← Eesti

4-19-17/33

4-19-17 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. märts 2019, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-19-17 Kohtukoosseis Kohtunikud Orvi K

§ 69

lg 1 sätteid kohaldades asendada E.E-le mõistetud 5 (viis) päeva aresti 5 (viie) tunni üldkasuliku tööga.

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks üks kuu alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel määrata E.E üldkasuliku töö tegemise ajaks Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri järelevalve alla. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. 1

(4)4-19-17 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  1. Harju Maakohtu
  2. veebruari
  3. a otsusega tunnistati E.E süüdi liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 järgi ning karistati teda arestiga 5 päeva. Maakohus leidis, et E.E poolt LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemine on täielikult tõendamist leidnud. Maakohus asus seisukohale, et E.E on talle süüks pandud väärteod toime pannud kavatsetult. Kuivõrd ta on kolmel korral sõiduki juhtimiselt tabatud ja kõrvaldatud, siis esineb tema tegevuses ka korduvus ning ta pidi olema ka teadlik, et 11.12.2018 ja 31.01.2019 sõidukit juhtima asudes paneb ta toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Maakohus märkis, et ei tuvastanud asja menetlemisel karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Isik ei ole süüd tunnistanud ega kahetsust avaldanud. Maakohu pidas kohtuvälise menetleja ettepanekut E.E karistamiseks arestiga isikut ja toimepandud väärtegusid ja isiku süüd arvesse võttes põhjendatuks. Maakohus arvestas, et E.E on tulenevalt karistatuse õiendist 08.02.2019.a seisuga karistamata isik, kuid leidis, et E.E , olles väga lühikese ajavahemiku jooksul kahel korral tabatud autoroolist ajal, kui tal puudus juhtimisõigus, ei saa aru oma tegudest, tegude ohtlikkusest ega ole ülesnäidanud sellise käitumisega austust õiguskorra ja liiklusohutuse suhtes. Isik, kellel puudub juhtimisõigus, on autoroolis kaasliiklejatele ilmselgelt ohtlik. E.E on sõitnud tiheda liiklusega ajal (kl 16.18 ja 16.54) suure liiklustihedusega tänavatel, seades selliselt ohtu kaasliiklejad. Sellest tulenevalt leidis maakohus, et E.E süü on keskmises määras. Kuna isik on jätkanud uute väärtegude toimepanemist, ei ole seega rahatrahviga karistuse eesmärgid saavutatavad. Kuivõrd isikul puudub ka töökoht, siis puudus maakohtul alus arvamiseks, et ta oleks võimeline trahvi tasuma. E.E näol on tegu isikuga, kes on korduvalt pannud toime samaliigilisi väärtegusid, eitab väärtegude toimepanemist, mis ilmestab tema negatiivset suhtumist õigus- ja liikluskorda. Karistuse määra puudutavalt märkis maakohus, et õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt on kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega. E.E poolt liiklusalaste rikkumiste toimepanemine on nüüdseks korduv – isik olles teadlik sellest, et tal puudub juhtimisõigus, on asunud sõidukit juhtima. Vaatamata sellele, et menetlusaluse isiku süü on keskmises määras, peab kohus võimalikuks E.E suhtes lühemaajalise aresti kohaldamist. Kuna isik ei ole varasemalt aresti kandnud, siis leiab kohus, et süüteo raskusele ja karistuse eesmärkidele vastab 5 päeva aresti.
  4. Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni menetlusalune isik E.E, kes palub asendada arest üldkasuliku tööga. Ta märkis, et maakohus on otsuse tegemisel arvestanud varasemat karistust, mis oli otsuse tegemise ajaks kustunud. See on vastuolus Riigikohtu lahendiga nr 4-17-5741, kus leiti, et arvesse saab võtta vaid otsuse tegemise ajal kehtivaid varasemaid karistusi. See on ka loogiline, kuivõrd varasem karistatus eripreventiivse asjaoluna saab karistust mõjutada vaid olukorras, kus varasemalt mõistetud karistuse toime veel kehtib. Lisaks on maakohus otsuse tegemisel käsitlenud teda kui korduvrikkujat, kuigi kehtivaid karistusi tal ei ole. Tema varasem juhtimiselt kõrvaldatavus sisaldub juba liiklusseaduse § 201 lõikega 2 kehtestatud raskemates sanktsiooniraamides. Seetõttu on väär olukord, kus maakohus 2
(4)4-19-17 on teda käsitlenud isikuna, kes on juba varasemalt õigusnorme rikkunud. Sellel põhjusel tuleb teda otsuse tegemisel kohelda kui isikut, keda varasemalt ei ole karistatud ning puuduvad eripreventiivsed põhjused tema karistamiseks arestiga ja selle aresti üldkasuliku tööga asendamata jätmiseks. Maakohtu otsusest nähtuvalt on teda arestiga karistatud põhjusel, et ta ei nõustunud endale süüksarvatud süüdistusega. Kaebaja arvab, et igaühel peab olema vabas ühiskonnas õigus mitte tunnistada talle tehtud karistusetteheiteid. Seetõttu on väär teda kohelda selle pärast rangemalt. Apellant on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses.
  1. Vastavalt VTMS § 145 lg-le 1 saatis ringkonnakohus apellatsiooni koopia kohtuvälisele menetlejale, et selgitada välja kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse suhtes. Kohtuväline menetleja teatas, et ei soovi kohtuistungist osa võtta ja on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. 3.
  2. Kohtuväline menetleja palub jätta Harju Maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et apellatsioonkaebuses toodud asjaolud ei anna alust maakohtu seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamiseks. Vastustaja leiab, et arvestades E.E süü suurust, ei ole maakohtu otsusega mõistetud karistus ebamõistlikult range. Maakohus on jälgitavalt põhjendanud, miks ei ole mõistlik E.E karistamine rahatrahviga ning miks tuleb tema suhtes kohaldada lühiajalist aresti. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Kohtuväline menetleja ei nõustu apellandi seisukohaga, et maakohus on otsuse tegemisel arvestanud karistustega, millised ei olnud enam kehtivad. Maakohus on otsuses viidanud, et E.E on 08.02.2019.a seisuga karistamata isik, viimane väärteokaristus kustus 07.02.
  3. Väärteotoimikus olevad haldusmenetluse protokollid, s.o sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsused 06.09.2017, 11.12.2018 ja 31.01.2019, iseloomustavad E.E kui isikut, kes on korduvalt pannud toime samaliigilisi väärtegusid, saamata sealjuures aru oma tegude keelatusest ja ohtlikkusest. Kehtivaid liiklusreegleid korduvalt teadlikult ja tahtlikult eiranud E.E, ei hinda ilmselgelt oma suutlikkust kriitilise pilguga, ta on julge ja võtab hetkeemotsioonide ajel liikluses vastu ohtlikke otsuseid. Vaatamata sellele, et apellandi käitumises seni oht lõplikult ei ole realiseerinud ja kõrvalised isikud ning kaasliiklejad vigastada ja nende vara kahjustada ei ole saanud, tuleb toimepandud süütegusid pidada äärmiselt ohtlikeks teguviisideks. Kuigi maakohus hindas E.E süü keskmiseks, pidas kohus siiski võimalikuks lühemaajalise aresti kohaldamist. Viie päevane arest on oluliselt vähem, kui sanktsiooni keskmine määr ette näeb. Vastustaja on seisukohal, et viie päevase aresti kandmine paneb apellandi mõõdukalt ebamugavasse olukorda ning avaldab seeläbi talle mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Arvestades isiku ükskõikset ja üleolevat suhtumist, asub vastustaja seisukohale, et 5 tunni ulatuses ülkdasuliku töö tegemine positiivse eripreventsiooni tähenduses isikule mõju avaldada ei suuda. Vastustaja on seisukohal, et E.E-le maakohtu poolt mõistetud karistus vastab tema süü suurusele ning karistuse üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele, otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks alused apellatsioonikaebuses esitatud põhjendustel puuduvad. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  4. Ringkonnakohus, olles tutvunud väärteoasja materjalide, maakohtu otsuse, esitatud apellatsiooni ja apellatsiooni vastusega leiab, et esitatud apellatsioon väärib tähelepanu. 3
(4)4-19-17
  1. Kohtukolleegium märgib esmalt, et alusetu on kaebaja etteheide, et maakohus arvestas karistuse mõistmisel kustunud karistusega. Vastupidiselt nähtub maakohtu otsusest selgelt, et kohus on arvestanud sellega, et E.E on tulenevalt karistatuse õiendist 08.02.2019.a seisuga karistamata isik. Samas on maakohus õigustatult käsitlenud E.E korduvrikkujana, kuivõrd menetlusalusele isikule heidetakse ette sama süüteo toimepanemist nii 11.12.2018 kui uuesti 31.01.
  2. Sellest tulenevalt ongi maakohus märkinud, et E.E, olles väga lühikese ajavahemiku jooksul kahel korral tabatud autoroolist ajal, kui tal puudus juhtimisõigus, ei saa aru oma tegudest, tegude ohtlikkusest ega ole ülesnäidanud sellise käitumisega austust õiguskorra ja liiklusohutuse suhtes. Kuna isik on seega pannud lühikese ajavahemiku jooksul toime uue samalaadse rikkumise, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et rahatrahviga ei ole karistuse eesmärgid saavutatavad. Maakohus on seejuures põhjendatult arvestanud ka asjaoluga, et isikul puudub töökoht, mistõttu puudub ka alus arvamiseks, et ta oleks võimeline trahvi tasuma.
  3. Arvestada tuleb aga sellega, et tegemist on isikuga, keda ei ole varasemalt arestiga karistatud ning aresti asendamisel üldkasuliku tööga on tegemist (viimase) abinõuga isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks. Karistuspoliitika kohaselt tuleks just noorte (arvestades menetlusaluse isiku vanust) puhul, kellel puuduvad varasemad karistused, kaaluda alternatiivseid sekkumisi. Seetõttu peab kolleegium põhjendatuks kohaldada E.E suhtes

§ 69sätteid ning asendada talle karistusena mõistetud arest üldkasuliku tööga.

Ringkonnakohus leiab, et E.E arusaama enda tegude tähendusest ja tagajärgedest suudab (sh õiguskorra huvisid silmas pidades) arutataval juhul tagada ka karistuse, s.o aresti asendamine üldkasuliku tööga. Vastupidiselt kohtuvälise menetleja arvamusele leiab ringkonnakohus, et karistuse eripreventiivseid ning üldpreventiivseid eesmärke on võimalik saavutada ka üldkasuliku tööga. Kuivõrd arutatavas asjas esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed ja materiaalsed eeldused, siis peab kohtukolleegium põhjendatuks rahuldada E.E taotlus asendada mõistetud arest

§ 69lg-te 1 ja 3 alusel üldkasuliku tööga.

7. Vastavalt

§ 69lg-le 1 vastab ühele päevale arestile üks tund üldkasulikku tööd.

Seega vastab maakohtu mõistetud viiele päevale arestile viis tundi üldkasulikku tööd. Kolleegiumi hinnangul on E.E võimeline sooritama viis üldkasuliku töö tundi ühe kuu jooksul.

  1. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes VTMS § 147 lg 1 p 4, § 148 p 4, § 151 lg 1 p 4 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu
  2. veebruari
  3. a otsuse osaliselt – osas, millega maakohus määras, et E.E on kohustatud ilmuma PPA Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskusesse (Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa) hiljemalt 25.03.2019 ja tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada E.E suhtes sundtoomist kinnipidamiskeskusse ning aresti kandmise alguseks lugeda E.E karistuse kandmisele ilmumise päev. Kolleegium teeb apellatsiooni rahuldades uue otsuse, millega asendab

§ 69

lg 1 sätteid kohaldades E.E-le mõistetud 5 päeva aresti 5 tunni üldkasuliku tööga ning määrab

§ 69

lg 3 alusel üldkasuliku töö tegemise tähtajaks üks kuu alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel määrata E.E üldkasuliku töö tegemise ajaks Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri järelevalve alla. Muus osas jätab kohtukolleegium maakohtu otsuse muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.