MS § 4261, 432 lg 3, 32, 4. RESOLUTSIOON Kohaldada B.D suhtes pärast vangistuse ärakandmist karistusjärgset käitumiskontrolli. Allutada B.D käitumiskontrolli nõuetele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vastavalt
lõikele 3 määrata karistusjärgse käitumiskontrolli pikkuseks 12 (kaksteist) kuud. Kohustada B.D käitumiskontrolli ajal järgima
lg 1 punktides 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1 otsima endale elukoha hiljemalt kahe nädala jooksul pärast karistuse kandmise lõppu ja viivitamatult teatama elukoha leidmisest vastava piirkonna kriminaalhooldusosakonnale; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, kusjuures esimesel korral tuleb registreerimisele ilmuda 3 tööpäeva jooksul vabanemisest; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1 , 4 ja 8 Kohustada B.D käitumiskontrolli ajal järgima
lg 2 p 2, 2 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - asuma tööle või võtma end arvele Eesti Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vangistusest vabanemisest; - osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. - Määruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile ja B.D-le. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 09.03.2016 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava B.D kohta karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. B.D tunnistati Viru Maakohtu 29.08.2013 otsusega süüdi
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõisteti lõplikuks karistuseks 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 29.11.2012 otsusega mõistetud karistus 3 aastat 5 kuud 15 päeva vangistust, loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 5 kuud 15 päeva vangistust. B.D karistuse kandmise algus oli 29.11.2012. Vangla hinnangu kohaselt on B.D ohtlik ühiskonnas avalikkusele, mille puhul seisneb oht füüsilise valu tekitamises. Narkootikumide vahendamise jätkamisel on ohustatud rahva tervis. Oht on tõenäolisem, kui isik asub taas tarvitama narkootikume ja kuritarvitama alkoholi, kui isiku suhtlusringis on kriminaalse mõtteviisiga isikud, kui puudub toetav sotsiaalvõrgustik, kui on tegevusetu ning puudub kindel legaalne rahaline sissetulek. Vangla toetab karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. 2 Kohtuistung Kinnipeetav märkis kohtuistungil, et tal ei ole elukohta, ja palus mitte määrata karistusjärgset kontrolli, kuna ei taha jääda xxxx elama. xxxx elavad sõbrad ja sugulased ja seal ootab teda elamispind ja töökoht. xxxx on probleeme töö leidmisega. Kui edasi õpiks, poleks millestki elada. Varem oli kinnipeetav narkomaan ega mõelnud millelegi. Kinnipeetaval on ID kaart, elamisluba. Hetkel on avavanglas, töötab ja vabanemisfondis on 1000 eurot. Prokuröri leidis, et B.D suhtes on võimalik kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli.
B.D on karistatud Viru Maakohtu 29.08.2014 otsusega liitkaristusega 3 aastat 5 kuud ja 15 päeva vangistust. Samuti on teda enne karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja
lg 2 ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine eelnevat karistust, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisu tunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega. Viru Maakohtu 29.11.2012 otsusest nähtub, et B.D tunnistati süüdi
lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, mille koosseisuliseks tunnuseks on vägivald ja karistuseks mõisteti selle teo eest 3 aastat 5 kuud ja 15 päeva vangistust. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Karistusregistri õiendist nähtub, et isikut on kriminaalkorras karistatud 9 korral. Reaalset vanglakaristust kannab kuuendat korda. Käesoleval ajal kannab liitkaristust röövimise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja süstemaatiliselt toimepandud varguste eest. Kuritegude dünaamika ei ole oluliselt muutunud. S oodusteguriks on sõltuvuskäitumine. Varasemad vangistused ja karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamisega, ei ole avaldanud eripreventiivset mõju, isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuriteod on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil ning ei saa välistada sõltuvuse rahuldamise eesmärki. Arvesse võttes varasemat kuritegelikku käitumist ning vähest motiveeritust osalema taasühiskonnastavates tegevustes, ei saa pidada ka antud vangistust käitumist muutvaks. B.D on ohtlik ühiskonnas avalikkusele, mille puhul seisneb oht füüsilise valu tekitamisel. Oht on tõenäolisem, kui isik asub taas tarvitama narkootikume ja kuritarvitama alkoholi, kui suhtlusringis on kriminaalse mõtteviisiga isikud, puudub toetav sotsiaalvõrgustik, on tegevusetu ning puudub kindel legaalne rahaline sissetulek. Allutamine karistusjärgsele käitumiskontrollile võib aidata kaasa taasühiskonnastamisele, sest isik ei suuda iseseisvalt materiaalselt hakkama saada ja seetõttu paneb toime kuritegusid. Allutamisel käitumiskontrollile saaks isik tuge krimiminaalhooldajalt, kes aitaks tal kohaneda vabaduses olles. Prokurör teeb ettepaneku määrata karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks üks aasta. Karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata järgmised lisakohustused: ilmuda kriminaalhooldusosakonda registreerimisele 3 tööpäeva jooksul peale vabanemist; mitte tarvitada alkoholi ning mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; asuda tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele hiljemalt 2 nädala jooksul peale vabanemist; osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Kui B.D kuritahtlikult rikub talle pandud kontrollnõudeid, võidakse teda karistada rahalise karistuse või vangistusega kuni 1 aasta. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega leiab, et B.D suhtes tuleb kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. 3 KrMS § 4261 järgi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustab karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik toimiku kohtusse saabumisest alates ühe kuu jooksul. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus
§-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal. Karistusseadustiku (
) § 871 lg 1 sätestab, et kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt
§-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud
B.D kannab käesoleval ajal liitkaristust 3 aastat 5 kuud 15 päeva vangistust. Ärakandmisele kuuluva liitkaristuse kandmise lõpp saabub eelduslikult 14.05.2016, seega kannab kinnipeetav ära mõistetud karistuse täies ulatuses. Viru Maakohtu 29.11.2012 otsusega on B.D süüdi tunnistatud
MS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra ja karistati B.D vangistusega 2 aastat ja 4 kuud.
lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 10.05.2012.a kohtuotsuse alusel mõistetud vangistusega – 2 aastat ja 2 kuud ning mõisteti liitkaristuseks, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, 4 aastat ja 6 kuud vangistust. Liitkaristusest arvati maha Viru Maakohtu Narva kohtumaja 10.05.2012.a kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus – 1 aasta 15 päeva vangistust, ärakandmisele kuulus 3 aastat 5 kuud ja 15 päeva vangistust.
koosseisu tunnuseks on muu hulgas vägivalla kasutamine ning teda on nimetatud teo eest karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega. Kuivõrd karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks on oluline ka prognoos, et süüdimõistetu võib vabaduses panna toime uusi kuritegusid, siis sellele hinnangu andmiseks analüüsib kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal. B.D on kriminaalkorras karistatud 12-l korral ning reaalset vangistust kannab kuuendat korda. Kuritegude dünaamika on varieeruv. Kahel korral on isik kasutanud vägivalda, soodusteguriks on sõltuvuskäitumine. Kinnipeetaval on 1 distsiplinaarkaristus. Kohus on seisukohal, et kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on ohtlik avalikkusele. Ohustatud on rahva tervis. Ohtlikkus seisneb füüsilise vägivalla kasutamises ning narkootikumide vahendamises. Ohu tõenäosus on seda suurem, kui isik asub taas tarvitama alkoholi või narkootikume, samuti kui isiku suhtlusringis on kriminaalse taustaga isikud ja puudub legaalne sissetulek. Materiaalsete probleemide tekkimine on aga tõenäoline, kuna isikul puudub vabanemisel töökoht. Lisaks on kinnipeetaval vangla andmetel maksmata nõudeid summas 9527 eurot. 4 Samas on isikul võimalus võtta end Töötukassas arvele ning saada kuni töökoha leidmiseni töötu abiraha ning töö otsimist/leidmist toetavaid teenuseid. Vangla andmetel on isiku varasem kuritegelik käitumine tihedas seoses alkoholi kuritarvitamisega. Isikul on diagnoositud narkosõltuvus. Samas on isik ise väitnud, et narkootikumidega probleeme enam ei ole ja saab ise hakkama. Vangla iseloomustuse kohaselt koosnes isiku elustiil peamiselt narkootikumide tarvitamisest ja selleks raha hankimisest. Kinnipeetava isikuomaduste, varasema elukäigu ja käitumise alusel on vangla poolt isiku puhul hinnatud uue kuriteo toimepanemise riski 2 aasta jooksul kõrgeks, s.o 86% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 49%. Vangla iseloomustuse kohaselt on isik varasemalt korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ning vangistust ei saa pidada kinnipeetava käitumist muutvaks. Kuriteod on toime pandud grupis, isik ei suuda olla piisavalt iseseisev. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et B.D puhul on väga suur tõenäosus tulenevalt tema majanduslikust olukorrast, võimalikust alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest, hoiakutest ja mõtlemisest, et ta võib peale vabanemist toime panna uue kuriteo. Kohus on seisukohal, et isik vajab täiendavat abi vabaduses sotsiaalsel kohanemisel ja järelevalvet edasiste kuritegude toimepanemise vältimiseks. Seega tuleb B.D suhtes kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli allutades ta kriminaalhooldaja järelevalvele, kus temaga tehakse tööd kriminogeense käitumise muutmiseks.
lg 3 sätestab, et karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks määratakse kaksteist kuud kuni kolm aastat. Kohus peab võimalikuks B.D käitumiskontrolli tähtajaks määrata minimaalse aja, s.o 12 kuud, samas kohustades teda käitumiskontrolli ajal järgima lisaks
lõikes 1 sätestatud kohustustele ka
lõikes 2 p-des 2, 21, 4 ja 8 sätestatud kohustusi.
1 lg 1 alusel karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel tuleb lähtuda
sätestatud nõuetest.
lg 1 p 1 kohaselt käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima kontrollnõudeid ning elama kohtu määratud alalises elukohas. B.D kinnitab, et tal ei ole vabanedes kindlat elukohta, kuid kohus on seisukohal, et elukoha puudumine ei ole aluseks karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata jätmiseks. Kohus märgib, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata jätmine elukoha puudumise põhjendusel looks käesoleval ajahetkel olukorra, kus isik, kes on ühiskonnaohtlik ja kelle ühiskonnaohtlikust suurendab elukohta puudumine, kuid esinevad muud
lg 1 kohaldamise eelduslikud alused, seaks ohtu ühiskonna ning kodanike õigusliku turvalisuse ootuse. Samuti oleks elukoha puudumisel
lg 1 kohaldamata jätmine vastuolus käesoleva sätte mõttega, mis seisneb eelkõige uute kuritegude ärahoidmises ja ühiskonna turvalisuse tagamises. Välistatud pole ka olukorrad, kus ühiskonnale ohtu kujutavad isikud teatavad enne vangistusest vabanemist, et neil puudub elukoht ja pääsevad seeläbi lihtsakoeliselt karistusjärgsest käitumiskontrollist. Samuti ei tohiks elukohta omavad käitumiskontrollile allutatavad isikud olla ebavõrdsemas seisus võrreldes nendega, kellel puudub elukoht. Tegemist oleks olukorraga, kus isikud, kes on täitnud karistusjärgse käitumiskontrolli eeldused ning omavad elukohta on halvemas seisus, kui need, kes on täitnud karistusjärgse käitumiskontrolli eeldused, on üldohtlikud ühiskonnale ning kellel puudub elukoht. Viimasel juhul oleks isikute puhul, kellel puudub elukoht, üldse võimatu kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. Lisaks märgib kohus, et karistusjärgne käitumiskontroll ei ole karistus vahend, vaid selle eesmärk on hõlbustada isiku taasühiskonnastumist. 5 Kohus leiab, et käesoleval ajal on võimalik kõrvaldada
lg 1 p 1 alusel esinev takistus ning karistuse kandmisest vabanemisel tuleb kohustada B.D leidma hiljemalt 2 nädala jooksul alates vabanemisest endale elu- või asukoht, mille alusel määratakse ta kriminaalhooldusele vastavas piirkonnas. Kohus juhib tähelepanu ka asjaolule, et kinnipeetaval on võimalik toetuda sotsiaalhoolekande seaduse §-le 28, mille alusel kinnipidamiskohast vabanenutele ja teistele sotsiaalabi vajavatele isikutele osutatakse vastavalt nende vajadustele käesolevas seaduses ettenähtud sotsiaalteenuseid või antakse sotsiaaltoetusi või vältimatut sotsiaalabi, samuti osutatakse abi töö leidmisel, määratakse tugiisik, vajadusel luuakse varjupaigad. Isegi, kui kinnipeetav ei saa abi mainitud seaduse alusel, on kinnipeetaval võimalus pöörduda koostöös kohaliku omavalituse sotsiaaltöötajaga vastavate MTÜ -de poole, kelle kaasabil on võimalus viibida teatud perioodi jooksul turvakodus. Käesoleva võimaluse tagamist toetab ka kriminaalhooldaja ametipositsioon, kus kriminaalhooldusseaduse § 26 kohaselt kriminaalhoolduse teostamise käigus kriminaalhooldaja valvab kohtuotsuses märgitud kohustuste täitmise järele, abistab ja nõustab kriminaalhooldusalust nimetatud kohustuste täitmisel ning osutab talle sotsiaalset kohanemist soodustavat abi. Lisaks osutatakse kriminaalhooldusalusele katseaja jooksul abi töö, õppimis- ja elukoha leidmisel, samuti teiste isiklike probleemide lahendamisel. 1 Kui B.D ei täida
tulenevaid nõudeid, siis
lg 4 kohaselt, kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt
lõikes 2 sätestatule.
kohaselt karistatakse kontrollnõude või käitumiskontrolli raames pandud kohustuse kuritahtliku rikkumise eest karistusjärgsele käitumiskontrollile allutatud isiku poolt rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kristel Vedro kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.