Obsah (6)

§ 199§ 213§ 215§ 6§ 68§ 65

1-16-909 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. mai 2016. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-16-909 Kohtukoosseis Sten Lind, Ivi Kesküla ja Orvi T

§ 199

lg 2 p 7, 9; § 215 lg 2 p 1, 2; § 213 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu

1. veebruari
2. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav N.U (ik XXX; viibimiskoht Tallinna Vangla), kaebus menetluskulude väljamõistmise peale RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
3. veebruari
4. a otsus N.U väljamõistmises muutmata ja määruskaebus rahuldamata. menetluskulude Edasikaebamise kord Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Harju Maakohtu 23.02.2016 otsusega tunnistati N.U kokkuleppemenetluses süüdi

§ 199

lg 2 p 9 (episoodid 10.02.2015, 14.02.2015, 20.02.2015, 07.03.2015),

§ 213

lg 2 p 1 ja

§ 215

lg 2 p 1, 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks vangistused 4 kuud, 1 aasta ja 6 kuud.

§ 6

4 lg 1 alusel suurendati N.U -le mõistetud üksikkaristusest raskemat ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 7 kuud vangistust. 1 1-16-909

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 21.02-23.02.2015, 16.03-07.04.2015, s.o kokku 24 päeva karistusaja hulka. Lõplikuks karistuseks mõisteti vangistus 1 aasta 6 kuud ja 6 päeva.

§ 65

lg 2 alusel loeti mõistetud liitkaristus kaetuks Harju Maakohtu 20.05.2014 otsusega mõistetud liitkaristusega, mõistes liitkaristuseks vangistus 4 aastat 7 kuud ja 18 päeva vangistust. Kohus määras, et mõistetud liitkaristus tuleb lugeda kantuks. Veel tunnistati N.U sama kohtuotsusega süüdi

§ 199

lg 2 p 7, 9 järgi 25.09.2015-18.10.2015 episoodides, mille eest teda karistati vangistusega 1 aasta 4 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvas kohus karistusaja hulka N.U eelvangistuses viibitud aja ning luges karistuse kandmise aja alguseks 19.10.

2. Sama kohtuotsusega mõisteti N.U-lt riigi tuludesse välja sundraha 645 eurot, kaitsjatasu 336 eurot, ekspertiisitasu 855 eurot ja sõiduauto Audi 80 teisaldamistasu 38,40 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määras kohus, et N.U võib menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
3. 02.05.2016 esitas N.U kaebuse, milles ta palub lükata menetluskulude tasumine edasi üheks aastaks põhjusel, et vangla ei võimalda talle tööd.
4. Tallinna Ringkonnakohus võttis N.U määruskaebuse 12.05.2016 määrusega menetlusse. Määrusega anti kohtumenetluse pooltele võimalus esitada kirjalikke seisukohti ja taotlusi kuni 23.05.
5. Ringkonnakoh us märkis, et määrus tehakse avalikult teatavaks 30.05.2016 kell 14.
7. Ringkonnakohtu antud tähtaja raames esitas oma seisukoha Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Grete Vahtra, kes palub jätta määruskaebus rahuldamata. Prokurör märgib, et kriminaalasi nr 1-16-909 N.U süüdistuses vaadati läbi Harju Maakohtus kokkuleppemenetluses, mis seab kohtuotsuse vaidlustamisele teatud piirangud. Alates 29.03.2015 kuuluvad süüdistatava pool hüvitatavad menetluskulud kokkuleppe esemesse, seega kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Maakohus peab menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel juhinduma, nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küs imuste lahendamisel, KrMS § 248 lg-st
8. Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumise KrMS § 199 lg 1 p -de 2-6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n.ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS § 318 lg 3 p -s 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele ehk kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale, mistõttu peab esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku
9. peatüki
10. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. 2 1-16-909 27.01.2016 prokuröri, süüdistatava ja tema kaitsja vahel sõlmitud kokkuleppes on märgitud, et N.U peab hüvitama tsiviilhagid summas 620 eurot, 77,42 eurot, 239,85 eurot, 728,42 eurot, 145,93 eurot,143,30 eurot ja 299,90 eurot. Samuti on kokkuleppes märgitud, et N.U on kohustatud hüvitama kriminaalmenetluse kulud kokku 1874,40 eurot, millele lisandub kohtumenetluses kaitsja osalemise tasu. 23.02.2016 toimunud kohtuistungil avaldas N.U kaitsja juuresolekul, et kokkulepe on talle arusaadav, ta nõustub kokkuleppega ning jääb kokkuleppe juurde. Kokkulepe on sõlmitud tema poolt vabatahtlikult. Harju Maakohtu 23.02.2016 otsusega ongi N.U kokkuleppes märgitud süüdistuses süüdi tunnistatud ja karistatud ning temalt on välja mõistetud tsiviilhagid ning menetluskulud vastavalt kokkuleppes märgitule. Kuna kokkuleppes ei olnud märgitud kriminaalmenetluse kulude ajatamist, siis N.U taotles ise kohtuistungil menetluskulude ositi tasumise võimaldamist ühe aasta jooksul ning pooled nõustusid sellega. Kohus lähtus poolte arvamusest ning võimaldas väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Taolist kokkuleppe täiendamise võimalust on aktsepteerinud ka Riigikohus oma 13.05.2016 määrusega 3 -1-1-47-16, kus Riigikohus märkis, et juhul kui menetluskulude ositi hüvitamine on kohtuistungil süüdistatava, kaitsja ja prokuröri ühisel nõusolekul ajatatud, siis sellisel juhul ei ole maakohus rikkunud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ega muid kriminaalmenetlusõiguse norme. KrMS § 245 lg 4 kohaselt on kokkulepe sõlmitud küll juhul, kui prokurör, süüdistatav ja kaitsja on sellele alla kirjutanud, kuid ainuüksi see ei välista võimalust maakohtu istungi käigus kokkulepet kohalolijate õigusi ja kohustusi puudutavas osas muuta või täiendada. Olukorras, kus kokkuleppe muutmine ei eelda uusi või lisaläbirääkimisi, toetavad sellist seisukohta ka menetlusökonoomia huvid. N.U on esitanud maakohtu otsuse peale määruskaebuse, milles taotleb menetluskulude tasumise võimaldamist pikema aja jooksul kui 12 kuud. Selline võimalus puudus nii kokkuleppe sõlmimisel kui ka maakohtul kokkuleppemenetluses otsust tehes. Seega on N.U määruskaebus suunatud eesmärgi saavutamisele, mida ei ole võimalik veel lahendada. Ositi tasumise võimaldamise taotluse hetkel oli süüdistatavale teada, et antud menetlusstaadiumis on maksimaalne tasumistähtaeg 12 kuud. Isikul oli võimalus nõu pidada istungil osalenud kaitsjaga. Nii kaitsja kui süüdistatav on istungil olnud nõus sellega, et menetluskulude tasumiseks võiks kohus anda tähtaja 12 kuud. Kuna KrMS § 423, § 417 lg 3 ja § 424 lubavad menetluskulude tasumist ajatada maksimaalselt kuni üheks aastaks, s.o 12 kuuks (Riigikohtu 07.12 2012.a määrus asjas nr 3 -1-1-120-12, p 7), ei olnud võimalik kokkuleppes ega ka kohtus N.U-lt väljamõistetavate menetluskulude tasumise tähtajaks määrata rohkem kui 1 aasta (ehk 12 kuud). Süüdistatav on kokkulepet sõlmides nõustunud temalt välja mõistetud menetluskulude tasumisega ning ei ole tõstatanud küsimust maksejõuetusest. Seega on kohtuotsus kooskõlas sõlmitud kokkuleppega. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet menetluskulude osas vaidlustada ning taotleda enda vabastamist menetluskulude maksmisest vangistuse ajaks, ei ole prokuröri hinnangul kuidagi võimalik lugeda KrMS § 318 lg-s 4 loetletud rikkumiseks. 3 1-16-909 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11. Kriminaalmenetluse seadustik näeb alates 29.03.2015 ette, et süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad kokkuleppe esemesse. Kohtul puuduvad kokkuleppe muutmiseks volitused. See tähendab ühtlasi, et ka menetluskulusid puudutavat otsustust on süüdistataval võimalik vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg -s 4 sätestatud juhtudel. Ringkonnakohus võttis N.U määruskaebuse menetlusse põhjusel, et maakohus tegi menetluskulude osas otsustuse, mis ei vasta kirjaliku kokkuleppe tekstile (määras, et menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest). Maakohtu 23.02.2016 toimunud kohtuistungi protokollist ilmneb, et N.U taotles kohtuistungil menetluskulude ositi tasumise võimaldamist ühe aasta jooksul, kuigi seda kokkuleppes kirjas ei olnud. Kohtumenetluse pooled nõustusid taotlusega . Kohus lähtus poolte arvamusest ning võimaldas väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigikohtu 13.05.2016 asjas nr 3-1-1-47- 16 tehtud määruse kohaselt ei ole maakohus rikkunud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ega muid kriminaalmenetlusõiguse norme, kui menetluskulude ositi hüvitamine vastab süüdistatava, kaitsja ja prokuröri kohtuistungil avaldatud tahtele. Seega ei anna maakohtu otsustus võimaldada menetluskulude tasumist 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
12. N.U taotlust, et tal võimaldataks asuda menetluskulusid tasuma aasta pärast ei ole võimalik rahuldada. Nagu eelnevalt märgitud, on menetluskulude tasumist puudutavad otsustused kokkuleppe osa ning kohus on kokkulepet kinnitades seotud kohtumenetluse poolte ühise tahtega. Maakohus võimaldas N.U -lt asuda menetluskulusid 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, kuna V. Stabnoi seda ise taotles ja teised kohtumenetluse pooled seda taotlust toetasid. S.o poolte kokkulepe oli see, et menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Teiseks ei näegi KrMS § 180 lg 3 ette võimalust menetluskulude tasumise tähtaega edasi lükata.
13. Juhindudes KrMS § -dest 180, 337 lg 1 p 1 ja 390 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 23.02.2016 otsuse menetluskulude väljamõistmises muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Sten Lind Ivi Kesküla Orvi Tali 4