← Eesti

1-16-2908/3

Obsah (6)§ 424§ 65§ 68§ 69§ 78§ 75

1-16-2908 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.04.2016.a. Tallinnas Liivalaia kohtumajas Kriminaalasja number 1-16-2908 (16230200312) Kohtunik Julia Ver

§ 424

järgi kokkuleppemenetluses (kiirmenetluse korras) Prokurör Paul Pikma Süüdistatav B.R isikukood: XXX, elukoht XXX; EV kodakondsus; emakeel- vene keel, põhiharidus, töökoht XXX, tööline. Kriminaalkorras karistatud: 19.05.2014.a. Harju Maakohtu poolt

§ 424alusel tingimisi vangistusega 2 kuud (ärakandmata osa 1 kuu ja 27 päeva ).

Kahtlustatavana kinni peetud 09.04.2016.a. kell 16:45 1-16-2908 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 2561, § 2564 lg 4, § 2565 lg 1 p 2, lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3, § 306, § 313, § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas: 1. Tunnistada süüdi B.R

§ 424järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

2.

§ 65lg 2 alusel suurendada B.R-ile mõistetavat karistust eelmise, s.o 19.05.2014.a.

Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, so. 1 (üks) kuu ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust ning liitkaristuseks mõista 4 (neli) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. 3.

§ 68

lg 1 alusel arvata B.R-i karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg: 09.04.2016.a.-11.04.2016.a., s.o kokku 3 (kolm) päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 4 (neli) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. 4.

§ 69

lg 1 alusel asendada B.R-ile mõistetud ja ärakandmata karistus- 4 kuud ja 24 päeva vangistust üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd ning mõista B.R-ile karistuseks 144 (sada nelikümmend neli) tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö ärategemise tähtajaks määrata 1 ( üks ) aasta alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel kohustada B.R üldkasuliku töö tegemise ajal järgima

§-s 75 lg 1 sätestatud järgmisi käitumiskontrolli nõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas XXX; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. ajavahemike 5.

§ 78p 1 alusel arvestada B.R-ile määratud katseaja kulgemist alates 11.

  1. 2016.a.
  2. Vabastada B.R kinnipidamiselt kohtusaalis.
  3. Asitõendid-ei ole.
  4. Tsiviilhagi ei ole esitatud.
  5. Kriminaalmenetluse kulud. B.R-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kulud järgmiselt: 2

(5)järel 1-16-2908 • II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 322 (kolmsada kakskümmend kaks) eurot ja 50 (viiskümmend) senti. • Kaitsjatasu summas 72 (seitsekümmend kaks) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel kuuluvad väljamõistetud menetluskulud tasumisele ositi võrdsetes osades 12 kuu jooksul. KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo nii rahalise karistuse kui ka kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete, sh viitenumbritega süüdistatava(te)le kohtuotsusest eraldi tema poolt avaldatud elukoha- või e-posti aadressile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Juhul, kui isik tasub rahalise karistuse ja/või menetluskulud igakuiste osamaksetena maksegraafiku alusel, kuid jätab osamakse tähtaegselt tasumata, maksegraafik tühistub. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. SÜÜDISTUS B.R süüdistatakse

§ 424järgi selles, et tema tahtlikult juhtis 09.04.2016 a.

kella 16:45 ajal Harjumaal Tallinnas Paldiski mnt. 52 juures mootorsõidukit motorollerit reg märgita oranži värvi, olles joobeseisundis (alkoholijoove 0,84 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,07 mg/l (lõplik tulemus 0,77 mg/l)). Seega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid, pannes toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Seega B.R pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav

§ 424järgi. 3

(5)1-16-2908 KOKKULEPPE SISU

§ 424

järgi kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel tuleb uue kuriteo eest mõistetud vangistust suurendada eelmise kohtuotsuse s.o Harju Maakohtu 19.05.2014 kohtuotsuse 1-14-4302 järgi mõistetud vangistuse ärakandmata osa 1 kuu ja 27 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks 4 kuud ja 27 päeva vangistust,

§ 68

lg 1 alusel arvata karistuse hulka kahtlustatavana kinnipeetud olemise aeg 09-11.04.2013 s.o 3 päeva seega ärakandmisele kuulub vangistus 4 kuud ja 24 päeva. Asendada mõistetav karistus vastavalt

§ 69

lg 1 üldkasuliku tööga 144 tundi, mille tegemisajaks määrata 1 aasta alates kohtuotsuse jõustumisest. Allutada süüdimõistetu vastavalt

§ 69

lg 4, 6 ja 7 üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu, järgib

§ 75

lg 1 p 1-6 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele. Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Süüdistatavale on selgitatud, et iga süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb lisaks karistusele sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt II astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära (2016 aastal 645 eurot) mida kohus võib kiirmenetluses süüdimõistvat kohtuotsust tehes vähendada kuni poole võrra ning kriminaalmenetluse kulud (kokku 72.- eurot), mis kuuluvad süüdistatava poolt hüvitamisele. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et 4

(5)1-16-2908 süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
  1. peatüki
  2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub B.R talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Kohtunik Julia Vernikova 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.