järgi Süüdistatav E.Z , ik XXX, kodakondsus määratlemata, keskeriharidus, emakeel: vene keel, töökoht: xxxx; elukoht xxxx; varem kriminaalkorras karistamata Tõkend elukohast lahkumise keeld alates 10.09.2015 Kaitsja vandeadvokaat Jekaterina Jevšina RESOLUTSIOON: Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 p -st 1, § 254, kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada E.Z
järgi ja karistada teda rahalise karistusega 50 (viiskümmend) päevamäära ulatuses, arvestades päevamäära suuruseks 15 (viisteist) eurot ja 08 senti, s.o summas 754 (seitsesada viiskümmend neli) eurot.
lg 1, 3 alusel jätta rahaline karistus tingimisi kohaldamata, kui E.Z ei pane 2 (kahe)-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. E.Z-i määratud katseaja alguseks lugeda 07.10.2015.
lg 1 p 1 alusel mõista E.Z-ile lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 (üheks) kuuks. Vastavalt liiklusseaduse §-le 127 tuleb E.Z 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutada oma juhiluba Maanteeametile. 1 Tõkend elukohast lahkumise keeld E.Z-i jõustumisel. suhtes tühistada kohtuotsuse KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista E.Z-ilt menetluskuluna sundraha summas 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel välja mõista E.Z-ilt menetluskuluna kaitsjatasu summas 72 (seitsekümmend kaks) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõista E.Z-ilt menetluskuluna joobe tuvastamisega tekkinud kulud kokku 66 (kuuskümmend kuus) eurot ja 19 senti riigituludesse. Menetluskulud kogusummas 723,19 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (NORDEA PANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga 99915700070795. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuriteo asjaolud: E.Z , olles narkojoobes, juhtis 11.04.2015 kella 22.50 ajal Narva linnas mööda Kreenholmi tänavat sõites mootorsõidukit xxxx, registreerimismärgiga xxxx. II Süüdistuste sisu: E.Z süüdistatakse selles, et tema 11.04.2015 kella 22.50 ajal juhtis Narva linnas mööda Kreenholmi tänavat sõites mootorsõidukit xxxx, registreerimismärgiga xxxx, isikuna, kellel tuvastati Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi läbiviidud ekspertiisi käigus narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine - amfetamiin, metamfetamiin, mis kuulub sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 kohaselt “Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad” lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I osa nimekirja - tarvitamise tunnused. Vastavalt terviseseisundi kirjeldamise protokollile nr 42 esines E.Z joobeseisundile vastav kehaliste ja/ või psüühiliste funktsioonide häirumine või muutumine narkootilise või psühhotroopse aine või muu samase toimega aine tarvitamise tulemusena. Järelikult rikkus E.Z liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Sel moel pani E.Z toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on kvalifitseeritav kuriteona
2 III Prokuröri ettepanek: Prokurör teeb ettepaneku tunnistada E.Z süüdi
järgi ja karistada teda
alusel rahalise karistusega 50 päevamäära ulatuses, arvestades keskmise päevasissetuleku suuruseks 15,08 eurot, s.o 754 eurot.
lg-te 1, 3 alusel jätta E.Z-ile mõistetud rahaline karistus täielikult täitmisele pööramata tingimusel, et süüdimõistetu ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
lg 1 p 1 alusel palub prokurör kohaldada E.Z-i suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 1 kuuks. IV Kohtu põhjendused: KrMS § 251 lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. KrMS § 253 p 1 kohaselt kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, teeb kohtunik pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist kohtuotsuse käskmenetluses käesoleva seadustiku § 254 järgi. KrMS § 254 lg 1 sätestab, et kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse. Kriminaalasi ning süüdistusakt E.Z-i süüdistuses saabusid kohtusse 14.09.
näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära.
lg 2 kohaselt rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot. Prokuratuuri teatisest nähtub, et E.Z-i päevamäära suurus on 15,08 eurot.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma 3 süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava E.Z-i puhul on karistust kergendavaks asjaoluks
lg 1 p 3 järgi puhtsüdamlik kahetsus,
§-s 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on E.Z-i puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. V Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 585 eurot, samuti KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobe tuvastamisega tekkinud kulud kokku 66,19 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 72 eurot. KrMS § 180 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.