Obsah (6)

§ 213§ 201§ 266§ 64§ 74§ 75

1-16-3934 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. mai 2016. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-3934 (16257000012) Kohtukoosseis Kohtunik Piia

§ 213

lg 2 p 1, § 266 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Kriminaalasi Prokurör Marelle Ulla Süüdistatav J.M – isikukood XXX, elukoht *, telefon *, * kodanik, *haridus, emakeel * keel, , kriminaalkorras karistatud üks kord – 07.03.2013 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt

§ 201

lg 1, § 3811 lg 1 ja § 424 järgi § 64 lg 1 alusel vangistusega 6 kuud, § 68 lg 1 alusel 5 kuud 29 päeva 18 kuulise katseajaga, 04.06.2014 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja määruse alusel pöörati karistus täitmisele, vabanes 31.12.2014. Väärteokorras karistatud 3 korda. RESOLUTSIOON 1. Süüdi mõista J.M

§ 213lg 2 p 1 järgi ja karistada vangistusega 1 (üks) aasta.

2. Süüdi mõista J.M

§ 266lg 2 p 1 järgi ja karistada vangistusega 6 (kuus) kuud.

3.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõista J.M’le liitkaristus 1 (üks) aasta vangistust. 4. Vastavalt

§ 74

, 75 jätta mõistetud ärakandmata vangistus J.M suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud ärakandmata 1 aastast vangistust ei pöörata täitmisele kui J.M 24 (kahekümne nelja) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. 5. Määrata J.M katseajaks Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Haapsalu kriminaalhooldusesinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustada teda täitma

§ 75

lg 1 p-st 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid ja

§ 75lg 2 p 2 tulenevat kohustust: 5.1.

elama oma alalises elukohas *; 5.

1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 1 1-16-3934 5.
2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 5.
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 5.
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 5.
6. mitte tarvitama alkoholi.
7. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o
8. mai
9. a. Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse peale kohtulahendi jõustumist.
10. Kui J.M katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

1. Välja mõista J.M ’lt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu /tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, a/a nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is, a/a nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
2. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-16-3934, menetluskulu, J.M/: - sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot; - määratud kaitsjale makstud tasu 252 (kakssada viiskümmend kaks) eurot. Ajatada välja mõistetud kriminaalmenetluse kulu tasumise tähtaeg 12 kuu peale - määrata menetluskulud kogusummas 897 eurot tasumisele osade kaupa 12 kuu jooksul alljärgnevalt esimene osamakse tasuda
3. juuniks 2016, järgnevad 11 osamakset järgnevate kuude
4. kuupäevaks. Osamakse suurus 74,75 eurot. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu.
5. Rahuldada tsiviilhagi ja välja mõista J.M-ilt M. A. /arve */ kasuks 580 (viissada kaheksakümmend) eurot.
6. Rahuldada tsiviilhagi ja välja mõista J.M’lt A. R. /arve */ kasuks 200 (kakssada) eurot.
7. Asitõend- CD-plaat U. K. turvakaamera salvestusega jätta kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS
8. peatüki
9. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus J.M süüdistatakse selles, et tema alkoholijoobes olles ja isikuna, kes on varem toime pannud omastamise, viibides 14.01.2016 * maakonnas * vallas * alevikus * asuvas korteris, võttis salaja köögilaualt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil M. A. arvelduskonto nr * kasutamiseks A. R.le omaniku poolt usaldatud ja M. A. nimele välja antud * deebetkaardi, mille PIN 2 1-16-3934 koodi oli A. R. talle andnud sama päeva hommikul arveldusarvelt endale kuuluva 20 € väljavõtmiseks, ning andmete ebaseadusliku sisestamise ja andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel varalise kasu saamise eesmärgil kontoomaniku nõusolekuta võttis 14.01.2016 kell 16.10 ajal * sularahaautomaadist tähisega * asukohaga * maakond * vald * alevik * M. A.le kuuluvalt arvelduskontolt sularaha 600 €, mille järel konto omaniku poolt ajutiselt suleti, põhjustades kannatanule M. A.le varalise kahju üldsummas 580 €. Sellise tegevusega pani J.M toime

§ 213lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o arvutikelmuse.

Peale selle süüdistatakse J.M selles, et tema alkoholijoobes olles 14. augustil 2015 kella 13.04 ajal * maakonnas * vallas * alevikus tungis ebaseaduslikult ukse lõhkumise teel oma endise elukaaslase, valdaja A. R. tahte vastaselt * asuvasse korterisse, põhjustades kannatanule ukse lõhkumisega varalise kahju üldsummas 100 €. Peale selle J.M, alkoholijoobes olles ajavahemikul 15.09.2015 kuni 16.09.2015 kella 16.50-ni * maakonnas * vallas * alevikus tungis ebaseaduslikult ukse lõ hkumise teel oma endise elukaaslase, valdaja A. R. tahte vastaselt * asuvasse korterisse, eesmärgiga ära viia enda poolt ühise kooselu ajal soetatud lameekraanteler Funay väärtusega 150 € ja DVD mängija Sony väärtusega 50 €, põhjustades kannatanule ukse lõhkumisega varalise kahju üldsummas 100 €. Sellise tegevusega pani J.M toime

§ 266lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, s.o.

elamiseks kasutatavasse ruumi omavolilise sissetungimise. Kannatanud on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks /tl 6, 33, 52/. Prokuröri poolt kohtus J.M’le nõutud karistus: kohtus nõudis prokurör süüdistatavale karistuseks

§ 213

lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 1 aasta vangistust,

§ 266

lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 6 kuud vangistust,

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ja liitkaristuseks mõista 1 aasta vangistust.

§ 74

lg 1 alusel vabastada J.M mõistetud vangistusest tingimisi 24-kuulise katseajaga, mille kestel on ta kohustatud järgima

§ 75

lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja

§ 75lg 2 p 2 tulenevat kohustust mitte tarvitada alkoholi.

Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab J.M süüdi, kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagid. Kriminaalasjas on kannatanule M. A. tekitatud varaline kahju ning M. A. on esitanud tsiviilhagi summas 580 eurot /tl 5/. Kriminaalasjas on kannatanule A. R. tekitatud varaline kahju ning A. R. on esitanud tsiviilhagi summas 100 eurot /tl 32/ ja tsiviilhagi summas 100 eurot /tl 51/, kokku summas 200 eurot. J.M on avaldanud kokkuleppes ja kohtuistungil, et on nõus tsiviilhagide väljamõistmisega kannatanute kasuks kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks. Tsiviilhagid kuuluvad rahuldamisele VÕS § 1043 ja TsMS § 440 lg 1 alusel ja kuriteoga tekitatud kahju tuleb J.M´lt kannatanute kasuks välja mõista. Tõkend – puudub. 3 1-16-3934 Asitõendina on vaadeldud CD-plaadil olevat U. K. 13.01.2016 turvakaamera salvestust /tl 10-14/. CD-plaat mis asub eraldi pakendis käesoleva kriminaalasja materjalide juures, tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb J.M’lt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 645 eurot (1,5 * 430). Määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale Margus Viira J.M kaitsmise eest makstud tasu 72 eurot /tl 78-79/, 60 eurot /tl 80-82/, 120 eurot /tl 86-88/, kokku 252 eurot. J.M on taotlenud kokkuleppes ja taotles ka kohtuistungil, et saaks menetluskulud tasuda ositi ühe aasta jooksul. Kohus rahuldab J.M taotluse KrMS § 180 lg 3 alusel. Piia Jaaksoo kohtunik 4