4-18-6552/7

Väärteoasi nr.4-18-6552 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus 23.01.2019.a. Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Aime Ivanson Kaevatav otsus Põhja Prefektuuri KKB liiklusjärelevalvekeskuse 04.12.2018.a. otsus väärteoasjas 2302,18,007680 M.V karistamises LS § 223 lg 1 järgi Menetlusalune isik (kaebuse esitaja) M.V, isikukood XXX, Elukoht: xxx Töökoht: xxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri KKB liiklusjärelevalvekeskus Menetluse liik kaebemenetlus, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada M.V kaebus. 2.Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 04.12.2018.a. otsus väärteoasjas nr 2302,18, 007680 M.V menetluskulude korraga tasumise osas.
2. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude summas 457 eurot tasumine ositi 9 kuu jooksul. Esimesel 8 kuul tasuda igas kuus 50 eurot,
3. kuul tasuda 57 eurot.
4. Menetluskulude esimene osamakse tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul, s.o. 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, järgnevad osamaksed tasuda iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. Menetluskulud tasuda kohtuvälise menetleja otsus es näidatud Rahandusministeeriumi arvelduskontole, märkides maksekorraldusele viitenumbri. Edasikaebe kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus jõustub, kui 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest ei ole Riigikohtusse kassatsioonikaebust esitatud. Kaevatav otsus M.V karistati liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 300 eurot selle eest, et tema 07.08.2018.a. kella 17:27 ajal juhtides Tallinnas xxx juures mootorsõidukit, ei andnud teed juhi suhtes paremalt lähenevale sõidukile xxx reg. Märgiga xxx, mille tagajärjel toimus sõidukitevaheline kokkupõrge. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju xxx AS`le. Sellise tegevusega rikkus M.V LS § 17 lg 5 p. 5 nõudeid ja pani toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Taotlus Kohtule esitatud kaebuses palub M.V temalt väljamõistetud menetluskulude (ekspertiisitasu) ositi tasumise võimaldamist (50 eurot ühes kuus). Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht Kohtuväline menetleja ei vaielnud vastu menetluskulude tasumisele osade kaupa. Kohtu seisukoht Kontrollinud väärteoasja materjale, leiab kohus, et M.V taotluse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. Vastavalt VTMS § 123 lõikele 2 peab kohus arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Nimetatud sättest tulenevalt kontrollib kohus esmalt, kas menetlusaluse isiku poolt toimepandud teos on süüteokoosseis. Vaidlust ei ole selles, et 07.08.2018.a. kella 17:27 ajal toimus Tallinnas xxx juures liiklusõnnetus, milles osalesid menetlusaluse isiku M.V juhitud xxx reg. märgiga xxx ja xxx reg.märgiga xxx. Mõlemad sõidukid tulid xxx maanteelt xxx maanteele, sõitsid mööda xxx maanteed kesklinna suunas ja tagasipöörde kohas xxx juures sooritasid tagasipööret xxx maantee vastassuunavööndisse. Pöörde sooritamise ajal sõitis xxx vastu xxx paremat esinurka. Liiklusõnnetuse toimumist tõendavad liiklusõnnetuses osalenud sõidukite juhtide ütlused, sündmuskoha vaatlusprotokoll koos liiklusõnnetuse skeemiga, sõiduauto xxx reg. märgiga xx vaatlusprotokoll ja fotod mõlema sõiduki vigastustest. Nähtuvalt kohtule esitatud taotlusest ei vaidlusta M.V liiklusõnnetuse põhjustamist, kuigi väärteoasja materjalidest nähtuvalt ei ole ta oma süüd tunnistanud. Tulenevalt liiklusõnnetuses osalenud juhtide vastuolulistest ütlustest, milles kumbki leidis liiklusõnnetuses süüdi olevat teise sõiduki juhi, määras kohtuväline menetleja liiklustehnilise ekspertiisi, esitades eksperdile küsimuse: „Kas sõiduauto xxx reg.märgiga xxx kokkupõrke hetkel sõiduautoga xxx reg.märgiga xxx seisis või liikus?“ Eksperdiarvamuse kohaselt sõiduauto xxx kokkupõrke hetkel sõiduautoga xxx liikus, mistõttu kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et xxx juht oleks pidanud xxx, mis tagasipööret tehes asetses temast paremal ja oli samuti liikumises, teed andma. LS § 17 lg 5 p. 5 kohaselt peab rööbasteta mootorsõiduki juht andma teed juhi suhtes paremalt lähenevale või paremal asuvale sõidukijuhile, kui sõidukite liikumisteed lõikuvad ja sõidujärjekord ei ole käesolevas seaduses teisiti määratud. Eeltoodu alusel on M.V rikkunud LS § 17 lg 5 p. 5 sätteid ja põhjustanud liiklusõnnetuse, milles said kahjustada mõlemad sõidukid. Menetlusaluse isiku poolt toimepandud tegu vastab LS § 223 lg 1 sätestatud süüteokoosseisule ja subjektiivsetelt tunnustelt on toime pandud hooletusest. 2 LS § 223 lg 1 sanktsioon näeb ühe karistusliigina ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut. Seega on sanktsiooni keskmiseks määraks 150 trahviühikut ehk 600 eurot. Kohtuväline menetleja määras karistuseks rahatrahvi 75 trahviühikut, s.o. 300 eurot, s.o. alla sanktsiooni keskmist määra. M.V karistust ei vaidlustanud. VTMS § 38 sätestab, et väärteomenetluses järgitakse menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS (kriminaalmenetluse seadustik) § 175 lg 1 p. 3 kohaselt kuuluvad menetluskulude hulka ka riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu ja sama paragrahvi lg 3 võimaldab kohtul määrata menetluskulude hüvitamise ositi. Seega on põhjendatud M.V-lt ekspertiisikulude väljamõistmine ja kohtul ei ole vastuväiteid sellele, et M.V võiks menetluskulud hüvitada ositi. Kohus juhindub väärteomenetluse seadustiku § 120 lg 1, § 132 p.
5. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ 3