lg.1 ja §22 lg.
järgi selles, et tema aitas korraldada L.B vägivalla abil kinnivõtmise ja tapmise. Nimelt osales M.O kohtumistel, kus planeeriti L.B Bxxx vastast rünnet. Samuti tegi M.O S.U Kxxx ülesandeks osaleda 14.07.2011 L.B Bxxxi peksmises ja jõuga kinnivõtmises. Kahtlustuse aluseks on ütlused, mis otseselt viitavad M.O-le kui isikule, kes aitas kaasa kahtlustuse sisuks olevate kuritegude toimepanemisele. Seega on olemas põhjendatud kuriteokahtlus, mis tagab kohtuliku arutamise. 26.10.2011 toimus M.O ülekuulamine, kus ta oma süüd eitas. KrMS §130 lg.2 alusel vahistatakse kahtlustatav, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid. Prokurör on seisukohal, et M.O tuleb vahistada ning selleks esinevad ka KrMS §130 lg.2 sätestatud alused. M.O puhul on olemas tõsine oht, et ta jätkab kuritegude toimepanemist, s.h. paneb toime õigusemõistmise vastaseid kuritegusid (KarS §322) ja hakkab kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduma. Kõigepealt tuleb arvestada seda, et kahtluseks olev kuritegu ei ole ajendatud äkkvihast, joobeseisundist vm. juhuslikkusele viitavast asjaolust, vaid on ette planeeritud, täpselt läbimõeldud ja grupiviisiliselt toimepandud isikuvastane rünne. See annab alust arvata, et M.O on suuteline sarnase kuriteo toime panema ka selleks, et mõjutada kaasosalisi, nende lähedasi ja tunnistajaid. Seda arvamust süvendab veelgi asjaolu, et M.O on varem karistatud KrK §176 lg.1 järgi kinnipidamiskohast põgenemise eest. Samuti on ta korduvalt karistatud vägivallakuritegude eest (KrK §115 lg.2 p.1,2, §142 lg.2 p.3, 4 §195 lg.2). Antud kriminaalasjas tuleb arvestada ka seda, et üks kahtlustuseks oleva kuriteo toimepanijatest on tänaseks juba pakku läinud. Nimelt lahkus tapmises kahtlustatav M.O L.B ootamatult Venemaale 20.09.2011 õhtul, s.o. samal päeval, kui üks kuriteo kaastäideviijatest oli oma kaitsjale avaldanud, et kavatseb järgmisel päeval tunnistada oma süüd ning anda uurijatele kuriteo toimepanemise kohta üksikasjalikke ütlusi. 2 Maakohtu istung Maakohtu istungil jäi juhtivprokurör Margus Kurm oma vahistamistaotluse ja selles toodud põhjenduste juurde. Juhtivprokurör kinnitas, et käesolevas asjas esinevad nii põhjendatud kuriteokahtlus, kui ka KrMS §130 lg.2 ettenähtud mõlemad vahistamise alused. Kahtlustatav M.O seletas maakohtu istungil, et ta ei kavatse pakku minna, tal on pere ja töökoht. Kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm palus maakohtu istungil jätta vahistamistaotlus rahuldamata, kuna leidis, et kuriteokahtlus ja vahistamisalused ei ole antud juhul põhjendatud. Vahistamismääruse põhjendused Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis eeluurimiskohtunik, et ringkonnaprokuröri taotlus KarS §22 lg.
lg.1 ja §22 lg.
MS §130 lg.2 võib kahtlustatava või süüdistatava vahistada, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid. Vastavalt Riigikohtu 11.12.2006 määrusele nr.3-1-1-103-06 peab asjas üheselt nähtuma, et kohus loeb tuvastatuks nii põhjendatud kuriteokahtluse kui vahistamisaluse olemasolu. Põhjendatud kuriteokahtluse kui vahistamise eeltingimuse olemasolu on seaduslikult fikseeritud siis, kui kohus on kriminaaltoimiku konkreetsetele materjalidele tuginedes leidnud, et justnimelt vahistatav võib olla suure tõenäosusega toime pannud kuriteo kas täideviijana või osavõtjana. Samas jääb selline suurele tõenäosusele tuginev kuriteokahtluseks ega tähenda vahistatava süüküsimuse lõplikku otsustamist. Seega võib kuriteokahtluse põhjendamisel olla tõendamisstandard madalam, kui süüküsimuse lõplikul otsustamisel. Maakohus leiab, et käesolevas asjas on põhjendatud kuriteokahtlus olemas. M.O on alus kahtlustada KarS §22 lg.
lg.1 ja §22 lg.
Nii nähtub kriminaalasja materjalides asuvatest ülekuulamise protokollidest ning ütluste ja olustku seostamise protokollist, et isik kirjeldab üksikasjalikult M.O seost antud kuritegudega ja tema tegevust kahtlustuses märgitud ajal. Seega on olmas tõendid, mis viitavad otseselt ja üheselt mõistetavalt M.O-le kui kuriteos osalejale. Eeltoodust nähtuvalt kogutud tõenditest. tuleneb põhjendatud kuriteokahtlus kriminaalasja raamides 3 M.O vahistamise alusteks on KrMS §130 lg.2 alusel põhjendatud kahtlus, et vabaduses viibides võib ta jätkata kuritegude toimepanemist ja hakata kriminaalasja uurimisest kõrvale hoiduma. Vastavalt Riigikohtu 11.12.2006 määrusele nr.3-1-1-103-06 on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus olemas eeskätt kuritegude puhul, mille korduva toimepanemise tõenäosus on kohtupraktika pinnalt suur. Vältimatult on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus suurem nende kahtlustatavate puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud. M.O suhtes taolised kriteeriumid esinevad. Karistusregistri andmetel on ta varem kriminaalkorras neli korda ja väärteo korras kümme korda karistatud. Maakohus peab siinjuures oluliseks märkida, et ka varasemad kriminaalkaristused olid samamoodi seotud raskete kuritegude toimepanemisega, sealhulgas isikuvastaste kuritegude toimepanemisega. Seega on tegemist raskete kuritegude jätkuva toimepanemisega. Kuritegude toimepanemine grupis ei ole kahtlustatavale võõras. Maakohus nõustub küll kaitsjaga selles osas, et kahtlustatava poolt olid kuriteod toime pandud ammu, kuid leiab, et korduvkaristatus on siiski kahtlustatavat iseloomustav asjaolu. Väärteo korras on kahtlustatavat viimasel korral karistatud 19.06.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.