Obsah (6)

§ 75§ 78§ 424§ 4231§ 63§ 76

1-18-5405 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. veebruar 2020, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-18-5405 (16244001358) Täitmiskohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekre

§-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384 määrab kohus: Vabastada R.R Viru Maakohtu 29.06.2018 otsusega mõistetud ja Tartu Maakohtu 14.06.2019 määrusega täitmisele pööratud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Määrata R.R-ile katseaeg 6 (kuus) kuud alates vabanemisest. Allutada R.R käitumiskontrollile kuni katseaja lõpuni. Käitumiskontrolli jooksul peab R.R kriminaalhooldusametniku järelevalve all täitma

§ 75lg 1 p-de 1-6 ja § 75 lg 2 p-de 2 ja 4 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

R.R on kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 1 1-18-5405 8) asuma õppima, tööle või pöörduma teenuste saamiseks Töötukassasse 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist.

§ 78

p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja R.R vangistusest vabanemisest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Viru Maakohtu 29.06.2018 otsusega tunnistati R.R süüdi ja teda karistati

§ 424

lg 2 ja

§ 4231

järgi, kohaldades

§ 63

lg 1, § 68 lg 1, § 69 lg 1, 3, § 75 lg 1 p 1-6, lg 2 p 2, 8 sätteid 1 aasta 8 kuud ja 28 päeva pikkuse vangistusega, mis asendati 628 tunni üldkasuliku tööga, määrates töö tegemise tähtajaks 2 aastat. Tartu Maakohtu 14.06.2019 määrusega pöörati kandmata karistuse osa täitmisele. 2. 03.02.2020 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid R.R tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. R.R karistusaeg algas 14.08.2019, see lõppeb 06.08.2020 ja

§ 76lg 1 p 2 kohane tähtaeg saabus 09.02.2020.

R.R isikuandmetele tuginedes toetab vangla tema ennetähtaegset vabanemist.

1. Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas prokuratuur, nõustudes vangla arvamuses toodud argumentidega, toetab R.R ennetähtaegset vabanemist. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
2. Kohtuistungil avaldas R.R , et toetab tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist, märkides täiendavalt, et vabanemise korral otsib endale töö ja seejärel töötab. Toimepandut kahetseb. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, prokuratuuri kirjaliku vastusega ja kuulanud ära süüdlase seisukohad, leiab, et R.R on võimalik enne tähtaega vangistusest vabastada. 6.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohus möönab, et R.R on ära kandnud poole mõistetud vangistusest, mistõttu on tema puhul täidetud formaalsed eeldused ennetähtaegse vabastamise küsimuse sisuliseks lahendamiseks. 7. Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamise otsustamisel arvestab kohus vastavalt

§ 76

lg-le 4 kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

§ 76

lg 4 järgi on hinnatavateks asjaoludeks ka uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes osalemine või nõusolek osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal. 2 1-18-5405 8. Saab nõustuda, et R.R käitumises vangistuses on mõndagi postiivset. R.R on vangistuse viibides käitunud õiguskuulekalt ja täidab kinnipidamisasutuses töökohustusi. Lisaks on R.R-ile vabanemisel tagatud elukoht. Kohus märgib, et tegemist on kaalukate asjaoludega, mis annavad kaaluka panuse R.R ennetähtaegseks vabastamiseks. 9.

§ 76

lg 4 sätestab aga, et kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal ja tema võimalike elutingimuste arvestamisega, arvestab kohus ka kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, isiku varasemat elukäiku ja uue kuriteo toimepanemise riski vähendavas tegevuses osalemist. Neid asjaolusid arvesse võttes on kohus seisukohal, et R.R karistuse eesmärk on täidetud ja see tingib tema ennetähtaegse vangistusest vabastamise.

1. Esmalt märgib kohus, et R.R puhul on täidetud ennetähtaegse vabastamise esmane eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal (vt ka RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). R.R puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Nimetatut on võimalik isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise üle otsustamisel positiivse asjaoluna arvesse võtta.
2. R.R tunnistati Viru Maakohtu 29.06.2018 kohtuotsusega liiklussüütegude toimepanemises. Tutvudes R.R kriminaalasja materjalidega, järeldub sellest, et R.R pani talle süüks arvatud kuriteo toime küllaldaselt kõrge intensiivsusega, s.o väikese ajavahemiku kestel. Tuleb välja tuua, et R.R on pidanud kohaseks asuda juhtima liiklusvahendit olukorras, mil ta oli joobeseisundis. R.R on isik, kel puudub juhtimisõigus kuid sellele vaatamata on ta pidanud kohaseks asuda süstemaatiliselt juhtima sõidukit. Omamata juhtimisõigust ei ole ta läbinud sõidukijuhi tunnistuse saamiseks ei teoreetilist ega praktilist õpet ning eksamil on näitamata enda omandatud teadmised. R.R on käitunud viisil, mis on ohtlik nii talle endale kui ka kaasliiklejatele. Eeltoodust järeldub, et R.R ei ole väärtustanud kaasliiklejaid ning nende ootust turvatundele. Endale teadaoleval põhjusel on R.R korduvalt lubanud käituda viisil, mis tõi kaasa süüdistuse esitamise ja süüdimõistva kohtuotsuse tegemise. Kuid arvestada tuleb, et karistusregistri väljavõtte järgi on R.R isik, kes on kriminaalkorras süüdi tunnistatud üks kord ja ka vanglakaristust kannab ta esmakordselt. Eeltoodust järeldub, et R.R on isik, kes üldjoontes on suuteline käituma õiguskuulekalt või vähemalt on selline omadus kinnipeetavale omistatav. Et R.R on suuteline õiguskuulekaks käitumiseks näitab ka see, et karistuse kandmise ajal on kinnipeetav käitunud õiguskuulekalt - distsiplinaarkaristused puuduvad. Seega saab teha järelduse, et R.R on suuteline õiguskuulekaks käitumiseks. Õiguskuulekas käitumine on osutunud võimalikuks ka karistuse kandmise ajal, vaatamata iseloomustuses toodule, et kinnipeetav on teiste isikute poolt mõjutatav. R.R on teinud oma käitumisest järelduse ning kantud karistus on oma eesmärgi saavutanud.
3. Seisukoha kujundamisel võtab kohus arvesse ka R.R kohtuistungil avaldatut, et ta kahetseb toimepandut. Ei saa jätta tähelepanuta sedagi, et vangistuse ajal R.R on oma ellusuhtumist muutnud ning seda ka olukorras, kus tulenevalt alla aastasest kandmisele kuuluvast karistusest talle individuaalset täitmiskava koostatud ei ole ja seega ka ettenähtud programme ja tegevusi ta läbinud ei ole. Kuid R.R on mõistnud oma käitumise põhjuseid ja sellele vastavalt ka reageerinud. R.R edasine vangistuses viibimine ei annaks tema arengule olulist juurde ega muudaks tema eduka resotsialiseerumise väljavaateid paremaks. Kohtu seisukoha järgi on esmakordse vangistusena kantud karistuse osa olnud piisava pikkusega, et panna R.R mõistma toimepandud teo ja selle tagajärje põhjuslikku seost. Just vabanemisjärgne elu kriminaalhooldaja järelevalve all on see tegur, mis soodustab R.R jätkuvat suunamist vabaduse tingimustes õiguskuulekale elule. 3 1-18-5405
4. Puutuvalt R.R suhtlusringkonnaga, peab kohus vajalikuks märkida, et lähedane toetav võrgustik tal puudub. Kuid olemas on sõber, kellega suhtlus on jätkunud vangistuse ajal ja kes on avaldanud nõusolekut pakkuda R.R-ile elukohta ennetähtaegse vabanemsie korral. Iseloomustusest nähtuvalt on R.R sõbral küllaldaselt head teadmised kinnipeetava peresuhetest. Eeltoodust järeldub tegemist võib olla sõbralike suhetega ja keda kinnipeetav usaldab ning tegemist saab olla isikuga kelle poole R.R on vajaduse korral raskuste tekkimisel võimalus ka pöörduda. K innipeetava suhtlusringkonda on kuulunud/kuuluvad ka kriminaalkorras karistatud isikud. Kuna aga toime pandud kuritegude põhjuseks ei ole olnud R.R ümbritsev seltskond, siis ei näe kohus nimetatud sellist riskifaktorit, mis peaks tooma kaasa kinnipeetava vabastamata jätmise.
5. Võimaliku vabanemise korral töökoha garantii R.R puudub. Kuid kinnipeetav on avaldanud, et tema esmane eesmärk on leida töö ja seejärel täita töökohustusi. Kahtlusteta aitab töö tegemine sisustada isiku vaba aega eesmärgipäraselt ning legaalsest sissetulekust on võimalik tasuda ka olemasolevad ligikaudu 1 000 euro suurust võlakohustust. Kohtu seisukoha järgi ei ole võlakohustuse suurus sellises määras, mille tasumine oleks ülemäära keerukas ja ülejõu käiv. Kuna kinnipeetava eesmärk on asuda tööle, siis on võimalik ka tasuda olemasolevat võlanõuet. Et R.R soov on täita köökohustusi on ka usutav - iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetav varasemalt töökohustusi täitnud ning viimatine ametlik töökoht oli seisuga 02.01.
6. Töökohustuste täitmine on R.R puhuselt kaasa toonud karistuse täitmisele pööramise. Karistuse täitmisele pööramise kohtumäärusest järeldub et töökohustuste täitmise põhjusel oli raskendatud üldkasuliku töö tegemine ning mis lõppkokkuvõttes tõigi kaasa karistuse täitmisele pööramisega.
7. Kohus leiab kokkuvõtvalt, et R.R-ile tuleb anda reaalne võimalus näidata, et tema väärtushinnangud on vangistuses viibitud aja jooksul muutunud ning ta suudab edaspidi vabaduses seaduskuulekalt käituda. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab süüdimõistetule võimaluse tõestada asumist paranemise teele ning seda, et ta on edaspidi võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi. Samuti on katseajal võimalik hinnata süüdimõistetu püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Just kriminaalhooldusosakonna järelevalvele allutamine kannab eesmärki aidata isikul toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest.
8. Ka tuleb arvestada, et ennetähtaegse vabastamisega karistus ei lõppe. Esiteks allub R.R kuni karistusaja lõpuni kuid mitte lühema perioodi kestel kui 6 kuud katseaja nõuetele. Teiseks, tuleb talle määrata iseloomustuses toodud kohustused, millistest tingimustest ta on teadlik. Katseajal on kriminaalhooldajal võimalus reageerida erakorralise ettekandega kohe, kui R.R kaldub kontrollnõuetest kõrvale. Seega juhul, kui R.R kuritarvitab kohtu usaldust, pööratakse tema vangistus täitmisele ja tal tuleb naasta vanglasse, et ära kanda kandmata vangistuse osa.
9. Seoses R.R suhtes koostatud iseloomustusega peab kohus vajalikuks juhtida tähelepanu, et iseloomustus sisaldab viiteid R.R varasemale, ent kustunud/arhiveeritud karistustele - vähemalt osaliselt iseloomustatakse R.R just varasemate, ent arhiveeritud karistusandmete kaudu. Kuna kohtu otsustus moodustub asjaolude kogumis hindamisest ja sellesse kogumisse kuulub ka isiku kohta koostatud iseloomustus, siis on lubamatu tugineda kinnipidamisasutuse poolt koostatavas iseloomustuses isiku varasematele, s.o arhiveeritud karistusandmetele – neile andmetele tuginemine mõjutab ja moonutab isiku suhtes antavat hinnangut/iseloomustust ja on konkreetse isiku jaoks selgelt negatiivse väljundiga. 4 1-18-5405
10. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426, 432, vabastab kohus süüdimõistetu R.R temale Viru Maakohtu 29.06.2018 otsusega mõistetud ja Tartu Maakohtu 14.06.2019 määrusega täitmisele pööratud vangistuse kandmisest enne tähtaega katseajaga ja käitumiskontrollile allutamisega kuni karistusaja lõpuni. Lisaks, uue kuriteo toimepanemise riskide maandamiseks tuleb süüdimõistetul täita katseaja lõpuni kontrollnõudeid ja kohustusi. Innokenti Menšikov täitmiskohtunik 5