) § 202, § 206, 385 p 7 Kohtunik määras Lõpetada kriminaalmenetlus kriminaalasjas 1-10-9932
alusel.
lg 1 p 1 alusel kohustada R.B tasuma riigituludesse 5000 (viis tuhat) krooni hiljemalt 31.10.2010.a. Nimetatud summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbankis, märkides ära viitenumbri 2800049900 ning selgituse. Tõkend- elukohast lahkumise keeld R.B suhtes tühistada.
lg 6 kohaselt, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud
lg 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuse osa, mille isik on täitnud.
p 7 kohaselt määruskaebust ei saa esitada
§-des 201-2031 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetamise ja uuendamise määruse peale, välja arvatud kannatanu
§-s 2031 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetamise määruse peale. Kohtumäärus saata R.B-le , xxxxx, kaitsjale vandeadvokaat Anti Aasmaa, Advokaadibüroo Anti Aasmaa, Turuplats 3- M11, Rakvere, pankrotihaldurile Kauri Rattus, Vene 23-1 Tallinn ja Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonnale, Tallinna 28, Rakvere. Kuriteo asjaolud Käesolevas kriminaasjas alustati menetlust 05.11.2009 KarS § 385 lg 1 tunnustel, selles, et R.B ( isikukood xxxxx) on pankrotimenetluse käigus varjanud võlgnikuna ajavahemikul 01.09.2006 kuni 01.07.2007 oma vara. 20.03.2002.a otsusega kuulutas Lääne-Viru Maakohus välja R.B pankroti ja määras pankrotihalduriks Kauri Rattuse. Pankrotimenetluse käigus 13.03.2003 avas R.B oma nimele ilma sellest pankrotihaldurile teatamata Noreda Bank Finland Plc Eesti filiaalis arvelduskonto nr xxxxx. Jaanuaris 2005 asus R.B sellest pankrotihaldurile teatamata tööle xxxx ning ajavahemikul 18.02.2005 kuni 16.06.2005 laekus R.B töötasuna xxxx arvelduskontole nr xxxxx 71 996 krooni. 01.08.2006 sõlmitud töölepingu alusel asus R.B ilma sellest pankrotihaldurile teatamata tööle xxxx ning avas pankrotihaldurile teatamata omale 13.10.2007 arvelduskonto As-s Krediidipank ja AS-s Nordea Bank Finland Plc ning lasi avatud kontodele kanda oma töötasu xxxxx . Ajavahemikul 20.10.2007 kuni 11.07.2008 laekus Eesti Krediidipank As-s olevale kontole nr xxxxx R.B töötasuna 160 000 krooni ja 1776, 80 eurot s.o kokku 187 842, 46 krooni; AS-s Nordea Bank Finland Plc asuvale kontole nr xxxxx ajavahemikus 10.05.2007 kuni 10.09.2008 21 500 krooni ja 39 026, 22 eurot s.o kogusummas 633 040, 87 krooni ning 26.06.2008 Nordea Eesti As-s asuvale kontole nr xxxxx summas 5000 krooni. Eelnimetatud töökohtadelt ning R.B poolt pankrotimenetluse käigus avatud arvelduskontodest sai pankrotihaldur teadlikuks tagantjärgi ning läbi kolmandate isikute. AS Hansapank on R.B nimel alates 01.03.1995 avatud arvelduskonto nr xxxxx. Seoses R.B suhtes algatatud pankrotimenetlusega läks nimetatud arvelduskonto käsutusõigus üle pankrotihaldurile. Eeltoodust hoolimata sõlmis R.B Hansapank AS-s xxxx kontoris 14.06.2006 xxxx arvelduskonto juurde nr xxxxx teleteenuste ja deebetkaardi kasutamise lepingud, mis võimaldasid tal käsutada oma kontole laekuvaid rahalisi vahendeid. Pärast R.B poolt teleteenuste- ja deebetkaardi kasutamise lepingu sõlmimist ja R.B-le nimetatud konto juurde pangakaardi väljastamist ning sellega juurdepääsu saamist arvelduskontole nr xxxxx , st pärast endale ebaseaduslikult arvelduskontol olevate ja laekuvate rahaliste vahendite s.o pankrotivarale kaasvalduse loomist; omastas R.B ilma pankrotihalduri teadmata nimetatud arvelduskontolt ajavahemikus 05.06.2006 kuni 05.05.2008 sinna laekunud pankrotivarast 230 049, 03 krooni, pöörates nimetatud summa enda kasuks. R.B pankrotimenetlus lõpetati pankrotihalduri poolt 06.04.2009 koostatud lõpparuande kinnitamisega. Kahtlustuse sisu Seega on alus kahtlustada R.B KarS § 385 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises s.o pankrotimenetluses oma vara varjamises, mis seisnes selles, et tema pankrotivõlgnikuna pankrotimenetluse käigus ning olles teadlik asjaolust, et tema suhtes 20.03.2002 alustatud pankrotimenetlus ei ole lõpule viidud, avas oma nimele sellest pankrotihaldurile teatamata 13.03.2003 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis arvelduskonto nr xxxxx ja asus 2005 aasta jaanuaris ilma sellest pankrotihaldurile teatamata tööle xxxxx ning ajavahemikul 18.02.2005 kuni 16.06.2005 laekus R.B töötasuna xxxxx arvelduskontole nr xxxx 71 996 krooni. 01.08.2006 sõlmitud töölepingu alusel asus R.B ilma sellest pankrotihaldurile teatamata tööle xxxxx ning avas pankrotihaldurile teatamata omale 13.10.2007 arvelduskonto As-s Krediidipank ja AS-s Nordea Bank Finland Plc ning lasi avatud kontodele kanda oma töötasu xxxx. Ajavahemikul 20.10.2007 kuni 11.07.2008 laekus Eesti Krediidipank As-s olevale kontole nr xxxx R.B töötasuna 160 000 krooni ja 1776, 80 eurot s.o kokku 187 842, 46 krooni; AS-s Nordea Bank Finland Plc asuvale kontole nr xxxxx ajavahemikus 10.05.2007 kuni 10.09.2008 21 500 krooni ja 39 026, 22 eurot s.o kogusummas 633 040, 87 krooni ning 26.06.2008 Nordea Eesti As-s asuvale kontole nr xxxxx summas 5000 krooni. R.B pankrotimenetlus lõpetati pankrotihalduri poolt 06.04.2009 koostatud lõpparuande kinnitamisega. Eelkirjeldatud tegevusega rikkus R.B temal pankrotivõlgnikuna pankrotimenetluses lasuvat kohustust anda õigustatud subjektidele s.o pankrotihaldurile ja võlausaldajatele enda vara majandus-ja kutsetegevuse kohta käivat teavet s.o ta varjas pankrotimenetluse käigus oma vara. Lisaks sellele, kahtlustatakse R.B KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeriva teo toimepanemises s.o tema valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramises, mis seisnes selles, et tema olles pankrotivõlgnikuna teadlik asjaolust, et tema suhtes 20.03.2002 algatatud pankrotimenetlus ei ole lõpule viidu ning tema nimel avatud arvelduskonto nr xxxx käsutusõigus on seoses pankrotimenetlusega antud pankrotihaldurile, veenis, väites, et pankrotimenetlus tema suhtes on lõpetatud Hansapank AS-i xxx kontoris 14.06.2006 xxxx panga tellerit sõlmima tema nimel arvelduskonto juurde nr xxxx teleteenuste ja deebetkaardi kasutamise lepingud, mis võimaldaks tal käsutada oma kontole laekuvaid rahalisi vahendeid. Pärast eksitusse viidud telleri poolt R.B-ga teleteenusteja deebetkaardi kasutamise lepingu sõlmimist ja R.B-le nimetatud konto juurde pangakaardi väljastamist ning sellega juurdepääsu saamist arvelduskontole nr xxxxx, st pärast endale ebaseaduslikult arvelduskontol olevatele ja laekuvatele rahaliste vahenditele s.o pankrotivarale kaasvalduse loomist; omastas R.B ilma pankrotihalduri teadmata nimetatud arvelduskontolt ajavahemikus 05.06.2006 kuni 05.05.2008 sinna laekunud pankrotivarast 230 049, 03 krooni, pöörates nimetatud summa enda kasuks. Prokurör taotleb Lõpetada kriminaalasjas 09240105264 menetlus R.B suhtes ja panna talle alljärgnevad kohustused: 1) maksta riigituludesse 5000 krooni. Täitmise tähtaeg hiljemalt 31.10.2010.a. Kohtu põhjendused Süüdistatav R.B on 30.07.2010.a. nõustunud prokuröri taotlusega lõpetada kriminaalmenetlus
5000 krooni.
lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.
lg 2 p 1 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju.
lg 3 kohaselt ei või
Kohus leiab, et prokuröri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest kõik eeldused kriminaalasjas kriminaalmenetluse lõpetamiseks
R.B on varem kriminaalkorras karistamata, kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, isiku süü ei ole suur ning menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, mistõttu ei ole vajalik R.B suhtes kriminaalkaristuse kohaldamine ning teda on võimalik õiguskuulekale käitumisele mõjutada kergemate mõjutusvahenditega ning kriminaalmenetluse tema suhtes võib lõpetada. Kriminaalmenetluse lõpetamisel nn otstarbekuse kaalutlusel (
) lahendab kohtunik menetluse lõpetamise ainuisikuliselt määrusega ja vajaduse korral kutsutakse taotluse lahendamiseks kohtuniku juurde prokurör ja kahtlustatav või süüdistatav ning kahtlustatava või süüdistatava taotlusel ka kaitsja. Tsiviilhagi kriminaalasjas esitatud ei ole. Kohtunik /allkiri/ Tiit Kullerkupp Ärakiri õige Nooremreferent Merle Kaegas Kohtumäärus jõustus 24.augustil 2010.a. Nooremreferent Merle Kaegas
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.