1-09-10552/36

(04233000252)Kohtunik Astrid Asi Kohtuistungi sekretär Ljubov Makarenkova; Maili Õunaaed Tõlk Olga Abakumova Asi KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8, 9, 10 järgi Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Narva talituse kriminaalhooldusametnik Ülle Siigi erakorraline ettekanne nr 43837 U.H suhtes Kriminaalhooldusalune U.H Elukoht xxx, isikukood xxx. Varasemad karistatused: varem kriminaalkorras 4-l korral karistatud, neist viimane: - 24.11.2010 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8, 9 järgi KarS § 64 lg 1, § 65 lg 1 alusel vangistusega 2 aastat 8 päeva. Viru MK Jõhvi kohtumaja 11.03.2011 määrusega ta on vabastatud tingimisi enne tähtaega, katseaeg kuni 03.12.2012.a, karistuse ärakandmata osa 1 aasta 8 kuud 13 päeva. Istungil osalenud isikud Kriminaalhooldusametnik Kriminaalhooldusalune Kohtuistungi toimumise aeg 19.07.2012.a. Jelena Džalalova U.H RESOLUTSIOON Vastavalt KarS § 76 lg-le 5 pöörata täitmisele U.H-le Viru Maakohtu Narva kohtumaja 24.11.2010 kohtuotsusega nr 1-09-10552 mõistetud ja ärakandmata jäänud karistuse osa – 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud 13 (kolmteist) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 03.09.

1. 1 1-09-10552 U.H-le valitud tõkend vahistamine jätta muutmata. Vangistusseaduse § 76 lg 31 alusel määrata, et tingimisi enne tähtaega vabastamiseks võib vangistusseaduse § 76 lg-s 1 nimetatud materjalid esitada uuesti kuue kuu möödumisel karistuse täitmisele pööramisest. Edasikaebamise kord Tulenevalt KrMS § 385 punktist 26 ei saa määruse peale määruskaebust esitada. Maakohtu poolt tuvastatud asjaolud Viru Maakohtu Narva kohtumaja 24.11.2010.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-09-10552 tunnistati U.H süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8, 9, 10 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistus Narva Linnakohtu 02.04.2004.a kohtuotsuse alusel mõistetud vangistusega (8 aastat 1 kuu 14 päeva) ning U.H-le mõisteti liitkaristuseks üksikkaristusest raskeima suurendamise teel 8 aastat 8 kuud vangistust. Karistusest arvati maha osaliselt ärakantud karistus eelmise (02.04.2004.a) kohtuotsuse järgi alates 02.04.2004.a kuni 24.11.2010.a., s.o. 6 aastat 7 kuud ja 22 päeva ja mõisteti lõplikult ärakandmisele 2 aastat ja 8 päeva vangistust. Karistusaega arvestati alates 25.11.2010.a, mil U.H suhtes kohaldati tõkendit – vahistamine. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 24.11.2010.a kohtuotsus jõustus 02.12.
2. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 11.03.2011 kohtumäärusega vabastati U.H karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 03.12.2012 ja ta määrati selleks ajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustati järgima KarS § 75 lg 1 p-s 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil xxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Täiendavalt määrati U.H-le KarS § 75 lg 2 alusel järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 2) asuma tööle või võtma arvele Töötukassas kolme nädala jooksul peale vabanemist; 3) osalema sotisaalprogrammides, kui kriminaalhooldusametnik pakub; 4) registreerida kriminaalhooldusosakonnas esimese kolme kuu jooksul iga nädal. U.H vabastati tingimisi enne tähtaega alates kohtumääruse jõustumisest. Viru Maakohtu jõhvi kohtumaja 11.03.2011 kohtumäärus jõustus 22.03.
3. 04.07.2012.a saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Narva talituse kriminaalhooldusametnik Ülle Siigi erakorraline ettekanne nr 43837 U.H suhtes ettepanekuga pöörata kandmata jäänud karistus täitmisele. Errakorralisest ettekandest nähtub, et U.H on rikkunud kohtu poolt määratud kohustust - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Vastavalt Ida Prefektuuri 29.03.2012 otsusele väärteoasjas nr 2330, 002394 juhtis U.H 02.03.2012 kell 01:47 Sillamäe linnas mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,48 mg/l. Liiklusseaduse § 224 lg 2 alusel määrati karistuseks rahatrahv 110 trahviühiku ulatuses, s.o. 440 eurot ja Liiklusseaduse § 224 lg 3 p 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks. Sellega on kriminaalhooldusalune rikkunud kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. 2 1-09-10552 12.06.2012 seletuses kirjutab U.H, et jõi ema sünnipäeval ühe pudeli õlut. Politsei peatas ta ning alkoholi sisaldus oli 0,40 promilli. Tunnistab oma süüd. Samas lisab, et ei ole kaheksa aastat tarvitanud alkoholi ja palub kohtul teda mitte karistada. Viru Maakohtu kohtumäärus U.H vabastamise kohta laekus Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda 22.03.
4. Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva talituse Sillamäe esinduses toimus esmakohtumine 24.03.
5. Katseaja kontrollnõudeid täidab kriminaalhooldusalune korralikult. Sotsiaalprogrammi " Õige hetk" läbis ajavahemikus mai- september
6. U.H mõistab oma probleemide algpõhjusi, tajub käitumise tagajärgi. Ta käib regulaarselt kriminaalhooldusosakonnas kriminaalhooldusametniku poolt määratud päevadel, täidab katseaja kontrollnõudeid, ei käitu kriminaalhooldust takistavalt. Tema üle kriminaalhoolduse teostamine ei ole olnud probleemne. Tagasilangust seostab toimetulematusega pereprobleemide lahendamisel. Kriminaalhooldusalune on teadlik, et kohustuse rikkumise korral kaasneb kandmata karistuse osa täitmisele pööramine kriminaalhooldusametniku ettekande alusel vastavalt KarS § 76 lg-s 5 sätestatule. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kandis kriminaalhooldaja ette erakorralise ettekande ning palus pöörata U.H-le mõistetud karistus täitmisele. Lisaks taotluses esitatule märkis kriminaalhooldaja, et vahepealsel ajal on tuvastatud, et U.H on pannud toime ka teise rikkumise. Nimelt on ta Viru Maakohtu otsusega nr 4-122106 tunnistatud süüdi liiklusseaduse § 224 lg-s 2 ettenähtud väärteo toimepanemises so 13.05.2012.a mootorsõiduki juhtimises seisundis, mille puhul alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus on mitte väiksem kui 0,45 milligrammi (0,40+/- 0,05 mg/l). U.H selgitas istungil, et ta tunnistab mõlema rikkumise toimepanemist, kuid palub vaatamata sellele karistust mitte täitmisele pöörata. Tal on olnud tõeliselt raske periood, kuid ta ei ole vaatamata sellele teinud midagi kriminaalset ning ta on täitnud kõiki vabastamise tingimusi sh käinud korralikult kriminaalhooldusaja juures registreerimisel. 19.07.2012 toimunud kohtuistungil määras kohus kohtumääruse kuulutamise ajaks 19.07.2012 kell 16.
7. Nimetatud ajaks kriminaalhooldusalune U.H kohtusse ei ilmunud. Kohtuga toimunud telefonivestluses teatas ta, et ei tule istungile ning läheb ise otse arestimajja. Seega oli U.H istungi toimumise ajast teadlik ning mõjuvaid põhjuseid kohtu otsuse kuulutamisele ilmumata jäämiseks tal ei olnud. Eelnevast lähtuvalt lükkas kohus otsuse kuulutamise edasi ning kuulutas U.H 19.07.2012 kohtumäärusega tagaotsitavaks ning määras tema suhtes tõkendi – vahistamine – kohaldamise. Maakohtu seisukoht Vaadanud läbi toimiku materjalid ja kuulanud ära menetlusosalised, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku ettepanek pöörata täitmisele U.H-le mõistetud karistuse kandmata jäänud osa, on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Ida Prefektuuri andmetest nähtuvalt pani U.H 02.03.2012 toime Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo ning teda karistati rahatrahviga summas 440 eurot. Üldmenetluse otsuses on märgitud, et U.H juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,48 mg. Viru Maakohtu 15.05.2012 otsusest nr 4-12-2106 nähtuvalt on U.H karistatud samalaadse rikkumise eest, mis oli toimepandud 13.05.
8. 3 1-09-10552 Seega ei täitnud kriminaalhooldusalune U.H Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 11.03.2011 määrusega pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning rikkus sellega ennetähtaega vabastamise tingimusi. KarS § 76 lg 5 kohaselt pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele, kui isik ei järgi katseajal kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele. Kuivõrd seadusandja ei ole muid alternatiivseid meetmeid ette näinud, tuleb U.H-le mõistetud karistuse kandmata jäänud osa pöörata täitmisele. Ülaltoodust lähtuvalt ja juhindudes KarS § 76 lg-st 5 pöörab kohus U.H-le Viru Maakohtu Narva kohtumaja 24.11.2010 kohtuotsusega nr 1-09-10552 mõistetud karistuse ärakandmata jäänud osa, 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud 13 (kolmteist) päeva vangistust, täitmisele. Karistuse kandmise tähtaja alguseks lugeda 03.09.
9. Arvestades, et muid enne tähtaegselt vabastamise tingimusi ja kohustusi U.H 1 rikkunud ei ole, määrab kohus vangistusseaduse § 76 lg 3 alusel, et tingimisi enne tähtaega vabastamiseks võib vangistusseaduse § 76 lg-s 1 nimetatud materjalid esitada uuesti kuue kuu möödumisel karistuse täitmisele pööramisest. Kohus teeb määruse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS § 427 lg-st 2, 432 lg
10. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi Kohtunik 4