Obsah (6)

§ 199§ 184§ 185§ 64§ 68§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. märts 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-287 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlus

§ 199

lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega;

§ 184

lg 2 p 1 järgi 3 aasta vangistusega ja

§ 185

lg 2 p-de 1, 2 järgi 3 aasta 3 kuu vangistusega.

§ 64lg 1 järgi suurendati S.

Roditšukile mõistetud üksikkaristustest raskeimat, mõistes S. Roditšukile liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust.

§ 68lg 1 järgi arvati S.

Roditšuki eelvangistus 1 päev (s.o 26.02.2015) karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti isiku kinnipidamine 07.03.

1. Karistuse kandmise lõpp 05.09.
2. Maakohtu määrus
3. Tartu Maakohtu 19.02.2018 määrusega jäeti S. Roditšuk vangistusest tingimisi elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. 2.
4. S. Roditšuk on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud S. Roditšuki vabanemisjärgset elukohta XXX alevik, Lääne-Harju vald, Harju maakond. Nimetatud aadressil asuv maja kuulub kinnipeetava vanematele, kes on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Maja on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused S. Roditšuki tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega. 2.
5. S. Roditšuki puhul on peamiseks õigusvastast käitumist põhjustavaks teguriks sõltuvus narkootilistest ainetest ning karistuse kandmise ajal on tegeletud tema riskikäitumisega. Kinnipeetav on läbinud mitmeid taasühiskonnastavaid tegevusi – osalenud sõltuvusteemalistes loengutes, „12 Sammu“ põhimõtteid tutvustavas tugigrupi töös, sotsiaalprogrammis „Jõud muutuda“, tagasilanguse ennetamise teemalise tugigrupi töös, õppinud riigikeelt ning töötanud majandusabitöödel. Karistuse alguses hinnati kinnipeetava motivatsiooni muutusteks keskmiseks, kuid see on järjest suurenenud. Ka kohtuistungil kinnitas süüdimõistetu, et vanglas läbitud tegevustest on talle palju kasu olnud ning ta oskab edaspidi sõltuvusega toime tulla. Vabanemise korral oleks S. Roditšuk soovinud asuda elama MTÜ Lootuse külla, kuid keskuse tegevjuhi sõnul ei ole neil võimalik kinnipeetavat vastu võtta, kuna keskuses ei ole vabu kohti. Süüdimõistetu saab asuda elama oma varasemasse elukohta koos vanematega. Kinnipeetava sissetulekud olid vabaduses ebaregulaarsed ning ta teenis elatist mitteametlikult, tehes ehitusalaseid töid. Osa sissetulekust sai ka seadusevastase tegevusega. Vabanemise korral töökoht puudub, kuid kinnipeetav on kindel, et leiab töö pärast keevitaja kutseõppe lõpetamist. 2.
6. Jätmata tähelepanuta kõiki S. Roditšukki positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, leidis maakohus, et S. Roditšuki vabastamine tingimisi enne tähtaega seaduses selleks ette nähtud esimesel võimalusel ei ole põhjendatud. Seda eelkõige tema varasemat elukäiku, sh korduvat karistatust ning toimepandud kuriteo asjaolusid arvesse võttes. S. Roditšukki on kriminaalkorras varem karistatud erinevate kuritegude toimepanemise eest, s.o vägistamise, pederastia, mootorsõiduki ärandamise, võimuesindaja suhtes vägivalla kasutamise, karistuse kandmisest kõrvale hoidmise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise ning varguste toimepanemise, asja omavolilise kasutamise, kinnipeetava, arestialuse ja vahistatu poolt narkootilise ja psühhotroopse aine valmistamise, omandamise valdamise ja arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest. Käesolevat karistust kannab S. Roditšuk narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest ja narkootilise aine edasiandmise eest alaealisele ning süstemaatiliste varguste toimepanemise eest. Maakohtu arvates ei ole ainuüksi individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevuste läbimine ning korrektne käitumine karistuse kandmise ajal piisavad, et sellise negatiivse elukäiguga isikut esimesel võimalusel vabastada. See oleks käesolevalt veel ennatlik, kuna varasematest karistustest, sh korduvatest vangistustest, ei ole kinnipeetav vajalikke järeldusi teinud, motivatsioon oma senist elukorraldust muuta tekkis alles käesoleva vangistuse jooksul. Maakohus on seisukohal, et ärakantud karistuse kestus ei ole veel piisav, et hinnata, kas S. Roditšuk ka tegelikult on valmis kuritegelikust käitumisest loobuma ning kas tema tahe oma elu muuta on püsiva loomuga. Kinnipeetaval tuleb jätkata karistuse kandmist, kinnistada 2 omandatud teadmisi ning seejärel saab kohus uuesti hinnata, kas S. Roditšuki vabastamine on põhjendatud. Määruskaebus
7. Tartu Maakohtu 19.02.2018 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu S. Roditšuki kaitsja, kes palub tühistada maakohtu määruse ning teha uue määruse ja vabastada S. Roditšuk temale Harju Maakohtu 19.04.2016 otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist, allutades ta elektroonilisele järelevalvele. 3.
8. Määruskaebuse kohaselt on süüdimõistetu puhul karistuse eesmärgid saavutatud ning süüdimõistetu mõistab, et tema minevik on väga negatiivne ja ta saab aru, et seetõttu võib kohtul olla alust usaldamatuseks. Siinjuures on aga ärakantud karistus piisav selleks, et teha õigeid järeldusi oma edasise elu korraldamiseks. Süüdimõistetu hindab ise väga kriitiliselt oma varasemat elukäiku, eriti selles osas, mis puudutab narkoainete tarvitamist ja mõistab, milline on tema suurim probleem, kuid asudes käesolevas kriminaalasjas karistust kandma, otsustas S. Roditšuk, et teeb kõik endast sõltuva selleks, et loobuda narkoainete tarvitamisest. Sellise otsustuse aluseks on arusaam, et
9. eluaastaks ei ole ta elus midagi saavutanud, v.a pidevad karistused kriminaalkorras. Süüdimõistetu selgitab, et selline elukorraldus pani teda põhjalikult analüüsima oma varasemat elukäiku. Kaitsealune mõistab hästi, et kui ta ei leia jõudu ja oskust loobuda narkoainete tarvitamisest, lõpeb tema elu üsna kiiresti. Süüdimõistetu pöördus vangla spetsialistide poole abi saamiseks, läbis sõltuvustemaatilised loengud ning teraapilise olemusega traumat teadvustava kognitiiv-käitumusliku sotsiaalprogrammi "Jõud muutuda". Lisaks tegeles kaitsealune aktiivselt eesti keele omandamisega ning leiab, et eesti keele õpinguid tuleb jätkata. Soovi muutuda näitab ka soov elama asuda MTÜ Lootuse Külla. 3.
10. Määruskaebuses leitakse, et esimese astme kohus ei ole piisavalt arvestanud kaitsealuse soovi alluda elektroonilisele järelevalvele. Kaitsealune selgitab, et just elektroonilisele järelevalvele allutamine aitab tal end täiendavalt distsiplineerida. Samuti oleks kaitsealuse arvates tal kriminaalhooldaja abiga kergem resotsialiseeruda ning muutuda ühiskonna väärtuslikuks liikmeks. Kaitsealune leiab, et kohus tema ennetähtaegse vabastamine otsustamisel ei ole piisavalt arvestanud kõiki kaitsealuse ülalkirjeldatud püüdlusi muuta oma suhtumist elusse ja hakata edaspidi elama seaduskuulekalt. Maakohtu määrus on põhjendamata, kuna ei ole arvestatud kõiki

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolusid.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et S. Roditšuki vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud ning selle põhjendatusele ei viidata ka esitatud määruskaebuses.
2. Maakohtu otsustus on põhjendatud. Kohus on lähtunud konkreetselt süüdimõistetust ja tema poolt toimepandud süüteost, analüüsides süüdimõistetu suhtes esinevaid nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid kogumis. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtuga põhistustega, ei pea kohus vajalikuks neid siinkohal uuesti üle korrata, vaid märgib üksnes järgnevat. Määruskaebuses leitakse, et maakohus ei ole arvestanud kõiki

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu ei ole maakohtu määrus põhjendatud.

Ringkonnakohus sellega nõustuda ei saa, sest maakohus on arvestanud kõiki sättes toodud asjaolusid kogumis. See, et süüdimõistetu ja tema kaitsja ei nõustu maakohtu põhistustega, ei tähenda, et need veel puuduksid. Lisaks, faktiliselt võib tegemist olla ju positiivse asjaoluga, kuid seda tuleb siiski arvestada 3 isikupõhiselt. Süüdimõistetul oli ka enne vangistusse sattumist elukoht, kuid see ei hoidnud ära uue kuriteo toimepanemist, seega ei saa seda asjaolu pidada kaalukeeleks isiku ennetähtaegsel vabastamisel. Määruskaebuses leitakse, et isik on teinud lõplikud järeldused muutumiseks ja ei soovi enam narkootikumidega kokku puutuda. Ringkonnakohus selle paikapidavuses veendunud ei ole, mida ilmestavad ka varasemad karistused. Samuti asjaolu, et isikut on karistatud väga eriliigiliste kuritegude eest, mis näitab, et isik ei ole võimeline oma käitumist õiguskuulekale teele suunama. Veel leitakse, et maakohus ei ole analüüsinud elektroonilise valve kasulikkust. Ringkonnakohtu hinnangul, olukorras, kus isik on toime pannud narkootikumidega seotud süüteo, siis elektrooniline valve ei takista uusi kuritegusid toime panna. Samuti tuleneb isiku individuaalse täitmiskava täitmise asjaoludest, et isiku motivatsioon muutuda ei ole olnud nii suur, kui ta seda sõnaliselt väljendab, olles programmide läbimisel pigem passiivne. Kohtul puudub veendumus, et süüdimõistetu ei jätka uute kuritegude toimepanemist, sest riskid ei ole maandatud. Samuti on isik varasemalt kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud. 6. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu summas 120 eurot, sh käibemaks 20 eurot. Tasu koosneb kohtumäärusega tutvumisest, kaitsealusega nõupidamisest telefoni teel ja määruskaebuse koostamise eest kokku 4 pooltundi. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus selles ulatuses on põhjendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele ka osaliselt. Arvestades määruskaebuse mahtu ning selles sisuliste argumentide vähesust, asjaolude ümberkirjutamist ning maakohtu seisukohti on põhjendatud rahuldada kaitsjatasutaotlus 2 pooltunni ulatuses, s.o 60 eurot, sh käibemaks 10 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb S. Roditšukil hüvitada V. Murde kaitsjatasu 60 eurot. 7. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 19. veebruari 2018 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 4 /allkiri/ Mati Kartau