← Eesti

1-16-963/3

Obsah (6)§ 424§ 68§ 74§ 75§ 50§ 83

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. veebruaril Kriminaalasja number 1-16-963 (16231500156) Kohtunik Eha Popova Kohtuistungi sekretär Julia Senkevitš K

§ 424

järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Natalia Duškina Süüdistatav 2016.a Tallinn L.B elukoht XXX; ik XXX, Eesti Vabariigi kodanik, kõrgharidus, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud, viimati 27.09.2012 Harju Maakohtu poolt

§ 424järgi vangistusega 3 kuud, Kr

MS § 238 lg 2 alusel ärakandmisele 2 kuud vangistust

73 sätete kohaldamisega katseajaga 3 aastat, karistus kustumata Kaitsja Leelo Viil RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 248 lg 1 p 4 ; 256-4, 256-5; 311 ja 313 Tunnistada süüdi L.B

§ 424

järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 04.02.2016 kuni 06.02.2016, s.o 3 (kolm) päeva, ärakandmisele kuulub vangistus 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva.

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui, kui L.B ei pane 2 (kahe) aasta jooksul toime uut kuritegu ja täidab temale käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõudeid. Määrata L.B-le kriminaalhooldaja Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja määramisel. Katseajal on L.B kohustatud järgima

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: - elama alalises elukohas XXX; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 ja 8 alusel kohustada L.B käitumiskontrolli ajal mitte tarbima alkoholi ja osalema sotsiaalprogrammis. Vastavalt

§ 50lg 1 p 1 võtta L.B-lt kuuks.

ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neljaks) Vastavalt LS § 127 on L.B kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahend – mootorsõiduk Citroen Berlingo registreerimismärgiga XXX koos võtmega ja registreerimistunnistusega, mis asub Politsei- ja Piirivalveameti parklas Tallinnas, Rahumäe tee 6/

  1. Kohaldada L.B suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni tõkendina elukohast lahkumise keeldu. Välja mõista L.B-lt riigituludesse sundraha 322,50 eurot ja menetluskulud 120 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Osamaksete suurus, tasumise graafik ja makserekvisiidid on märgitud kohtuotsuse lahutamatuks lisaks olevas makseinfos, mis edastatakse koos maksegraafiku ja viitenumbriga kohtuistungi järgselt kätteandmise võimatusel isiku poolt avaldatud posti- või epostiaadressile või isiku kinnipidamiskohta. Menetluskulude graafikus osamakse tähtajaks tasumata jätmise korral maksegraafik tühistada. Menetluskulude tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS
  2. peatüki
  3. jao sätete rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse Tallinna ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT L.B süüdistatakse selles, et ta juhtis tahtlikult 04.02.2016.a kella 20:46 ajal Harjumaal, Raasiku vallas, Aruküla alevikus, Harju 25B juures mootorsõidukit Citroen Berlingo registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 0,86 mg/l laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l (lõplik tulemus 0,77 mg/l)). L.B rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 / / / ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 / nõudeid. Seega pani L.B toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis.

L.B, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus L.B süüditunnistamist

§ 424

järgi ja karistamist vangistusega 6 (kuus) kuud.

§ 68

lg 1 alusel tuleb eelvangistuses viibitud aeg 04.02.16 kuni 06.02.16, s.o 3 (kolm) päeva, arvata karistusaja hulka, seega kandmisele kuulub vangistus 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva. Lähtuvalt

§ 74

lg 1 ja 3 jätta vangistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 lg 1 p 1-6 ja lg 2 p 2, ja 8 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt süüdimõistetu kohustub: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) osalema sotsiaalprogrammis.

§ 50

lg 1 p 1 alusel lisakaristuseks mõista mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 4-ks kuuks. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatavale on selgitatud kohustust tasuda menetluskulud, so sundraha 322,50 eurot ja kaitsjatasu 96 eurot, millele lisandub kaitsja osalemisel kohtumenetluses täiendav kaitsjatasu, mis samuti kuulub süüdistatava poolt hüvitamisele. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava L.B süü tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et L.B tuleb süüdi tunnistada

§ 424järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Samuti tuleb L.B-lt

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahend – mootorsõiduk Citroen Berlingo registreerimismärgiga XXX koos võtmega registreerimistunnistusega. ja KrMS § 180 lg 1 alusel kuuluvad L.B-lt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuluks kaitsjatasu kohtueelses menetluses ja kohtuistungil osalemise eest. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o 645 eurot, mida kiirmenetluses vähendatakse, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Tulenevalt kohtuistungil esitatud taotlusest peab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimalikuks määrata menetluskulude hüvitamise ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Eha Popova Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.