4-18-5579 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number 04. jaanuar 2019. a Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus 4-18-5579 Kohtunik Piia Jaaksoo

§ 5lg 1.

Väärteo kvalifikatsioon LS § 217-1 lg 1,

§ 56. Väärteo toimepanemise eest on kohtuväline menetleja karistanud P.R Kar

S § 63 lg 1 alusel LS § 217-1 lg 1 järgi rahatrahviga 125 trahviühikut, s.o 500 eurot. Kaebus P.R esitas kohtule kaebuse /KT tl 4-5/, milles ei vaidlusta toime pandud rikkumist, möönab, et pani rikkumise toime. Kaebuse kohaselt on kohtuväline menetleja jätnud trahvi määramisel arvestamata kergendavad asjaolud ning P.R majandusliku seisukorra. Määratud trahvisumma ületab enam kui 1,3 kordselt eelpensionil oleva P.R igakuist sissetulekut. Kaebuse järgi tulnuks kergendavaks asjaoluks lugeda, et P.R ei ole varasemaid analoogseid rikkumisi ega kehtivaid karistusi. P.R asendas 16.10.2018 kunagist töökaaslast 1 päeva, kunagise töökaaslase tervislikel põhjustel ja ei informeerinud sellest isegi tööandjat. Asendamise tõttu ei saanud esitada sõidumeeriku salvestuslehti, kuna need ei olnud tema valduses. Tegevusloa ärakiri tõesti puudus, kuid teadmiste kohaselt veo teostaja M T OÜ on registreerunud vastavatele kursustele, saamaks veosekorraldaja tunnistuse, mis on veoseloa saamise eelduseks. Kaebuse esitaja palub tühistada kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv 500 eurot ja määrata uueks rahatrahviks 25 trahviühikut, s.o 100 eurot ja võimaldada rahatrahvi tasuda viie osamaksega igakuiselt

1. kuupäevaks 20 eurot. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohtuväline menetleja ei nõustunud esitatud kaebusega ja leidis vastuses kaebusele /KT tl 13-15/, et alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ning karistuse kergendamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Kiirmenetluse otsuse kohaselt juhtis P.R 16.10.
2. a kella 12:45 ajal ÄäsmäeHaapsalu-Rohuküla tee
3. km-1 mootorsõidukit Mercedes-Benz Atego 818 registreerimismärgiga *, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Kontrollimisel ei esitanud salvestuslehti või neid asendavaid käsikirjalisi kandeid 18.09.2018 kell 00:00 kuni 16.10.2018 kella 05:50 perioodi kohta, rikkudes salvestuslehtede lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid. Autojuht teostas tasulist veosevedu autoga, mille suurim lubatud täismass ületab 3 500 kg ja mille valmistajakiirus ületab 40 kilomeetrit tunnis, kuid puudus nõutav ühenduse tegevusloa ärakiri. Rikkudes sellega LS § 131 lg 3; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 art 34 lg 3 ja 36 lg 1 ning

§ 52 4-18-5579 lg 1 nõudeid.

LS § 131 lg 3 sätestab, et kui sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik, peab juht sõidu- ja puhkeaja andmed salvestama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artiklite 32-37 kohaselt. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 art 34 lg 3 näeb ette, et kui juht ei viibi sõidukis ega saa seetõttu sõidukisse paigaldatud sõidumeerikut kasutada, tuleb lõike 5 punkti b alapunktides ii, iii ja iv osutatud ajavahemikud. Lõige 5. punkt

1. b)kasutab lüliteid, mis võimaldavad registreerida eraldi ja eristatavalt järgmised ajavahemikud:
2. ii)märgi „haamrid“ all „muu töö“, mis tähendab mis tahes tegevust peale juhtimise, nagu on määratletud direktiivi 2002/15/EÜ artikli 3 punktis a, ja samuti mis tahes tööd samale või muule tööandjale transpordisektoris või sellest väljaspool; iii) märgi „ruut“ all „valmisoleku aeg“, nagu on määratletud direktiivi 2002/15/EÜ artikli 3 punktis b;
3. iv)märgi „voodi“ all: vaheajad või puhkus. Artikkel 36 lg-st 1 sätestab, et kui juht juhib analoogsõidumeerikuga varustatud sõidukit, peab ta olema suuteline volitatud kontrolliametnikule tema nõudmisel igal ajal esitama
4. i)jooksva päeva salvestuslehed ja juhi poolt eelnenud 28 päeval kasutatud salvestuslehed;
5. ii)juhikaardi, kui tal on see olemas, ja iii) kõik jooksva päeva ja eelnenud 28 päeva jooksul koostatud käsikirjalised kanded ja väljatrükid, mis on ette nähtud käesoleva määrusega ja määrusega (EÜ) nr 561/2006.

§ 5

lg-st 1 tulenevalt on tasuline veosevedu auto või autorongiga, mille suurim lubatud täismass ületab 3 500 kilogrammi ja mille valmistajakiirus ületab 40 kilomeetrit tunnis kehtiva tegevusloa ja tegevusloa ärakirjata keelatud, kui käesolevas seaduses, välislepingus või Euroopa Liidu õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. Riigisisese ja rahvusvahelise autoveo korraldamise alused on sätestatud autoveoseaduses.

§ 2

p 1 kohaselt on autovedu sõitjate või veose kohale toimetamine selleks ettenähtud sõidukiga, so kaasa arvatud sellise veoga seotud tühisõit. Nimetatud sättest tulenevalt jaguneb veoliik kaheks riigisiseseks- ja rahvusvaheliseks autoveoks, mis omakorda jaguneb sõitjate- ja veoseveoks. Sõitjate tasulist autovedu reguleerib ühistranspordiseadus.

1. peatüki sätteid kohaldatakse veose tasulise veo korral, mida korraldatakse vedaja omandis oleva või kasutuslepingu alusel kasutatava auto või autorongiga, mille täismass ületab 3 500 kilogrammi. Kuivõrd menetlusalune isik teostas veose saatekirjade nr * ja 173387 kohaselt riigisisest veosevedu oli ta kohustatud eelpool toodust tulenevalt üheselt mõistetavalt esitama veoseveo liigile vastava euroopa ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirja. Kohtuväline menetleja ei pea usutavaks, et menetlusalune isik ei teadnud temale eelpool toodud kohustustest ja pani käesoleva õigusrikkumise toime hooletusest. Kohtuväline juhib tähelepanu, et väärteo toimikus olevatelt fotodelt nähtub sõiduk Mercedes-Benz Atego 818 reg. nr-ga * kasutamise eesmärk on kaubaveo teenuse osutamine, mis kujutab endast äritegevust, milline on allutatud tugevale konkurentsile. Ettevõttes töötava nn ajutiselt teist juhti asendava mootorsõiduki juhi õigusrikkumisse läbi sõrmede vaatamisega loome ettevõttele konkurentsieelise teiste samasugust teenust osutavate ettevõtete ees. Kohtuväline menetleja peab samuti oluliseks juhtida auväärt kohtu tähelepanu ka asjaolule, et kaebaja töötas väärteo toimepanemise ajal väärteoprotokollist tulenevalt ettevõttes M T OÜ, mille tegevusalaks on inforegistri andmetel kaubavedu maanteel. Samas ettevõttes töötas kaebaja ka 12.01.
2. a kui pani samuti toime töö- ja puhkeaja nõuete rikkumisega seotud väärteo. Seega on menetlusaluse isiku väide, et teda ei ole varasemalt karistatud väär ja kohut eksitav. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebaja on 16.10.2018 .a LS § 217-1 lg 1 ja

§ 56järgi kvalifitseeritud rikkumised toime pannud teadlikult ja tahtlikult. Kar

S § 56 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Süü suurust käesoleval juhul mõjutab suuresti tegu, mille isik on toime pannud. Raskeveokid ja nende väsinud juhid on 3 4-18-5579 liikluses kõrgendatud ohu allikad ning seetõttu on liiklusohutuse tagamiseks kehtestatud õigusaktid, mis reguleerivad, millist autovedudel kulunud aega käsitatakse tööajana ja millist ei käsitata tööaja, vaid puhkeaja, vaheaja või valmisolekuajana. Raskeveokijuhile ettenähtud kohustuslikke puhkeperioode eirav juht ohustab liikluses teadlikult ja tahtlikult nii ennast kui ka teisi liiklejaid sh jalakäijaid, sest sellise väsinud juhiga sõiduki käitumine liikluses võib olla ettearvamatu. Korrektselt töötav sõidumeerik võimaldab kontrollida juhtide sõidu-ja puhkeajast kinnipidamist ning parandada töötingimusi ja liiklusohutust. Kuivõrd mootorsõiduk on kõrgendatud ohuallikas, nõuab selle juhtimine juhilt erilist hoolsust ja vastutustunnet liiklusohutust tagavate reeglite järgimisel. Mootorsõidukijuhi hoolimatus liiklusohutust tagavate õigusaktide täitmise suhtes, võib varem või hiljem viia traagiliste tagajärgedeni nii juhi enda kui ka kaasliiklejate suhtes. Seetõttu on avalikkuse taluvuspiir põhjendatult madal liiklusreegleid eiravate raskeveokeid juhtivate juhtide suhtes ning taolistele isikutele mõistetud karistusel on laiem tähendus, kui ainult konkreetse süüdlase teole riikliku hukkamõistu avaldamine, KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Kohtuväline menetleja on arvestanud, et menetlusaluse isiku näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vaimse tervise või vanuse tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo õigusvastasust. Kuivõrd menetlusalusel isikul ei ole karistusregistri andmetel kehtivaid karistusi, kuid ta pani toime kaks õigusrikkumist, millised on karistatavad ühe teona, on KarS § 63 lõikest 1 juhindudes põhjendatud tema karistamine rahatrahviga, milline jääb veidi alla LS § 217-1 lg 1 sanktsiooni keskmise määra s.o 125 trahviühiku ehk 500 euro ulatuses. Selline karistus omab menetlusaluse isiku suhtes kasvatatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus karistuse kergendamise osas rahuldamata, kuid rahatrahvi tasumisele määramisele vastu ei vaidle. KOHTU SEISUKOHT Vastavalt väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 120 lg 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab, et kaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses, sest menetlusosalised on selleks nõusolekud andnud /tl 13-15, tl 18-19/. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. VTMS § 55 lg 1 p 1, 2, 3 järgi kohtuväline menetleja võib kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on teatatud tema õigused ja kohustused VTMS § 19 järgi, selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata, võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli 16.10.2018 kohaselt on P.R omakäelise allkirjaga kinnitanud nõustumist kiirmenetlusega, õiguste ja kohustuste teatavaks tegemist, ja seda, et talle on selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata. 4 4-18-5579 KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas P.R on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. P.R on tunnistanud menetlusaluse isikuna ülekuulamisel 16.10.2018 /VTT tl 2/, et 16.10.2018 juhtis tema sõidukit MB rg-märgiga * Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maanteel. Veoseks oli Wikmani toidukaup, mille laadis peale Harju maakonnas AS Via 3L. Kauba pidi viima Läänemaa kauplustesse. Töötas asendajana ühe päeva M T OÜs. Puuduvad tegevuste kohta andmed kontrollperioodil. Rikkumised on arusaadavad. Tööleping jäi sõlmimata. Veose saatekirja nr * koopia kohaselt /VTT tl 3/ on saatja/müüja Wikmani LT OÜ (Kadaka tee 70a Tallinn) veoringiga E5 saatnud ostja/maksjale Avelin LM, Rohuküla sadam (Lembitu tn 1 Haapsalu) kaupa sea kaelakarbonaad ja lambaliha summas 80,33 eurot. Veose saatekirja koopial on templi jäljend AS Via 3L veokorraldus rekvisiitidega ning P.R allkiri tutvumise kohta. Veose saatekirja nr * koopia kohaselt /VTT tl 4/ on saatja/müüja Wikmani LT OÜ (Kadaka tee 70a Tallinn) veoringiga E5 saatnud ostja/maksjale White Magic World MTÜ (Pärni talu Kullamaa vald Läänemaa) saatnud kaupa viiner „Hot Dog“ juustuga, viilutatud Horeca salaami, Br. Mehaaniliselt eraldatud liha (Saksa) summas 74,18 eurot. Veose saatekirja koopial on templi jäljend AS Via 3L veokorraldus rekvisiitidega ning P.R allkiri tutvumise kohta. Sõidumeeriku salvestuslehe koopiatel /VTT tl 5 ja 5pöördel/ on näha sõiduki rg-märgina *, juhinimi P.R , hodomeetri algnäit 733 321 km, salvestuslehe kuupäev 16.10, tööpäeva algus kell 05.45 ning erinevad juhtimise ajad kuni kell 12.45, kontrolli teostamise aeg ja politseiametniku nimetempel allkirjaga ning P.R allkirjad tutvumise kohta. Majandustegevuse registri sõiduki otsingu tõmmis 16.10.2018, millel politseiametniku nimetempel allkirjaga ning P.R allkiri tutvumise kohta /VTT tl 6/ kohaselt päring sõiduki rg-märk * kohta kirjeid ei leidnud. Majandustegevuse registri transpordiettevõtja otsingu tõmmis 16.10.2018, millel politseiametniku nimetempel allkirjaga ning P.R allkiri tutvumise kohta /VTT tl 7/ registrikoodiga 11513470 kirjeid ei leidnud. Äriregistri väljatrüki kohaselt /VTT tl 8/, millel politseiametniku nimetempel allkirjaga ning P.R allkiri tutvumise kohta, on äriühingu M T OÜ rg-kood *. Autoveo katkestamise otsuse 16.10.2018 /VTT tl 9/ kohaselt on riikliku järelevalve teostamise käigus kohtuväline menetleja otsustanud juhi P.R (veose korraldaja M T OÜ, mootorsõiduk Mercedes-Benz Atego 818, rg-märk *) autoveo katkestada alates 16.10.2018 kell 12.45

§ 51

lg 3 p 3

§ 29ja § 51 lg 3 p 4 alustel kuni veo katkestamise aluse äralangemiseni.

P.R-ile on selgitatud ja ta on andnud allkirja tutvumise kohta, et autoveo katkestamise otsuse võib vaidlustada Haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 5 4-18-5579 30 päeva jooksul PPAle. Isikul kelle vaie jäi rahuldamata või kelle õigusi vaidemenetluses rikuti, on õigus pöörduda Halduskohtumenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. Taotlusi esitatud ei ole. Liiklusregistri väljavõtte 09.11.2018 kohaselt /VTT tl 10/ kuulub sõiduk Mercedes-Benz Atego 818, rg-märk * omanikule Üheksavara OÜ (rg-kood *), on registreeritud, tehniliselt korras ja liiklusesse lubatud. Fototabelis /VTT tl 10/ on näha sõiduk Mercedes-Benz Atego 818, rg-märk *, sõidukikaubaruumis (külmikuosas) asuvad kaubaalused ja pappkastid. Inforegistri väljatrükist 11.12.2018 /VTT tl 14 ja 14 pöördel/ M T OÜ kohta nähtub, et äriühingu sektoriks ja tegevusalaks on märgitud kaubavedu maanteel

§ 5lg 1 nõudeid.

LS § 131 lg 1 kohaselt toimub mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja arvestus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 165/2014 kohase analoogsõidumeeriku salvestuslehtede või sama määruse kohase digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku korral mällu salvestatud andmete järgi. LS § 131 lg 3 kohustab juhti olukorras, kus sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik, salvestama sõidu- ja puhkeaja andmed Määruse nr 165/2014 art 32– 37 kohaselt. LS § 131 lõikes 5 on sätestatud, et kui mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja arvestamisel ei ole võimalik kasutada § 131 lg-s 1 nimetatud sõidumeeriku andmeid, võib juht kasutada ettevõtja poolt väljastatud, Komisjoni otsuse 2009/959/EÜ, millega muudetakse otsust 2007/230/EL vormi kohta, mida kasutatakse autovedudega seotud sotsiaalõigusnormide puhul, nõuetekohast dokumenti. Määruse (EL) nr 165/2014 art 34 lg 3 näeb ette, et kui juht ei viibi sõidukis ega saa seetõttu sõidukisse paigaldatud sõidumeerikut kasutada, tuleb lõike 5 punkti b alapunktides ii, iii ja iv osutatud ajavahemikud. Lõige 5. punkt

1. b)kasutab lüliteid, mis võimaldavad registreerida eraldi ja eristatavalt järgmised ajavahemikud:
2. ii)märgi „haamrid“ all „muu töö“, mis tähendab mis tahes tegevust peale juhtimise, nagu on määratletud direktiivi 2002/15/EÜ artikli 3 punktis a, ja samuti mis tahes tööd samale või muule tööandjale transpordisektoris või sellest väljaspool; iii) märgi „ruut“ all „valmisoleku aeg“, nagu on määratletud direktiivi 2002/15/EÜ artikli 3 punktis b;
3. iv)märgi „voodi“ all: vaheajad või puhkus. Määruse nr 165/2014 art 36 lg 1 kohaselt kui juht juhib analoogsõidumeerikuga varustatud sõidukit, peab ta olema suuteline volitatud kontrolliametnikule tema nõudmisel igal ajal esitama
4. i)jooksva päeva salvestuslehed ja juhi poolt eelnenud 28 päeval kasutatud salvestus lehed;
5. ii)juhikaardi, kui tal on see olemas, ja iii) kõik jooksva päeva ja eelnenud 28 päeva jooksul koostatud käsikirjalised kanded ja väljatrükid, mis on ette nähtud käesoleva määrusega ja määrusega (EÜ) nr 561/2006.

§ 5

lg-st 1 tulenevalt on tasuline veosevedu auto või autorongiga, mille suurim lubatud täismass ületab 3 500 kilogrammi ja mille valmistajakiirus ületab 40 kilomeetrit tunnis kehtiva tegevusloa ja tegevusloa ärakirjata keelatud, kui käesolevas seaduses, välislepingus või Euroopa Liidu õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. Kiirmenetluse otsuse /VTT tl 1/ ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli /VTT tl 2/ on märgitud P.R juhtimisõigus kategooriates „B“ ja „C“. P.R poolt toime pandud tegu täidab LS § 217-1 lg 1 ja

§ 56sätestatud väärteokoosseisud.

Seega on kohtuväline menetleja väärteod õieti kvalifitseerinud. Kohus asub seisukohale, et P.R pani talle süüks arvatud väärteo toime otsese tahtlusega. P.R on tunnistanud, et juhtis 16.10.2018 sõidukit MB rg-märgiga * 6 4-18-5579 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maanteel, mille veoseks oli toidukaup. Kauba pidi viima Läänemaa kauplustesse. Töötas asendajana ühe päeva M T OÜs. P.R ütlustest tuleneb, et ta oli teadlik, et tal puudusid sõidumeeriku salvestuslehed ja tegevusloa ärakiri. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et P.R on talle süüks arvatud LS § 2171 lg 1 ja

§ 56järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises süüdi, sest vastavalt Kar

S § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et P.R poolt toime pandud tegu vastab LS § 217-1 lg 1 ja

§ 56

sätestatud väärtegudele, tema teod on õigusvastased ja ta on nende toimepanemises süüdi. Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud VTMS § 29, § 30 loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. LS § 217-1 lg 1 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

§ 56näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti. Kohtuväline menetleja on P.R karistanud järgi Kar

S § 63 lg 1 alusel LS § 217-1 lg 1 rahatrahviga 125 trahviühikut, s.o 500 eurot. Kuivõrd § 217-1 lg 1 ja

§ 56järgi kvalifitseeritavad väärteod on P.R poolt toime pandud ühe teoga, on menetleja Kar

S 63 lg-st 1 lähtuvalt õigesti määranud karistuse LS § 217-1 lg 1 alusel. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis P.R puhul on tuvastatud. Kohus leiab, et P.R süü on keskmine – kuigi P.R asendas enda sõnul endist töökaaslast üks päev, teadis ta enne sõitma hakkamist, et tal puuduvad sõidumeeriku salvestuslehed eelmise perioodi kohta, puudub veosekorraldaja M T OÜ tegevusloa ärakiri. Tegemist on kahe normi rikkumisega, tegu on toime pandud tahtlikult. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja on toonitanud P.R varasemat karistatust /12.01.2017 väärteoprotokoll nr 2240,17,000258 VTT tl 13/ , kuid 12.11.2018 kirjalikus seisukohas /VT tl 13-15/ möönnud, et menetlusalusel isikul ei ole karistusregistri andmetel kehtivaid karistusi. Karistusregistri teatest /VT tl 18/ nähtub, et P.R on karistamata isik. Kokkuvõtvalt saab öelda, et karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamine ei tingi karistuse suurendamist. Karistuse üldpreventiivse eesmärgi seisukohalt on oluline, et korrektselt töötav sõidumeerik võimaldab kontrollida juhtide sõidu- ja puhkeajast kinnipidamist ning parandada töötingimusi ja liiklusohutust. Kuivõrd mootorsõiduk on kõrgendatud ohuallikas, nõuab selle juhtimine juhilt erilist hoolsust ja vastutustunnet liiklusohutust tagavate reeglite järgimisel. Samuti on oluline, et kaubaveoteenuse osutamisel õigusaktide 7 4-18-5579 normide täitmata jätmisel luuakse ettevõttele konkurentsieelise teiste samasugust teenust osutavate ettevõtete ees. Kohtuväline menetleja on P.R karistanud rahatrahviga alla keskmise karistusmäära. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt mõistetud karistus vastab KarS § 56 sätestatud karistuse mõistmise alustele ja karistus tuleb jätta muutmata. P.R on kaebuses avaldanud, et trahvi määramisel on kohtuväline menetleja tähelepanuta jätnud tema majandusliku olukorra, ta on eelpensionil ja määratud trahvisumma ületab tema igakuist sissetulekut enam kui 1,3 kordselt. Kohus märgib, et KarS § 56 ei loe isiku majanduslikku olukorda asjaoluks, mida tuleb karistuse mõistmisel arvestada. Küll aga võimaldab Kars § 66 lg 2, arvestades ka süüdlase tööalast seisundit, määrata rahatrahvi tasumise ositi. P.R on kohtule esitanud pangakonto väljavõtte /tl 6/, mille kohaselt tema igakuine sissetulek on 338,25 eurot. Kohus leiab, et arvestades P.R sissetulekut, tuleb anda talle võimalus tasuda määratud rahatrahv ositi seaduses ette nähtud maksimumtähtaja 1 aasta jooksul. Eeltoodust lähtudes rahuldab kohus P.R kaebuse PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrullitalituse liiklusgrupi 16.10.2018 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2302,18,011463 osaliselt. Kohus teeb uue otsuse karistuse täitmise osas - KarS § 66 lg 2, 4 alusel määrab rahatrahvi 125 trahviühikut, s.o 500 eurot tasumisele ositi 12 kuu jooksul. Otsuse tegemisel juhindub kohus LS § 217-1 lg 1, § 131 lg 3; Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 165/2014 artikkel 34 lg 3 ja 36 lõige 1,

§ 5lg 1, § 56, Kar

S § 56 lg 1, 66 lg 2, 4, VTMS § 120 lg 1, 132 p 1. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 8