← Eesti

4-19-1313/21

4-19-1313 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlk Väärteoasi Menetlusalune isik Kaitsja Kohtuväline menetleja Harju Ma

§ 262

lg 1 alusel rahatrahviga 45 trahviühiku ulatuses, s.o 180 eurot G.R – isikukood: XXX; elukoht: xxx; Eesti Vabariigi kodanik Olga Väina Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi esindaja Marina Vahersalu RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1 ja §-dest 133-134 maakohus otsustas: 1. Jätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna 18. veebruari 2018. a otsus väärteoasjas nr 2315,19,000215, millega G.

§ 262lg 1 alusel rahatrahviga 45 trahviühiku ulatuses, s.o 180 eurot.

  1. Rahatrahv 45 trahviühikut, s.o 180 eurot tuleb kassatsioonitähtaja jooksul tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
  3. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei järgi rahatrahvi tasumise tähtaega, saadetakse vastavalt VTMS §-le 202 lahendi koopia kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.
  4. Menetlusaluse isiku G.R-i kaitsja kaebus jätta rahuldamata. 1 4-19-1313 EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  5. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri
  6. veebruari
  7. a otsusega väärteoasjas nr 231519000215 karistati G.R korrakaitseseaduse (KorS) § 56 lg 2 rikkumise eest karistusseadustiku (KarS) § 262 lg 1 järgi selle eest, et
  8. jaanuaril 2019 kell 22.15 aadressil x tekitas ta korduvalt müra (muusika bass ja vali telekaheli), millega häiris oluliselt naabrite rahu. Rahu häirimine pühapäevast neljapäevani on keelatud ajavahemikul 22.00-6.00; reedest laupäevani ajavahemikul 00.00-07.
  10. Menetlusaluse isiku kaitsja Olga Väina esitas kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse, milles taotleb otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse kohaselt jääb menetlusalusele isikule mõistmatuks, millisel viisil, elades oma korteris esimesel korrusel segab ta oma käitumisega kolmandal korrusel elavaid naabreid. Kaebajale jäävad arusaamatuks politseinike ütlused, mille kohaselt patrulli saabudes kell 23.00 oli kuulda menetlusaluse isiku korteri ukse taga koridoris kõva muusikat. Sel juhul ei kuuleks kaebaja koputust uksele. Politseinikud võinuks küsitleda esimesel ja teisel korrusel elavaid naabreid. Mürataseme kohta puuduvad objektiivsed tõendid.
  11. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik kaebuse juurde, paludes kohtuvälise menetleja otsus tühistada. Kohtuväline menetleja palus jätta otsus muutmata ja menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata. MAAKOHTU SEISUKOHT
  12. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
  13. Väärteoprotokollis sisalduva väärteokirjelduse kohaselt heidetakse G.R-ile ette korduvalt enda korteris viibides müra (muusika bass ja vali telekaheli) tekitamist, millega häiriti oluliselt naabrite rahu.
  14. KarS § 262 lg 1 näeb ette vastutuse avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest. Säte kujutab endast blanketset süüteokoosseisu, mille objektiivseid tunnuseid tuleb sisustada korrakaitseseaduse sätete kaudu. Süüdlase käitumise kvalifitseerimiseks avaliku korra rikkumisena peab tuvastama, et tegu pandi toime avalikus kohas ja et selle teoga rikuti mõnda KorS §-s 55 või §-s 56 ette nähtud avalikus kohas käitumise üldnõuet. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  15. juuni
  16. a otsus asjas nr 3-1-1-15-17, p 21.) Avaliku koha mõiste on sätestatud KorS §-s
  17. Selle normi tähenduses on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. KorS § 56 lg 1 kohaselt on avalikus kohas keelatud tekitada teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on mujal kui avalikus kohas keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või 2 4-19-1313 valgusefekte ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00st kuni 7.00-ni. KarS § 262 hõlmab nii KorS § 56 lg-s 1 kui ka lg-s 2 kirjeldatud nõuded. Kuigi KorS § 56 lg 2 reguleerib olukorda, kus rikkumine ise leiab aset mujal kui avalikus kohas, avaldub selles teos kahjulik mõju või häiriv efekt teistele asjasse puutumatutele isikutele ja seega ka avalikule korrale. (Vt Riigikohtu
  18. oktoobri
  19. a otsus väärteoasjas nr 4-166493/27, p-d 8.1-8.2). Praeguses asjas süüdistatakse G.R selles, et ta rikkus avalikku korda, viibides oma korteris (s.o mitte avalikus kohas), kuid tekitades müra, mis kandus väljapoole tema korteri piire ja seda neljapäeval (alates) kell 22.
  20. Kohus leiab, et selline tegu võib selle tõendatuse korral vastata KorS § 56 lg 2 ja seeläbi ka KarS § 262 lg 1 tunnustele.
  21. Järgnevalt kontrollib kohus, kas väärteoasjas kogutud tõendite pinnalt on võimalik järeldada, et G.R pani toime talle etteheidetava teo. 7.
  22. Menetlusaluse isikuga samas kortermajas elavad isikud, s.o J S ja N S andsid ütlusi selle kohta, et
  23. jaanuaril 2019 pärast kella 22.00 kostus G.R-i korterist vali muusika ja televiisori hääl, mis häiris nende rahu. Tunnistaja J. S korter asub G.R-i korteri kohal teisel korrusel (korter nr x) ja N. S korter kolmandal korrusel (korter nr x). Tunnistaja J. S ütluste kohaselt kolis ta
  24. detsembril 2018 kortermaja teisele korrusele, s.o korterisse nr x ja pärast seda on pidevalt olnud probleeme rahu rikkumisega, sest korterist nr x kostub õhtuti ja öösiti vali muusika ja televiisori heli.
  25. jaanuaril 2019 umbes kell 22.30 kutsus ta müra tõttu välja politsei. Pärast politsei kohaletulekut muusika keerati vaiksemaks, kuid mõne minuti möödudes politseipatrulli lahkumisest hakkas müra uuesti pihta, mistõttu helistas tunnistaja uuesti Häirekeskusesse. Tunnistaja ütluste kohaselt kostus vali heli korteri elutuppa. J. S selgitas seejuures, et tema korteri elutoas magavad lapsed. Tunnistaja N. S selgitas, et tunneb menetlusalust isikut juba 12 aastat, sellest ajast, kui G.R kolis nende majja ja neil on olnud selle aja jooksul korduvalt konflikte seoses sellega, et menetlusaluse isiku korterist kostub müra õhtuti ja öösiti. Menetlusalune isik ei ole nõus konflikti rahumeelselt lahendama, vaid kui tunnistaja pöördus ühel korral tema poole, paludes muusika vaiksemaks teha, siis hakkas G.R tunnistajat sõimama. Seetõttu on N. S pärast esimest vahejuhtumit pöördunud rahu rikkumise korral konstaabli poole, kes on menetlusaluse isikuga suhelnud. Rikkumised ei ole olnud pidevad, pigem perioodilised. Väärteoprotokollis nimetatud päeval ja millalgi pärast kella 22.00 kostus korterist nr 1 tema korteri elutuppa müra, mis segas teda. Mõlemad tunnistajad on kinnitanud, et pärast väärteoprotokollis nimetatud rikkumist ei ole enam müraprobleeme olnud. Seega tunnistajate riimuvate ütluste kohaselt ei ole tegemist esimese korrarikkumisega, vaid rahu rikkumine on olnud korduv ja lõppes alles pärast väärteoprotokollis kirjeldatud teo toimepanemist ja isiku karistamist. 7.
  26. Kohus peab üldteadaolevaks asjaolu, et paneelmajades võib tugev heli (muusika või televiisori heli) kostuda ülemistesse korteritesse. Kuigi kortermajas elades on isikutel teatav talumiskohustus naabritelt kostuvate olmehelide osas, ei hõlma see kohtu hinnangul õhtusel või öisel ajal valju heliga televiisori vaatamist või muusika kuulamist. Praeguses asjas ei esine aluseid pidamaks tunnistajate ütlusi selles osas, et praegusel juhul kuulsid nad
  27. jaanuaril 2019 õhtusel ajal (pärast kell 22.00) alumisest korterist tulevat muusika- ja televiisoriheli, ebausaldusväärseks, sest ka menetlusalune isik ei ole välja toonud asjaolusid, mis võimaldaks arvata, et tunnistajatel on isiklik vihavaen tema vastu, mis tinginuks valekaebuse esitamist. 3 4-19-1313 Võttes arvesse, et tegemist oli hilise kellaajaga ja tunnistajal N. Sl on väiksed lapsed ning ta ise oli viimaseid kuid rase, ei ole usutav, et ta soovinuks kahel korral tegeleda politsei väljakutsumise ja ütluste andmisega ilma igasuguse põhjuseta või menetlusaluse isiku tagakiusamiseks. 7.
  28. Teo toimepanemist tõendavad ka tunnistajate politseiametnike J. V ja R. E ütlused, mille kohaselt kutsuti neid välja
  29. jaanuaril 2019 umbes kell 22.15 või 22.20, sest kortermaja x korteris nr x olevat öörahu rikkumine. Kohale jõudes ja korteri nr x ukse taga minnes oli kuulda korterist kostuvat muusikat. Politseiametnikud palusid läbi ukse G.R panna muusika vaiksemaks ja mitte segada naabreid. Tunnistaja J. V suhtles naabritega, kes elavad menetlusaluse isiku kohal teisel ja kolmandal korrusel ning palus teatada, kui rikkumine jätkub. Menetlusalune isik keeras muusika vaiksemaks ja politseiametnikud lahkusid. Umbes 10 minuti pärast tehti samale aadressile läbi Häirekeskuse uus väljakutse. Sel korral kuulsid nii J. V kui R. E kortermaja trepikojas menetlusaluse isiku korterist kostuvat televiisori heli. J. V suhtles tunnistajate N. S ja J. Sga ja kuulis nende korterites viibides ka alumisest korterist tulevat heli. J. V nõudis menetlusaluselt isikult korteriukse avamist, mida G.R mõningase vaidlemise järel ka tegi. J. V ütluste kohaselt G.R-i korterisse sisenedes oli televiisori heli välja lülitatud (film n-ö seisma pandud). Ka nende ütluste ebausaldusväärseks pidamis eks puudub kohtul alus, sest ei ole viiteid sellele, et politseiametnikel, kes ei ole varem isikuga kokku puutunud, oleks põhjust anda toimunu kohta valeütlusi, mistõttu saab neid võtta arvesse kohtuotsuse tegemisel.
  30. Tunnistajate ütlusi tõendab ka kohtuistungil uuritud politseiametniku J. V rinnakaamera salvestis (väärteotoimiku kohaselt on salvestisel märgitud kellaaeg nihkes umbes 40 minutit) millest nähtub, et politsei on kahel korral käinud korteri nr x ukse taga. Esimesel korral ei tee isik ust lahti, kuid politsei lahkub, sest muusika pandi vaiksemaks. Umbes poole tunni pärast tuleb politseipatrull tagasi, koputab uksele ja palub uks lahti teha, sest korterist kostub jätkuvalt müra, mis segab naabreid. Menetlusalune isik ei soovi ust lahti teha, kuid pärast seda, kui politsei selgitab, et neil on õigus siseneda, avab siiski ukse. Korteris on näha televiisori pilt, mis on pandud pausi peale. Kohus nendib, et salvestiselt ei ole iseenesest selgelt eristatav G.R-i korterist kostuva müra tugevus, kuid peab asjakohaseks ja usutavaks tunnistaja J. Vx selgitusi selle kohta, et rinnakaamera mikrofon salvestab eeskätt politseiametniku ja vahetult tema läheduses viibiva isiku juttu ega ole oma omadustelt sobiv läbi korteri raudukse kostuvate helide täpseks salvestamiseks. Seda kinnitab kohtu hinnangul ka asjaolu, et salvestist kuulates ei ole selgelt eristatav ka G.R-i hääl, kes viibib korteris suletud ukse taga. Samas on kohtu hinnangul salvestiselt (nt salvestise kellaaja järgi kell 00.40.37) siiski kuulda televiisori heli, mis kostub korterist trepikotta ehk avalikku ruumi. Analoogsete rahurikkumiste täpsemaks kajastamiseks ja tulevikus vaidluste ärahoidmiseks oleks soovitatav, et menetleja tagaks toimuva rahurikkumise kajastamise selle salvestamise teel, vajadusel kasutades selleks eraldi tehnikaseadmeid.
  31. Kohtuistungil on tunnistajana üle kuulatud ka R R , kes elab samas trepikojas esimesel korrusel korteris, mis asub G.R-i korteri vastas. Tunnistaja kinnitas, et
  32. jaanuaril 2019 viibis ta kodus ega kuulnud mingeid helisid ega muusikat – ei kuulnud midagi. Kohtu hinnangul ei lükka tunnistaja ütlused ümber teiste tunnistajate ütlusi, võttes arvesse, et tema korter ei külgne G.R-i korteriga. Kuigi on võimalik, et tunnistaja pidas 4 4-19-1313 silmas vaid korterist kostuvaid helisid, märgib kohus, et tunnistaja pidanuks sel õhtul kuulma vähemalt G.R-i ja politsei vahelist vestlust, kuid R. R kinnitas, et ei kuulnud midagi.
  33. Kohtu hinnangul on seega tunnistajate J. S, N. S, J. V ja R. E ütlustega ning J. V rinnakaamera salvestisega tõendatud, et
  34. jaanuaril 2019 alates kell 22.15 rikkus G.R KorS § 56 lg 2 nõudeid ja pani sellega KarS § 262 lg-le 1 vastava teo, tekitades korteris müra, mis kandus maja trepikotta ja teistesse korterisse ning häirides sellega naabreid. Kohus leiab, et menetlusalune isik tegutses teo toimepanemisel vähemalt kaudse tahtlusega. Kuulates õhtusel ajal muusikat ja vaadates filmi valju heliga ning arvestades ka varasemaid kokkupuuteid naabritega ning ka seda, et tunnistaja J. S ütluste kohaselt koputasid nad sel päeval eelnevalt põrandale, radiaatorile ja naabri uksele, üritades G.R-ile teada anda, et müra segab neid, pidas menetlusalune isik võimalikuks ja möönis, et ta põhjustab müra, mis segab tema naabreid. Igal juhul pidi selline arusaam tekkima isikul pärast seda, kui politsei oli ühel korral teda hoiatanud, et ta segab oma naabreid.
  35. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et väärteoprotokolli kohaselt G.R-ile etteheidetav tegu on tõendatud ja kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas puudub alus. Kohus märgib seejuures, et ka juhul, kui politsei piirdub esmalt rikkumisele reageerimisel hoiatusega, kuid sellele vaatamata korrarikkumine jätkub või kordub, on menetlejal õigus alustada teo suhtes väärteomenetlus ja isikut karistada. Karistus
  36. Kohtu hinnangul ei ole alust ka kohtuvälise menetleja otsusega mõistetud karistuse muutmiseks. KarS § 56 kohaselt lähtub kohus karistuse mõistmisel menetlusaluse isiku süüst ja arvestab karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid. KarS § 262 lg 1 näeb võimaliku karistusena ette rahatrahvi kuni sada trahviühikut või aresti. G.

§ 262

lg 1 alusel rahatrahviga 45 trahviühiku ulatuses, s.o 180 eurot, seega jäi mõistetud rahatrahv alla sanktsiooni keskmist määra. Võttes arvesse teo asjaolusid (rikkumise jätkumine pärast politsei tehtud hoiatust) ja karistuse üld- ning eripreventiivset mõju, peab kohus mõistetud karistust põhjendatuks ja proportsionaalseks.

  1. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 1 otsustab kohus jätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna
  2. veebruari
  3. a otsus väärteoasjas nr 2315,19,000215, millega G.

§ 262lg 1 alusel rahatrahviga 45 trahviühiku ulatuses, s.o 180 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.