Kriminaalasi nr 1-12-6677 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 06.juulil 2012.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kadri Pärna juuresolekul prokurör Margit Pärn kaitsja advokaa

§ 329järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet t u v a s t a s: Süüdistus L.A süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 30.märtsi 2012.a. Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr. 1-12-2549 karistatud

§ 424

järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes 6 kuu pikkuse vangistusega tingimisi

§ 73

alusel 3 aasta pikkuse katseajaga ning lisakaristusega mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks ning milline kohtuotsus on pööratud täitmisele, juhtis 05.juulil 2012.a. kella 02.35 paiku Tartus Sõpruse puiesteel maja nr 10 lähedal mootorsõidukit Audi 80 registreerimismärgiga XXX. Sellega jättis L.A tahtlikult täitmata eespool nimetatud kohtuotsuse. Sellega pani L. A toime

§ 329

järgi kvalifitseeritava kuriteo, so täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumise. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 329

kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale L.A-le karistuseks 2 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada L.A-le mõistetud karistust 30.märtsi 2012.a.

Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr. 1-12-2549 mõistetud karistuse 6 kuud vangistust ärakandmata osa, s.o 5 kuu 28 päeva vangistuse võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 7 kuud 28 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 järgi arvata eelvangistus viibitud aeg 05.-06.juuli 2012.a, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 7 kuud 26 päeva vangistust.

§ 73

lg 4 ja § 69 alusel asendada L.A-le mõistetud 7 kuu 26 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis

§ 69

lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 472 tundi ning mis

§ 69lg 3 alusel tuleb ära teha 18 kuu jooksul.

Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§ 75

sätestatule: 1)elama kohtu määratud alalises elukohas; 2)ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;3)alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Tartu Maakohtu 30.märtsi 2012.a. kohtuotsusega nr. 1-12-2549 mõistetud lisakaristus jätta täitmisele iseseisvalt. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. L.A uleb süüdi tunnistada

§ 329järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Menetluskuludena kuulub L.A-lt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et L.A suhtes on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa menetluskulusid riigi kanda. L.A puudub käesoleval ajal töökoht ja tema ainsa sissetuleku moodustab aegajalt juhutöödest saadav summa kuus umbes 50 eurot. Ta elab tuttava juures, kes teda ülalpidamisel aitab. Seega on alust arvata, et väljamõistetavate menetluskulude täielik tasumine käiks talle ilmselt üle jõu. Samuti leiab kohtunik, et on eeltoodu alusel põhjendatud väljamõistetavate menetluskulude tasumise määramine osade kaupa pikema tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 2565,§ 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada L.A

§ 329järgi ja mõista karistuseks kaks

§ 65lg 2 alusel suurendada L.A-le mõistetud karistust 30.märtsi 2012.a.

Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr. 1-12-2549 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o viis

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka L.A poolt eelvangistuses viibitud aeg 05.-06.juuli 2012.a, s.o kaks

§ 69

alusel asendada L.A-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis

§ 69lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb nelisada seitsekümmend kaks

§ 75sätestatule: 1.

elama kohtu määratud alalises elukohas

1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata L.A Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna talituse (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Tartu Maakohtu 30.märtsi 2012.a. kohtuotsusega nr. 1-12-2549 L.A-le mõistetud lisakaristus jätta täitmisele iseseisvalt. KrMS § 180 alusel välja mõista L.A-lt riigituludesse menetluskuludena süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ükssada viiskümmend