← Eesti

4-18-2269/21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. novembril 2018 Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-18-2269 Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungisekretär Mariann Rei Taotluse esitaja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse nooremametnik Ahto Pent Väärteoasi Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne aresti täitmisele pööramiseks Süüdlane P.F isikukood XXX; elukoht: XXXX ; töökoht: ei tööta Kaitsja - RESOLUTSIOON
  2. Rahuldada Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna taotlus.
  3. Pöörata KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele P.F-ile Tartu Maakohtu 12.07.
  4. a määrusega asenduskaristusena määratud 2 (kaks) päeva aresti. kohustatud ilmuma aresti kandmiseks
  5. VTMS § 205 lg 2 alusel on P.F Lõuna Prefektuuri arestikambrisse (Riia 179a, Tartu) hiljemalt
  6. detsembril
  7. (Kaasa võtta isikut tõendav dokument).
  8. Aresti kandmise aja alguseks lugeda P.F-i arestikambrisse saabumise aeg.
  9. Juhul kui süüdlane ei ilmu määratud ajaks aresti kandmiseks arestimajja, kohaldada P.F-i suhtes VTMS § 205 lg 4 alusel sundtoomist ja toimetada ta Lõuna prefektuuri arestikambrisse, kandmaks temale käesoleva otsusega karistuseks mõistetud aresti.
  10. Määruse koopia saata Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale, Lõuna prefektuurile ja P.F-ile. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada 1 määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Lõuna prefektuur karistas P.F-i 26.06.
  11. a kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2780,15,004988 liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 eurot. Kohtuvälise menetleja lahend jõustus 14.07.
  12. Tartu Maakohus asendas 12.07.
  13. a määrusega P.F-ile Lõuna prefektuuri 26.06.
  14. a otsusega määratud rahatrahvi 100 eurot 2 päeva arestiga, mille omakorda asendas 5 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise ajaks määras kaks kuud alates määruse jõustumisest. Tartu Maakohtu 12.07.
  15. a määrus jõustus 28.07.
  16. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond esitas 03.10.2018 taotluse P.F-ile mõistetud aresti täitmisele pööramiseks. Menetlusosaliste seisukohad P.F selgitas, et ta ei saanud teha üldkasulikku tööd, kuna tal puudus isikut tõendav dokument. Kuna tuli kolimine ja kiired ajad, ei ole tal isikut tõendavat dokumenti. Oma uut elukohta ta kriminaalhooldajale ei öelnud, paar kuud on tal uus telefoninumber. Kriminaalhooldusametnik jäi taotluse juurde pöörata arest täitmisele. Neile ei olnud teada P.F-i uus elukoht ega telefoninumber, ise ta ühendust ei võtnud. Kohtu seisukoht VTMS § 2101 lg 1 kohaselt teeb kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse pöörata süüdlasele mõistetud arest täitmisele, kui süüdlane hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale. VTMS § 2101 lg 2 sätestab, et üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdlasele kohtuotsusega mõistetud aresti täitmisele pööramise KarS § 69 lg 6 järgi otsustab süüdlase elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega kriminaalhooldusametniku taotluse kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul. Kriminaalhooldusalune P.F ilmus 08.08.2018 kriminaalhooldusosakonda kohtumisele. Tal puudus isikut tõendav dokument ja kriminaalhooldusametnik leppis P.F-iga kokku, et ta võtab ametnikuga ühendust siis kui on oma dokumendi üles leidnud/saanud. Ametnik saatis P.F-ile 03.09.2018 ja 12.09.2018 kutsed ilmuda kriminaalhooldusosakonda vastavalt 10.09.2018 ja 17.09.
  17. Hooldusalune kohtumistele ei ilmunud, samuti oli välja lülitatud tema telefon. P.F ei võtnud kriminaalhooldusosakonnaga kordagi ise ühendust. P.F pidi 5 tundi üldkasulikku tööd tegema ära 2 kuu jooksul alates määruse jõustumisest. Kohtumäärus jõustus 28.07.2018, millest tulenevalt sai 2 kuud täis 28.09.
  18. Seega on praeguseks hetkeks üldkasuliku töö sooritamise aeg möödunud. Kohus leiab, et P.F on hoidunud kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, mistõttu tuleb pöörata arest täitmisele. P.F ei ole olnud mõjuvaid põhjusi üldkasuliku töö tegemata 2 jätmiseks. P.F oli teadlik, et üldkasulik töö tuleb ära teha 2 kuu jooksul. Vaatamata sellele ei ilmunud P.F pärast esmakohtumist enam kordagi kriminaalhooldaja vastuvõtule. Ta ei esitanud talle oma dokumenti ning ei tundnud huvi üldkasuliku töö tegemise vastu. Ta vahetas vahepeal telefoni ja elukohta, kuid kriminaalhooldusamatnikku sellest ei teavitanud, mistõttu ei olnud ta kriminaalhooldusametnikule kättesaadav. Eeltoodu näitab, et P.F on asenduskaristuse kandmisse suhtunud ükskõikselt, käitunud vastutustundetult, mistõttu puudub alus arvata, et ta edaspidi on võimeline üldkasulikku tööd tegema. P.F on tegemata 5 tundi üldkasulikku tööd, millele vastavalt Tartu Maakohtu 12.07.
  19. a määrusele väärteoasjas nr 4-18-2269 vastab 2 päeva aresti. Seega kuulub KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele pööramisele 2 päeva aresti. Ingeri Tamm kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.