Obsah (6)

§ 199§ 68§ 65§ 74§ 64§ 692

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2015, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-8487 Kohtukoosseis Andres Parmas, Pavel Gontšarov ja Urmas Reinola Kriminaa

§ 199

lg 2 p-de 5, 7 ja 9 ning § 25 lg 4 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav K.L K.L (ik: XXX), EV kodanik, põhiharidus, emakeel: vene keel; asukoht: Tallinna Vangla; kahtlustatavana kinni peetud 20.-

1. juuni 2015,
2. august 2015 ja
3. august kuni
4. september
5. Alates
6. septembrist 2015 vahistatud; varem korduvalt kriminaalkorras karistatud Süüdistatav
7. Prokurör Abiprokurör Katrin Tron Kaitsja Vandeadvokaat Leelo Viil oktoobri
8. a otsus, RESOLUTSIOON Jätta K.L-i apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada see apellandile. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. K.L-ile esitati süüdistus

§ 199

lg 2 p-de 5, 7 ja 9 ning § 25 lg 4 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises selles, et tema isikuna, kes on toime pannud 1 süstemaatilisi vargusi, uuesti

1. juunil 2015 koos KB-ga võttis Tallinnas XXXXXXXXX XXXXXXX kaupluses ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult, kuid vägivalda kasutamata E AS-le kuuluvat kaupa kokku 84,15 euro väärtuses ja möödus kauba eest tasumata kassadest. Kuritegude jäi lõpule viimata turvatöötajate sekkumise tõttu. Samuti võttis ta
2. augustil 2015 ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult, kuid vägivalda kasutamata Tallinnas XXXXXXXXX XXXXXXXX kauplusest neli karpi Ariel kapsleid kogumaksumusega 31.89 eurot, millega möödus kassade rivist, jättes tahtlikult tasumata kauba eest, kuid ta peeti kinni turvatöötaja poolt. Samuti võttis ta
3. augustil 2015 Tallinn XXXXXXXXX XXXXXXXXXX ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaupa kogumaksumusega 75,16 eurot, kuid ei viinud kuritegu lõpule, sest pärast kassa läbimist pidas kaupluse turvatöötaja ta kinni.
4. Harju Maakohtu
5. oktoobri
6. a otsusega tunnistati K.L

§ 199lg 2 p-de 5,7 ja 9 ning § 25 lg 4 järgi süüdi ja teda karistati vangistusega 6 kuud. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ning mõisteti 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 4 päeva ja karistuse kandmise algusajaks arvestati 31. august 2015.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 8.

juuni 2015. a otsusega mõistetud ja

§ 74

lg 1, 2 alusel täitmisele pööramata jäetud karistuse võrra, s.o tähtajalise vangistuse 2 kuud ja 20 päeva võrra ning

§ 64

lg 1 alusel mõisteti kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 6 kuud ja 16 päeva. Tõkendina kohaldatud vahistamine jäeti kuni kohtuotsuse jõustumise või karistusaja täitumiseni muutmata. K.L-ilt mõisteti välja kriminaalmenetluse kulud ja E AS-i tsiviilhagi. Maakohus lahendas ka asitõenditega seonduvad küsimused.

1. Karistuse liigi valikul lähtus maakohus asjaolust, et süüdistatava suhtes, kellel puudub töökoht ja legaalne sissetulek, on rahalise karistuse kohaldamine välistatud ning tema suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust riivavat karistust. Ses osas juhib maakohus tähelepanu veel ka asjaolule, et K.L on viisteist kehtivat väärteokaristust, mille kohaselt on teda karistatud kokku ligi 500 euro rahatrahvidega ning kõik need trahvid on K.L tasumata. Karistuse määra üle otsustades märkis maakohus, et K.L-i süüd tuleb hinnata alla keskmise, sest kuigi K.L-i käitumises esines kolm koosseisulist kvalifitseerivat tunnust, jäid kõik kolm toimepandud kuritegu katse staadiumi ja varastatu väärtus oli iga kord väike. Kuna süüdistatav pani uued kuriteod toime katseajal ja vahetult peale eelmist süüdimõistmist, siis ei saa kohtu hinnangul talle mõistetav karistus jääda miinimumi lähedale. Süüdistatava avaldatud kahetsust ei pidanud kohus siiraks. Süüdistatava soovi kohta siirduda ravile Viljandi rehabilitatsioonikeskusse märkis maakohus, et selline võimalus oli tal soovi korral kogu aeg. Tema väited kohese elu- ja töökoha saamise kohta ei ole ses kontekstis aga tõsiselt võetavad, sest ravi eelmärgitud keskuses on esimesed 9-11 kuud statsionaarne.
2. Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatav K.L, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist talle mõistetud karistuse osas ning palub asendada vangistuse raviga. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
3. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. 2
4. KrMS § 326 lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).
5. Kriminaalkolleegium leiab, et süüdistatava apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ja seda alljärgnevatel põhjustel.
6. Kuigi seaduses on ette nähtud reaalse vangistuse kui vabaduskaotusliku karistuse raviga asendamise võimalus, on arutatavas asjas K.L-i apellatsioonis esitatud taotlus talle mõistetud vangistuse asendamiseks perspektiivitu.

§ 692

lg 1 sätestab, et kui isikule mõistetakse kuuekuuline kuni kaheaastane vangistus teo eest, mille ta on toime pannud ravitava või kontrollitava psüühikahäire tõttu, võib kohus asendada vangistuse raviga. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt asendatakse vangistus raviga üksnes isiku kirjalikul nõusolekul, mille ta saab anda pärast seda, kui talle on selgitatud kõiki raviga kaasnevaid mõjusid. Lõike 6 punkti 1 kohaselt on ravi nimetatud paragrahvi tähenduses ka narkomaanide sõltuvusravi isikule, kes on kuriteo toime pannud narkomaania tõttu. KrMS § 2111 lg 1 kohaselt kui isikut kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteos, mille eest võib seaduse kohaselt mõista vangistuse, mille võib asendada narkomaanide sõltuvusraviga, võivad uurimisasutus ja prokuratuur ekspertiisimäärusega nõuda kohtupsühhiaatriaeksperdilt arvamust kahtlustatavale või süüdistatavale sõltuvusravi vajalikkuse kohta. 8. Arutatav kriminaalasi lahendati maakohtus lühimenetluse sätete järgi. Seega lahendas kohus kriminaalasja süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata lühimenetluses kriminaaltoimiku materjalide põhjal.

§ 692lg 4 kohaselt asendatakse vangistus raviga üksnes isiku kirjalikul nõusolekul.

Kriminaalasja materjalides ei ole K.L-i kirjalikku nõusolekut vangistuse asendamiseks raviga. Toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole KrMS § 2111 lg 1 kohaselt nõutud kohtupsühhiaatriaeksperdilt arvamust süüdistatavale sõltuvusravi vajalikkuse kohta. Kuna kriminaalasi lahendati lühimenetluses, ei olnud maakohtul võimalik ka omal algatusel lisaandmeid nõuda. 9. Eelnevast lähtuvalt ei tingi K.L-i apellatsioonis esitatud soov vangistuse asendamiseks raviga maakohtu otsuse tühistamist, mistõttu on süüdistatava apellatsioon ilmselt põhjendamatu. Seega leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. 3