Väärteoasi nr.4-17-6309 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus Kohtunik Sekretär Tõlk Menetlusalune isik 26.02.2018.a. Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Julia Vernikova R

§ 262

lg 1 järgi V.N , PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna esindaja Oleg Klok LÕPPOSA Tunnistada süüdi V.N

§ 262lg 1 järgi ja määrata talle karistuseks arest 30 päeva.

Arest tuleb ära kanda PPA Põhja Prefektuuri Arestimajas (Rahumäe tee 6) ning aresti kandmisele tuleb asuda hiljemalt 27.03.2018.a. Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada V.N-i suhtes sundtoomist arestimajja. Apellatsiooniõiguse kasutamisest tuleb teatada Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus menetluspooltele tutvumiseks kättesaadav 21.03.2018.a. Harju Maakohtus. Apellatsioon tuleb esitada Harju Maakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad 1. 13.11.2017 koostas Lääne-Harju politseijaoskonna vanemväärteomenetleja väärteoprotokolli, millest tulenevalt käitus V.N 08.10.2017 kella 08.50 ajal Järve haigla ja Järve keskuse vahelises avalikus kohas teist isikut häirival viisil. Nimelt jooksis V.N sugulise kire rahuldamise eesmärgil Xxxxjuurde samal ajal ennast rahuldades. Toodud tegevuse tõttu oli Xxxxhäiritud ja hirmutatud. Oma käitumisega eksis V.N üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu, rikkudes avalikku korda. 10.01.2018 koostas Lääne-Harju politseijaoskonna vanemäärteomenetleja taas V.N-ile väärteoprotokolli. Protokollist tulenevalt käitus V.N J. Sütiste tee 43 ja 45 vahelisel alal teist isikut häirival viisil. Nimelt jooksis V.N sugulise kire rahuldamise eesmärgil 2 Xxxxjuurde samal ajal ennast rahuldades. Antud tegevuse tõttu oli Xxxxhäiritud ja hirmutatud. Oma käitumisega eksis V.N üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu, rikkudes avalikku korda. V.N rikkus väärteoprotokollide kohaselt KorS § 55 lg 1 p 2 nõudeid ning pani toime

§ 262lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

1. Kohtuväline menetleja leidis, et V.N-i teod on tõendatud tunnistajate ütluste ja toimikus olevate materjalidega. Kuivõrd isikut on varem samalaadse teo eest karistatud, taotles ta menetlusaluse isiku karistamist maksimaalse võimaliku karistusega, s.o 30-päevase arestiga.
2. V.N viibis 31.
3. ja 20.02.2018 istungil, ent 26.02.2018 toimunud kohtuistungile ei ilmunud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud. Kohtu seisukohad ja järeldused
4. Kohus leiab, et tulenevalt VTMS § 90 lg-st 1 saab asja lahendada ilma V.N-i osavõtuta. Menetlusalune isik kinnitas omakäeliselt, et on asja arutamise ajast ja kohast teadlik (II kd, lk 32). Sellegipoolest ta 26.02.2018 istungile ei ilmunud ning ei taotlenud ka asja arutamise edasilükkamist.
5. Kohtuistungil on tunnistajana üle kuulatud tunnistaja Xxxx(II kd, lk 30-31). Tunnistaja selgitusel kuulis ta 08.10.2017 kella 8.28 ajal tööle minnes Järve Haigla peatuse juures enda selja taga hingamist ning ringi keerates nägi ta menetlusalust isikut, kes tegeles ühe oma kehaosaga ja vaatas kaugusesse. Lõpuks keeras menetlusalune isik ringi ja läks surnuaia poole.
6. Tunnistaja ütlused haakuvad tunnistaja Xxxxütlustega, kes kirjeldab V.N-i sarnast käitumist 04.01.2018 kella 08.00 paiku TTÜ lähedal (II kd, lk 30-31). Tunnistaja sõnul kuulis ta tööle minnes selja taga samme ning ümber keerates nägi ta paari meetri kaugusel menetlusalust isikut. Isikul oli pikk jope seljas ja ta hoidis kätt selle all. Tunnistaja on noormeest kaks korda varem näinud, viimane kord hoidis ta genitaale käes ja rahuldas ennast.
7. V.N oma süüd ei tunnista ning väitis kohtuistungil (II kd, lk 30), et tema ei viibinud 08.10.2017 Järve Haigla naabruses ega 04.01.2018 Tallinna Ülikooli lähedal. Ta ei ole peale viimast süüdimõistmist avalikku korda rikkunud ning käib regulaarselt arsti vastuvõtul. Toodud ütlused ei ole aga kooskõlas tunnistajate Xxxxja Xxxx ütlustega, kes üheselt viitavad V.N-ile kui süüteo toimepanijale. Lisaks tunnistajatele kinnitavad asjaolu, et tunnistajaid ehmatanud isikuks oli V.N, ka äratundmiseks esitamise protokollid (I kd, lk 3-6; II kd, lk 5-8), millest nähtuvalt tundsid nii Xxxxkui ka Xxxxmenetlusaluse isiku neile esitatud fotode seast ära. Menetlusalune isik on kohtuvälises menetluses väitnud (I kd, lk 11-12; II kd, lk 10), et ei saanud talle etteheidetavaid tegusid toime panna. Ta viibis 08.10.2017 hommikul koos Xxxxkodus ja remontis autot, 04.01.2018 kohtus Xxxxgaraažis Xxxx. V.N-i ütlusi ei kinnita aga ükski tõend. Ta ei saanud käia 08.10.2017 poes, nagu väitis kohtueelses menetluses tema kaitseks Xxxx (I kd, lk 7-8), sest pood oli tunnistaja Xxxxväitel (II kd, lk 34) sel päeval kinni. Samuti ei saanud Xxxxteada, mida V.N tegi 04.01.2018 peale kella kaheksat, kuivõrd tunnistaja väitel (II kd, lk 34) kohtus ta menetlusaluse isikuga kella 7.40 paiku vaid suitsupausiks. Arvestades asjaolu, et kuritegu TTÜ lähedal toimus protokoll-arvestuskaardi järgi kella 08.15 paiku (II kd, lk 2), oli V.N piisavalt aega garaažist TTÜ lähedale jõudmiseks.
8. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et V.N-i teod on leidnud täielikult tõendamist nii tunnistajate ütlustega kui ka toimikus sisalduvate muude materjalidega. Menetlusaluse isiku 2 3 ütlused tuleb kõrvale jätta, sest need on ennastõigustavad ja antud ilmselgelt selleks, et eesootavast karistusest vabaneda.
9. Karistusseadustiku § 262 lg 1 sätestab vastutuse avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest. Avalik koht on KorS § 54 järgi mh määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala. Avalikus kohas käitumise üldnõuded on sätestatud KorS §-s 55, mille lg 1 p 2 kohaselt on keelatud avalikus kohas käituda teist isikut häirival viisil, sh teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Teo toimepanemise asjaoludest tulenevalt pani V.N oma teod toime üldiseks kasutamiseks mõeldud teel, s.o avalikus kohas. Kohtus uuritud tõendite põhjal on kindlaks tehtud, et V.N oli kombeks joosta alakeha paljastades naisterahvastele hästi lähedale selja taha, et need ümber pööraksid ja näeksid, kuidas ta ennast rahuldab. Seega on ilmne, et tema eesmärgiks oli seksuaalse rahulduse saamine ning see ajendas teda avalikus kohas teisi isikuid häirival viisil käituma. Tunnistaja Xxxxselgitas kohtus, et menetlusaluse isiku tegu ehmatas ja häiris teda, edaspidi on ta püüdnud seda teed läbida koos mõne meesterahvaga. Tunnistaja Xxxxsõnul on kokkupuude V.N-iga tekitanud talle meeletu hirmu, millega ta peab iga päev toime tulema. Tunnistaja väldib teelõiku, kus ta V.N-iga kokku puutus; ta ei talu, et keegi on sportides tal lähedal selja taga ning ehmatuse tõttu painavad teda vastikud unenäod. Seega on V.N avalikus kohas teisi hirmutades rikkunud KorS § 55 lg 1 p-s 2 sätestatut ja tema tegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 262lg 1 järgi.

10. Teo on V.N toime pannud kavatsetult, sest tema eesmärk oli avalikku korda rikkudes seksuaalse rahulduse saamine ja selle saavutamiseks oli teiste isikute hirmutamine hädavajalik tingimus. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. 11.

§ 56kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse vastutust raskendavate ja kergendavate asjaoludega, võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning lähtutakse õiguskorra kaitsmise huvidest. Süü suurust hinnates arvestab kohus sellega, et karistusregistri järgi (II kd, lk 12-15) on V.N 16 kehtivat väärteokaristust, millest neli määratud avaliku korra rikkumise (

§ 262

lg 1) ja üks seksuaalse ahistamise (

§ 1531lg 1) eest.

Seega ei ole V.N teinud varasematest menetlustest vajalikke järeldusi ning jätkab sarnaste süütegude toimepanemist. V.N-i on karistatud väärtegude eest korduvalt nii rahatrahviga, lühiajalise arestiga kui ka on arest asendatud üldkasuliku tööga. See aga ei ole hoidnud süüdlast ära uute tegude toimepanemiselt. Süüdlane pole oma tegu tunnistanud, on andnud kohtus ebaõigeid ütlusi ning püüdnud tunnistajaid kaasates viia kohut eksiarvamusele. Seetõttu nõustub kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga ning peab põhjendatuks V.N-i karistamist maksimaalse, 30-päevase arestiga. Aresti kandmiseks tuleb V.N hiljemalt 27.03.2018 ilmuda Tallinnas Rahumäe tee 6 asuvasse Põhja Prefektuuri arestimajja. Kui V.N hoidub aresti kandmisest kõrvale, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist arestimajja. Kohus juhindub VTMS § 107 lg 1 p 1, § 109-111. Julia Vernikova Kohtunik 3