus, et peab nende lahendamiseks midagi ette võtma, kuid seni on ta vaid korranud oma vigu. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Vangla materjalide kohaselt on isik tunnistatud ohtlikuks ning riskihindamise tulemusel on tema suhtes uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 14 % ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on järgmise 2 aasta jooksul 19 %. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg – 4 kuu on pannud J.L-i mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. J.L on vabaduses täidetud tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. Tal on olemas kindel elukoht ning toetav lähedane. J.L-i ärakandmata karistusaeg on veidi üle 2 kuu. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab J.L-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, 4 kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas J.L-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusega on nõustunud ka J.L , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vanglast vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/