KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30.05.2016 Jõhvi kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-3747 (16233000533) Kohtunik Anne PALMISTE Prokurör Veronika LAUR K

§179

lg.1 p.2 ja §2565 lg.2 alusel sundraha summas 322 (kolmsada kakskümmend kaks) eurot 50 senti,

§175

lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaat Eduard BULATTŠIK) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 24 (kakskümmend neli) eurot riigituludesse.

§180

lg.3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud kokku summas 346 (kolmsada nelikümmend kuus) eurot 50 senti tuleb S.J tasuda ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Sundraha tuleb S.J tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700040355 ning selgitus „ S.J 1-16-3747 kriminaalmenetluse kulud“. Edasikaebamise kord KrMS §254 lg.6 ja 7 kohaselt on süüdistataval ja kaitsjal õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. KrMS §255 lg.1, 2 kohaselt kui süüdimõistetu vaidlustab käskmenetluses tehtud kohtuotsuse ja taotleb, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, koostab kohtunik kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise määruse, mis on aluseks uue süüdistusakti koostamiseks käesoleva seadustiku §154 järgi ning menetluse jätkamiseks üldkorras ja kohtulikul arutamisel üldmenetluse korras järgitakse KrMS

1. peatüki sätteid. Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon S.J-ile on esitatud süüdistus selles, et tema, olles alkoholijoobe seisundis (alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,95+/-0,09 mg/g, kuid mitte vähem kui 0,86 mg/l) juhtis xxx ja põhjustades liiklusõnnetuse, mille tulemusel kahjustas xxx käitumisega rikkus ta liiklusseaduse §69 lg.1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on liiklusseaduse tähenduses alkoholi, narkootilise või 2 psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Samuti rikkus ta sellise käitumisega liiklusseaduse §69 lg.2 p.1, mille kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sel moel pani S.J toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS §424 järgi. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus Kuriteoga on tekitatud materiaalset kahju. Tsiviilhagisid esitatud ei ole. Tõendid: Tunnistaja Sxxx Kxxx ütlused (t.l. 1-6) – tõendavad süüdistatava poolt kuriteo toimepanemist. Tunnistaja Nxxx Kxxütlused (t.l. 7-12) – tõendavad süüdistatava poolt kuriteo toimepanemist. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja tõendusliku alkomeetri Alcotest 7110 EST MK III EST nr.ARAF-0027 tulemuse väljatrükk (t.l. 20-21) – tõendab süüdistataval 30.03.2016 esinenud alkoholijoovet 0,86 mg/l väljahingatavas õhus kuriteo toimepanemise ajal. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (t.l. 24) – tõendab, et xxx. Kahtlustatava S.J-i kinnipidamise protokoll (t.l. 26-30) – tõendab isiku kinnipidamise aega. Kahtlustatava S.J-i ütlused (t.l. 31-36) – isik tunnistab kuriteo toimepanemise asjaolusid, kohta ja aega. Liiklusõnnetuse skeem ja fototabelid (t.l. 13-18) – tõendavad süüdistusaktis kirjeldatud teo kohta, aega, samuti varalise kahju iseloomu. Süüdistatavale mõistetava karistuse motiivid Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Veronika Laur taotleb kirjalikult tunnistada S.J süüdi KarS §424 alusel ning karistada teda KarS §44 alusel rahalise karistusega 100 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o. summas 1000 eurot. KarS §68 lg.1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 30.0401.05.2016, s.o. 2 päeva (ühele vangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära) ning lõplikuks karistuseks mõista 94 (üheksakümne nelja) päevamäära ulatuses, s.o. 940 (üheksasada nelikümmend) eu rot. KarS §50 lg.1 p.1 alusel mõista lisakaristuseks sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine
2. kuuks.

§180

lg.3 alusel kriminaalmenetluse kulud kokku summas 346 (kolmsada nelikümmend kuus) eurot 50 senti (322,50 eurot sundraha ja 24 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest vandeadvokaat Eduard Bulattšikule) lubada S.J tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 3 Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, nõustub prokuröri ettepanekuga. KarS §424 järgi kvalifitseeritud kuriteo puhul on tegemist teise astme kuriteoga KarS §4 lg.3 tähenduses, mille eest sätestab karistusseadustik karistusena rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Tõendamiseseme asjaolud on selged. Taotletud karistus vastab S.J-i süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. S.J on varem kriminaalkorras karistamata. Süüdistatav on oma süüd tunnistanud ja aru saanud oma teo ühiskonnaohtlikkusest. Puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. S.J on kindel elukoht ning igakuine sissetulek vanaduspensioni näol. Ülalpeetavad puuduvad. Võttes arvesse teo toimepanemise asjaolusid, samuti süüdistatavat isikut, samuti asjaolu, et süüdistatav on taolise süüteo toime pannud esmakordselt, peab kohus põhjendatuks rahalise karistuse määramist süüdistusaktis toodud ulatuses, s.o. summas 1000 eurot. Samuti nõustub maakohus lisakaristuse kohaldamise tähtajaga – 3 kuud. Maakohus leiab, et eelnimetatud karistus vastab toimepandud kuriteo asjaoludele, raskusele ja süüdistatava isikule. Vastavalt KrMS §180 lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS §175 lg.1 p.9 alusel on menetluskuludeks teise astme kuriteos süüdimõistmise korral süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära ulatuses, mida KrMS §2565 lg.2 alusel vähendab kohus poole võrra. Samuti on menetluskuludeks KrMS §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu. Eeltoodu alusel kuulub S.J-ilt väljamõistmisele sundraha ja kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 4