4-18-1485/4

4-18-1485 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2018 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-18-1485 (2317,18,001555) Kohtunik Julia Vernikova Väärteoasi K.B esitatud kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 04.03.2018 kiirmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2317,18,001555 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja (menetlusalune isik): K.B (isikukood: XXX , elukoht: xxxx) Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus (asukoht: Rahumäe tee 6/1, 11316 Tallinn) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta K.B kaebus rahuldamata ja PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 04.03.2018 otsus muutmata. Trahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE403300333416110002 Danske pangas või arvele EE701700017001577198 Nordea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber
2. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad
3. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 04.03.2018 kiirmenetluse otsusega nr 10220162863858 karistati K.B liiklusseaduse (LS) § 207 järgi rahatrahviga 40 eurot. Otsuse kohaselt juhtis K.B 04.03.2018 kell 13.45 Harju 2 maakonnas Tallinn-Paldiski mnt 38 kilomeetril tehnonõuetele vastavuse mitteläbinud mootorsõidukit. Sellega rikkus K.B LS § 73 lg 2 nõudeid. kontrolli
4. K.B esitas mainitud otsuse peale kaebuse, milles palub talle määratud rahatrahv tühistada. Kaebaja ei vaidle vastu sellele, et sõitis tehnoülevaatust läbimata sõidukiga, kuid tema väitel oli see tingitud sõiduki pikemaajalisest remondist, mille eest ta tasus 07.02.
5. Keretööde osas oli tal eraldi kokkulepe Viru Auto remonditöökojaga Tutermaal, kuhu ta vastavalt kokkuleppele 04.03.2018 sõitis, et järgmisel nädalal saaks töödega alustada. Seega tuleb käesoleval juhul kohaldada LS § 73 lg-t 74, mis lubab tehnonõuetele mittevastavat mootorsõidukit erandkorras kasutada lähimasse remondikohta viimiseks. Kaebaja nõustus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.
6. Kohtuväline menetleja esitas 03.04.2018 kirjaliku seisukoha, milles avaldab arvamust, et otsus on põhjendatud ja koostatud seadusega sätestatud korras. Üldjuhul peab liikluses kasutatav mootorsõiduk olema läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Erandjuhul võib tehnonõuetele mittevastavat mootorsõidukit kasutada mh juhul, kui soovitakse mööda lühimat teed sõita lähimasse remondikohta. K.B ei sõitnud lähimasse remondikohta, sest tema elukohale Paldiskis lähim remondikoht on Niitvälja AutoAartem OÜ, mis asub Niitvälja külas. Kaebaja esitatud arvest ei nähtu sõiduki tehniline seisund, samuti ei ole ta esitanud kohtule ühtki tõendit väidetava remondi kohta Tutermaal. Kaebajale on määratud proportsionaalne karistus ja sel on kasvatav mõju. Kohtuväline menetleja nõustus kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtu seisukoht
7. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja nr 2317,18,001555 materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.
8. Poolte vahel ei ole vaidlust väärteo toimepanemise asjaolude osas. K.B tunnistas kohtueelses menetluses, et juhtis 04.03.2018 sõidukit VW Multivan registrimärgiga xxxx, millel puudus kehtiv tehnoülevaatus. Kaebaja poolt toimepandut tõendavad lisaks isiku enda ütlustele veel politseitöötaja Sergei Kase ütlused, kes pidas Tallinn-Paldiski mnt 38 kilomeetril kinni K.B juhitava sõiduki, millel puudus tehnoülevaatus.
9. Kohus ei pea asjakohaseks kaebaja arvamust, et arutatava juhtumi puhul tuleks kohaldada LS § 73 lg-t 74, mis lubas tal tehnoülevaatust läbimata sõidukiga sõita oma elukohast Tutermaal asuvasse remondikohta. Nimetatud säte lubab sõiduki viia lähimasse remondikohta, Paldiskile lähim remondikoht on aga veebiandmete põhjal mitte Tutermaal, vaid Niitvälja külas (Niitvälja Auto). Kohtupraktikas omaks võetud seisukoha järgi (vt RKKKo 3-1-1-112-99 p 2; 3-1-1-73-16 p 10) peab end aktiivselt kaitsev isik ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks, vastasel juhul ei saa kahtlusi tõlgendada isiku kasuks. Arutatavas asjas ei ole kaebaja esitanud ühtki asjakohast tõendit (remondifirma broneerimiskinnitust, arvet vms), mis kinnitaks, et ta oli autoga teel Tutermaal asuvasse autoremonditöökotta, kus pidid algama sõiduki remonditööd. Arvestades asjaolu, et autoga liigeldi pühapäevasel päeval, mil Viru Auto remonditöökoda on veebiandmete (https://www.viruauto.ee/?#kontakt) põhjal kinni, ei ole kaebaja versioon juhtunust ülemäära veenev. Maanteeameti veebikeskkonna päringu ( https://eteenindus.mnt.ee/public/soidukDetailvaadeAvalik.jsf) kohaselt ei ole auto tänaseni 3 tehnoülevaatust läbinud. Seega ei ole usutavad kaebaja väited ka selles, et ta soovis peale keretööde lõpetamist minna autoga tehnoülevaatusele. K.B on esitanud ABC Autoteenindus OÜ 06.02.2018 arve sõiduki remonditööde kohta, kuid kuu aega tagasi teostatud remonditööde arve ei tõenda seda, et kaebaja soovis 04.03.2018 sõita autoga oma elukohast remondikohta ega ka seda, et sõiduk oli kontrollimise hetkel laitmatus korras.
10. Eeltoodust tulenevalt on K.B kasutanud liikluses sõidukit, mis ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli, mistõttu tema tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 207 järgi. Tegu on toime pandud kavatsetult, sest K.B teadis, et tema autol ei ole tehnoülevaatust tõendavat dokumenti, ent kasutas sõidukit sellest hoolimata. K.B süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.
11. Kaebajale määratud karistuse hindamisel lähtub kohus KarS § 56 lg-st 1, mille kohaselt arvestatakse lisaks isiku süüle ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohus on korduvalt rõhutanud (RKKKo nr 3-1-1-28-14 p 29; nr RKKKo nr 3-1-1-52-13, p 19 jt), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastada süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. LS § 207 sätestatud rikkumise eest on võimalik karistada isikut rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. K.B karistati rahatrahviga 10 trahviühikut, s.o alla 1/5 sanktsiooni maksimaalsest määrast. Seega on kohtuväline menetleja arvestanud kaebaja selgitustega, tema kahetsusega ning varasemate karistuste puudumisega. Mõistetud miinimumilähedane karistus peaks süüdlasele meelde tuletama liiklusseadusest kinnipidamise kohustust ja vajalikkust ning seda, et reeglite rikkumise korral võib järgneda tema õigusi ja vabadusi ebameeldivalt piirav tagajärg. Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §-dest 132 p 1, 133,
12. Julia Vernikova Kohtunik