järgi N.R , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel vene keel, keskharidusega, töökoht: töötu , elukoht xxx, varem kriminaalkorras karistatud : 1) 03.09.2001.a. Harju Maakohtu poolt KrK § 139 lg 1 järgi 4 kuulise vabadusekaotusega; 2) 23.04.2003.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 141 lg 2 p 1,3 järgi
lg 1 alusel 3 aastat vangistust, ärakandmisele 2 aastat 2 kuud 14 päeva vangistust ; 3) 28.09.2006.a. Harju Maakohtu poolt
Harju Maakohtu poolt
järgi
lg 2 alusel 7 kuud 25 päeva vangistust elukohast lahkumise keeld alates 17.12.2011 , oli kinni peetud 17.12.2011 Aivar Ennok Kohus juhindub KrMS §-dest 175 lg 1 p 3, 4,5, 9 ja § 179 lg 1 p 2; § 248 lg 1 p 5; 249; 311; 313;
§ - dest 56 lg 1; § 68 lg 1 § 74 Süüdi tunnistada N.R
järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda 5 kuulise vangistusega.
1 päev tema karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 4 kuud ja 29 päeva vangistust.
lg 1 alusel N.R-ile mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele kui ta 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 ettenähtud alljärgnevaid kontrollnõudeid : 1) elama oma alalises elukohas Raadiku 8B/1-25 Tallinnas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta ; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse tegemise päev , s.o. 05.märts 2012.a.
lg 1 alusel lisakaristusena võtta N.R-ilt 6 kuuks ära mootorsõiduki juhtimisõigus. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada. Välja mõista N.R-ilt KrMS § 175 lg 1 p 3, 4,5,9 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 57.60 eurot, toimiku materjalidest koopia tegemise kulu 0.45 eurot, joobeseisundi tuvastamise kulu 155 eurot ja KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o. 435 eurot riigituludesse. Väljamõistetud sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pangas arve nr 10220034796011 või AS Swedbank konto nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse vastavalt „N.R sundraha 1-12-816“, „N.R menetluskulu 1-12-816 “ Kviitungid tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. menetluskulud ja sundraha tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, tähtajaks mittetasumisel saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile.. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU N.R on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema 2 juhtis 17.12.2011 kella 00.01 ajal Tallinnas Osmussaare 3 maja juures mootorsõidukit BMW 325TDS reg.märgiga xxx, olles joobeseisundis (narkootiline joove, fentanüül, metadoon, midasolaan). Sellise käitumisega rikkus N.R Liiklusseaduse § 69 lg 1 / / ja § 69 lg 4 p 1 / / nõudeid. Seega pani N.R toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o.
25.01.2012.a. sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Katrin Pärtlas , süüdistatav N.R ja tema kaitsja Aivar Ennok kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe, mille kohaselt
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 kuud vangistust
1 päev karistusaja hulka, mõistes N.R’ile lõplikuks karistuseks 4 kuud ja 29 päeva vangistust.
lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus jäetakse täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 1 p 1 alusel kohaldada N.R’ile lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 6 (kuueks) kuuks. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav N.R ja tema kaitsja Aivar Ennok nõustusid esitatud süüdistuses märgitud kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatavale N.R-ile selgitati, et kokkuleppe sisusse ei kuulu sundraha ja menetluskulud, vaid need mõistetakse kohtu poolt. Välja mõistetavate menetluskuludena on N.R kohustatud riigi tuludesse tasuma sundraha 1,5 kuupalga alammäära ulatuses s.o II astme kuriteos süüdimõistmise korral summas 435 eurot ning kaitsjatasu osutatud õigusabi eest, samuti teavitati süüdistatavat tema õigustest kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi. 21. veebruaril 2012.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil süüdistatav N.R tunnistas end
järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises täielikult süüdi, kinnitades kohtule, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe, ta nõustub sõlmitud kokkuleppega, 3 kaitsja Aivar Ennok jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ja prokuröri abi Katrin Pärtlas taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava N.R selgitused, kaitsja Aivar Ennoki ja prokuröri abi Katrin Pärtlase arvamused sõlmitud kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav N.R on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja, et kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Süüdistatav N.R on toime pannud teise astme kuriteo, ta on varem kriminaalkorras karistatud isik, milline on kohtule iseloomustavaks asjaoluks. Karistuse mõistmisel
lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, viimase isikut ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et N.R tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses
järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistus tuleb temale mõista vastavalt kokkulepitule, sest tuvastatud ei ole N.R-i poolt toime pandud õigusvastase teo ja süüd välistavaid asjaolusid ning N.R-ile inkrimineeritud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud vastavalt
Samuti asub kohus seisukohale, et süüdistatavalt N.R-ilt kuuluvad väljamõistmisele kohtueelse menetluse ja kohtukulud, s.o kaitsjatasu temale osutatud õigusabi eest ja sundraha riigituludesse. Kohus juhindub KrMS §-dest 175 lg 1 p 3, 4,5 ja 9 ja § 179 lg 1 p 2; § 248 lg 1 p 5; 249; 311; 313;
§ - dest 56 lg 1; § 68 lg 1 § 74 ; Helve Särgava Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.