KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht
- märts 2019, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 4-18-5501 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
- märtsi
- a määrus, millega jäeti G.L-i kaebus läbi vaatamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik G.L-i (ik XXX) lepinguline kaitsja Jüri Urb, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
- märtsi
- a määrus muutmata ja esitatud määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesolev määrus ei ole VTMS § 198 kohaselt edasikaevatav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Põhja prefektuuri
- oktoobri
- a otsusega väärteoasjas nr 2316,18,004588 karistati G.L Liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga summas 300 eurot.
- Menetlusalune isik G.L vaidlustas kohtuvälise menetleja väärteootsuse
- oktoobril
- a Harju Maakohtus.
- G.L-i kaebust arutati Harju Maakohtu
- novembri 2018 ja
- jaanuari 2019 istungitel. Menetlusaluse isiku kaitsja taotlusel lükati kohtuistung edasi
- märtsile 2019 kl 10.00-le. G.L ega tema kaitsja istungile ei ilmunud ega teatanud mitteilmumise põhjust. Maakohtu määrus
- Harju Maakohtu
- märtsi
- a määrusega jäeti G.L-i kaebus VTMS § 126 lg 2 alusel läbi vaatamata. Kohus leidis, et menetlusalune isik jättis kaebuse arutamisele ilmumata mõjuva põhjuseta, ehkki oli teadlik istungi ajast ja istungile ilmumise kohustusest ning ilmumata jätmisega kaasnevatest tagajärgedest. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 126 lg 2 sätestab, et kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei lükata edasi, jätab kohtunik kaebuse läbi vaatamata. G.L oli teadlik kohustusest võtta osa kaebuse kohtulikust arutamisest, kuivõrd temale saadetud kutses on see selgelt märgitud. Kutse oli saadetud tema enda poolt nimetatud e-posti aadressile. Lisaks osales G.L
- novembri 2018 ja
- jaanuari 2019 istungitel, kui kohus määras kaebuse arutamise edasi lükata. Kahtlust ei saa olla selles, et kutse kättesaanuna teadis G.L , et mõjuva põhjuseta kutsel märgitud ajal ilmumata jätmisel jäetakse tema kaebus läbi vaatamata. Lisaks ka G.L-i kaitsja ei ole kohtule teatanud temal tekkinud takistusest ilmuda tema taotlusel edasilükatud istungile. Kaitsja ei ole siiani saatnud kohtule takistuse olemasolu kinnitavat dokumenti. VTMS § 42 lg 1 kohaselt peab isik juhul, kui tal ei ole võimalik kutses märgitud ajal menetleja juurde ilmuda, sellest viivitamata teatama. VTMS § 42 lg 2 p 3 järgi on ilmumata jäämise mõjuvaks põhjuseks muu hulgas ka asjaolu, mida menetleja peab mõjuvaks. MÄÄRUSKAEBUS
- Maakohtu määruse vaidlustas määruskaebe korras menetlusaluse isiku G.L-i kaitsja Jüri Urb, kes taotleb määruse tühistamist ja väärteoasja edasist arutamist maakohtus. Kohus jättis arvestamata, et G.L-i kaitsjal oli mõjuv põhjus istungile mitteilmumiseks. Nimelt viibis kaitsja haiguslehel alates
- veebruarist
- G.L oli teadlik asjaolust, et tema kaitsja viibib haiguslehel ja eeldas, et juhul kui kaitsja ei saa kohtuistungist osa võtta, ei pea ka tema sinna tulema. G.L on avaldanud, et ta soovib kaitsjat ning ta ei ole teavitanud kohut soovist kaitsjast loobuda. Istungi toimumise ajal oli kohus teadlik, et G.L-i kaitsja on haige. Isegi kui G.L oleks istungile ilmunud, ei saanud tema kaitsja istungist haiguse tõttu osa võtta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ja selle tühistamiseks kaebuses esitatud argumentidel puudub alus.
- Määruskaebuse pinnalt ei ole vaidlust selles, et menetlusalune isik oli teadlik kohustusest ilmuda
- märtsi 2019 maakohtu istungile. Samuti puudub vaidlus selles, et menetlusalune isik ei ilmunud eelmärgitud kuupäeval toimunud istungile ega teatanud sellest kohtule eelnevalt. Kaebuse kohaselt jättis menetlusalune isik istungile ilmumata, kuna tema kaitsja oli haigestunud. Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb määruskaebusest, et G.L endal mitte mingeid takistusi maakohtu istungile ilmumiseks ei esinenud. See, et menetlusaluse isiku kaitsja oli haigestunud, ei kujuta endast objektiivset takistust, mille tõttu G.L oli välistatud kohtusse ilmuda. Kaebuses pole seda selgitatud, kuidas kaitsja haigestumine lõi takistuse menetlusalusele isikule. Seega ei esine G.L-i puhul VTMS § 42 lg 2 p 3 tähenduses väljakutsutu ilmumata jäämise mõjuvat põhjust. Seda arvestades, esinevad VTMS § 126 lg-s 1 sätestatud eeldused ning maakohus jättis õigesti G.L-i kaebuse läbi vaatamata.
- Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes VTMS §-st 194 ja § 147 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/