K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel 1-11-13325 14.märtsil 2012.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja Harju Maakohus koosseisus: kohtunik Karin Olentšenko, rahvakohtunikud Urve Lepisto ja Kristiina Vi
§ 199
lg.2 p.4 - § 25 lg.2, 121 järgi vangistusega kuud tingimisi 1 aasta 6 kuulise katseajaga; 2. 31.03.2008.a.
§ 199lg.2 p.4,7 järgi vangistusega 4 kuud 26 päeva; 3.
27.06.2008.a.
§ 199
lg.2 p.4 - 25 lg.2 järgi lühimenetluses 2 kuulise vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga 114 tundi, mille tegemise tähtaeg 1 aasta; 4. 30.10.2008.a.
§ 121; 199 lg.2 p.4 järgi lühimenetluses 4 kuulise vangistusega, mida suurendati Kar
S § 65 lg 2 alusel, liitkaristus 5 kuud 27 päeva vangistust; 5. 30.11.2009.a.
§ 199lg 2 p 5, 9 järgi lühimenetluses 11 kuu 20 päevase vangistusega; 6.
08.12.2010.a.
§ 199
lg 2 p 9 - § 25 lg 2; 274 järgi 7 kuulise vangistusega; karistus kantud, vabanes 26.04.2011.a. vahi all viibib alates 21.06.2011.a. - süüdistuses. Süüdistus E.K süüdistatakse selles, et tema, 21.06.2011.a. kella 19:50 paiku, Tallinnas Endla 45 asuvas Kristiine Keskuse OÜ Rademar kaupluses Rademar, püüdis varastada salaja kaupluse müügisaalist meeste spordipükse Nike, väärtusega 39,90 EUR. E.K võttis nimetatud kauba kaupluse müügisaalist ja pani endale kotti ning väljus kaupluse müügisaalist, möödudes kaupluse kassast kauba eest tasumata. Kuna tema tegevust märgati, pidas kaupluse töötaja CS ta vahetult peale kauplusest väljumist kinni ning E.K , eesmärgiga äravõetud spordipükste hõivamine lõpule viia ning need ebaseaduslikult omastada, ähvardas teda kinni pidama asunud CS metallist noasarnase teraga küüneviiliga, mis pidi kannatanule meenutama nuga ning kannatanu tajus seda ähvardust tema elu ja tervist ähvardava hädaohuna ka reaalsena ja lasi E.K lahti, nii, et tal õnnestus koos äravõetud kaubaga ära joosta. 2 Seega E.K, võttes ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga, pani toime KarS § 200 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas ennast süüdi varguse toimepanemises, kuid mitte röövimise toimepanemises. Ta seletas, et tal on kalduvus varastada ning ühel juunikuu päeval läks ta Kristiine Keskusesse ja otsustas ühest spordipoest varastada lühikesed püksid. Möödudes turvaväravatest, andis turvaelement vaikset piuksu, keegi teda ei peatanud ja ta suundus edasi kaubanduskeskuse keskosa poole, läks esimesele korrusele eskalaatoriga. Korraga keegi haaras tal tagant kaelast, ta oli ehmunud, kuid samas sai aru, et oli varastanud ja see võib olla turvatöötaja. See noormees ei olnud turvamehe vormis, ei näinud ka müüja silti. Nad rääkisid, kuid teineteisest aru ei saanud. Ta tahtis varastatud asja tagastada, soovis kotist selle asja välja võtta, haaras enda teada varastatud asjas turvaelemendist, kuid kätte sattus välgumihkel, mille küljes on küüneviil, mis käib lahti nupust nagu nuga. Selle peale mees astus tagasi ja tema pani jooksu. Ta jooksis välja mööda raudteed ühte majja (ühiselamu), kus oli avatud välisuks. Jooksu pealt helistas lähedastele, soovides teatada võimalikust kinnipidamisest. Väljudes ühiselamust jooksis edasi eramajade suunas, kus politsei ta kinni pidaski. Ei tea, kuhu jäi välgumihkel küüneviiliga, viimati oli see taskus. Kohtuistungil uuritud tõendid ja kohtuliku arutamise järeldused Kannatanu CS kinnitas, et 21.06.2011.a. töötas kaupluses Rademar (kandis müüja silti) ning jälgis, kuidas päikseprillides süüdistatav ootas turvaväravate juures, millal müüjad on kaugemal, siis väljus kauplusest, turvavärav andis õrnalt signaali. Süüdistatav vaatas tagasi ja kiirendas sammu. Ta jooksis järgi ja sai süüdistatava kätte esimesel korruse eskalaatori juures, võttis käest kinni. Süüdistatav ütles, et annab asjad tagasi, tema oli sellega ka nõus, turvamehi silmapiiril ei olnud. Süüdistatav hakkas asju kotist võtma, kuid selle asemel võttis kotist noa taolise eseme, ta lükkas kohe süüdistatava eemale ja jooksis 3 sammu tagasi. Ta jälgis, mida süüdistatav kotist välja võtab, sest ei teadnud, mida viimane poest varastas ja oli väga imestunud, kui kotist tuli lahtikäiv nuga välja. Kui seda nuga poleks olnud, ta ei oleks süüdistatavat lahti lasknud. Siis hakkas süüdistatav jooksma, ta jooksis järgi ja ühtlasi oli telefoniühenduses politseiga. Süüdistatav peeti politsei poolt kinni, kauplusest võetud püksid on kauplusele tagastatud. Kahtlustatavana peeti E.K kinni 21.06.2011.a. kell 20.
- KrMS § 61 kohaselt ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Ütluste tõelevastavuse otsustamisel tuleb lähtuda eelkõige tuvastatud faktidest. Oluline on ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus (RK otsus 3-1-1-74-05). Kannatanu ütlused on loogilised ja eluliselt usutavad. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu ütlustes, kes kinnitas, et süüdistatav suunas tema poole noa taolise eseme, tänu millele ta varga käest lahti lasi ja 3 sammu eemale jooksis. Tänu sellele süüdistatav jätkas varastatud kaubaga põgenemist, lõpuks peeti varas kinni. Varastatud kaup kauplusele tagastati, kuid süüdistatava kotist või riietest ei leitud seda eset, millega süüdistatav kaupluse müüjat ähvardas. Süüdistatav peeti kinni mitusada meetrit kauplusest eemal, tal oli palju võimalusi see ese, tänu millele ta vabanes müüja haardest, ära kaotada või minema visata. Et noataolist eset ei leidunud süüdistatava asjade hulgas kinnitab tõsiasja, et süüdistataval ei olnud enam kasulik sellist eset enda juures hoida. 3 Seega faktilised asjaolud on järgmised: varem korduvalt (kuus korda) varguste (sealhulgas avaliku varguse eest) kohtulikult karistatud süüdistatav võttis kauplusest asja, millega põgenes kauplusest. Temale järgi jooksnud kaupluse müüjale varastatud asja asemel näitas eset, mis kaupluse müüja arvates oli nuga, mille tulemusel lasi müüja varga vabaks. Varas peeti kinni mõne aja pärast politsei poolt tänu müüjapoolsele järelejooksmisele. Võõra asja äravõtmine võib alata vargusega, kuid vägivalla (füüsilise ja psüühilise) kasutamisega üle kasvada röövimiseks. KarS järgi röövimisena kvalifitseeritakse tegusid, mida varem käsitati kui avalikku vargust, millega kaasnes elule või tervisele mitteohtlik vägivald või sellise vägivalla kasutamise ähvardus. Karistusseadustiku § 200 lg-s 1 esinev termin "vägivald" tähendab nii kannatanu psüühilist kui ka füüsilist mõjutamist, mis loob aluse asja üleminekut takistava või takistamist eeldava vastupanu murdmiseks või vältimiseks. Selline vägivald võib seisneda nii kannatanu ähvardamises, kehalises väärkohtlemises, piinamises kui ka raske tervisekahjustuse tekitamises. Psüühiline vägivald seisneb ähvarduses kasutada inimese suhtes füüsilist vägivalda (Riigikohtu lahendid 3-1-1-12-09, 3-1-1-111-03, 3-11-11-03, 3-1-1-131-02). Antud juhul süüdistatav kasutas psüühilist vägivalda – noaga ähvardamist võõra asja hõivamise vahendina. Sõltub kannatanu subjektiivsest arvamusest, kui reaalselt ta võtab ähvardust: antud juhul kannatanu käitumine näitas, et noaga ähvardus oli tõsiselt võetav. Seega tegu – ähvardusega ehk psüühilise vägivallaga toimepandud võõra vara äravõtmine on aset leidnud, selle pani toime süüdistatav. Tegu sisaldab KarS § 200 lg.1 koosseisu: võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga. Süüdistatava tegu oli õigusvastane ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik. Tsiviilhagi ei ole esitatud, spordipüksid on kauplusele tagastatud. Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü. Kohus arvestab seejuures karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole. Süüdistatav avaldas kahetsust ning kohus peab seda kergendavaks asjaoluks. Kohus leiab, et süüdistatavat on võimalik karistada vangistusega sanktsiooni alammäära suuruses, arvestades toimunu tehiolusid ja kuriteo raskust. Tegemist on röövimisega, mille käigus kasutati psüühilist vägivalda ehk ähvardust noataolise esemega, seega süü ei ole suur. Põhjendatud on prokuröri poolt taotletud karistusmäär. KrMS § 175 lg.1 p.4,9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulu, so kaitsjatasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg.1 p.1 alusel 2,5 palga alammäära. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 175,179,180, 306, 315, 318, 319 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada E.K KarS § 200 lg.1 järgi ja karistuseks mõista vangistus 2 aastat. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata ja arvates KarS § 68 lg.1 kohaselt eelvangistus karistusaja hulka, lugeda karistuse kandmise alguseks 21.06.2011.a. 4 Välja mõista E.K-lt riigieelarve tuludesse menetluskulud: sundraha 725 eurot ja tasu osutatud õigusabi 729,25 eurot ning kriminaaltoimiku koopia kulu 0,45 eurot. Menetluskulu tasuda kuue kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034800017 või Swedpankis nr
- Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „E.K , 1-11-13325, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse resolutiivosa avaldati 14.märtsil 2012.a. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav apellatsiooniteate esitamisest 15 päeva pärast. Kohtunik: /allkirjad/ Rahvakohtunikud: