1-15-5728/14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 26.01.2016, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 21.01.2016 koht Kohtuasja number 1-15-5728 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Tatjana Šibajeva Kohtuasi Viru Vangla materjalid L.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu L.D, isikukood XXX, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 18.08.2015 ja lõpp 14.04.2016 RESOLUTSIOON Jätta L.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, L.D-le ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 14.12.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava L.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 13.07.2015 otsusega tunnistati L.D süüdi KarS § 424 järgi ja karistuseks mõisteti talle 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibimise aeg 3 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks mõisteti 7 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 18.08.2015. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 11-l korral ning vanglas kannab ta karistust neljandat korda. Praegune karistus on määratud mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Isik ise ei 1 tunnista süütegu. Varasemalt on isik pannud toime varguseid, röövimise, kehalise väärkohtlemise, mootorsõiduki joobes juhtimisi. Kõikidel juhtudel on täheldatud soodusteguriks alkoholi kuritarvitamist ning impulsiivset käitumist. Isiku praegune käitumine on üldiselt sarnane varasema käitumisega. Isikul on alla aastane karistus, mistõttu isikule ei ole koostatud individuaalset täitmiskava. Isik on määratud majandustööle koristajaks 14.09.2015, kuid kinnipeetav keeldus tööle asumast. Kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Isik soovib elama asuda vanaema juurde aadressile xxxx. Tegemist on 2-toalise kõigi mugavustega ja korralike elamistingimustega kinnipeetava vanaemale kuuluva korteriga, kus kinnipeetav on elanud juba lapsepõlvest peale. Kohtla-Järve kutsekoolis omandas elektrigaasikeevitaja-santehniku eriala. Riigikeelt ei valda. Haridust ja enesetäiendamist peab oluliseks. Enne vangistust töötas isik xxxx asuvas firmas xxxx. Garantiikiri tööle võtmise kohta puudub. Telefonivestluses juhatuse liikmega selgus, et xxxx on nõus isikut tööle võtma. Täitise andmeil on isikul maksmata haginõudeid 10 884,81 eurot. Raha kulutab mõtlematult ja hetkelise heaolu tagamiseks (alkohol). Kulutamisharjumus on välja kujunenud, mida eelkõige kinnitab korduv kiirlaenude võtmine, mida ei suuda tasuda, mistõttu võlgade sissenõudmine toimub kohtutäiturite kaudu. Lähedastest on ema, isa ja emapoolne vanaema. KIR-i andmetel isiku ema oli allutatud käitumiskontrollile aastatel 2011-2012, vanemad on alkoholi kuritarvitajad. Kodukülastuse ajal toimunud vestluses vanaemaga ilmnes, et tütrepoeg lahkus juba lapseealisena sageli alkoholi kuritarvitavast kodust, olles vanaema juures rahulikus ja toetavas keskkonnas. 13-aastasena jäi alaliselt vanaema juurde elama. Vanaema sõnul tema ja tütrepoja vahelised suhted on olnud väga head. Paarisuhet tal praegu ei ole. Isikul on kaks last eelmistest kooseludest, rahvastikuregistrist ei tulene, et isikul oleks enda nime peal lapsi. Enda sõnul toetab lapsi. Suhtlusringi kuulub kriminaalse taustaga isikuid, kuid otsustes on iseseisev ja ei lase end nendest mõjutada. Praegust elustiili tuleb pidada riskivaks ja hoolimatuks seda enam, et katseajal jätkas süütegude toimepanemist alkoholi tarvitanuna vaatamata sellele, et alkoholi tarvitamine oli keelatud kohtuotsusega. Praegune ja ka kõik varasemad kuriteod on toime pandud alkoholijoobe seisundis ning käitumises on avaldunud vägivaldus. Ei ole motiveeritud vabanema alkoholi kuritarvitamisest: katseajal korduvalt tarvitas alkoholi, millega seonduvalt pani toime kaks süütegu. Isik ise ei leia, et tal oleks probleemi alkoholiga. Väidetavalt on tarvitanud amfetamiini, tarvitamine olevat juhuslik. Kuigi teab narkootikumidega seonduvaid riske, siis enda puhul riski pisendab. Kuritegude toimepanemisel on kahel korral kasutanud vägivalda, viimati pani 13.08.2005 toime röövimise. Käitumist tuleb pidada impulsiivseks, kuna ei suuda õppust võtta varasematest eksimustest, mistõttu katseajal pani toime kaks süütegu, millest üks on väärtegu, teise puhul algatati kriminaalasi sõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. On puudujääke probleemide lahendamise oskuses. Üldiselt arvestab ennast mõjutavate tagajärgedega. Eesmärgid olemas, kuid ebamäärased. Saab aru, et inimesed enamasti on seadusekuulekad, kuid samas teatud määral õigustas võrreldes oma rikkumisi teiste seadusevastaste tegudega. Suhtumine ametnikesse on positiivne. Suhtumine kriminaalhooldusesse ja ühiskonda on negatiivne, kuna ei täitnud kriminaalhoolduse nõudeid, karistus pöörati täitmisele, rikkus kontrollnõudeid, pani toime süütegusid. Uue vägivallasisaldusega kuriteo toimepanemise tõenäosus on vangla hinnangul 42%, uue korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 41%. Eeltoodust tulenevalt toetab vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vabastamist ning teeb ettepaneku määrata 2 L.D-le katseaeg 6 kuud, allutades ta katseajaks käitumiskontrollile ning kohustada teda täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 8 sätestatud lisakohustusi. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 11-l korral. Karistusena on kohaldatud nii reaalset vangistust kui tingimisi vangistust allutamisega käitumiskontrollile, kuid karistused ei ole kaasa aidanud isiku seaduskuulekale teele asumisele. Viiel korral on kinnipeetavat karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Ka praegu kannab karistust mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Isiku varasem elukäik näitab, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest (sh varasemalt ühel korral reaalselt kantud vanglakaristusest ja korduvatest tingimuslikult mõistetud karistustest) enda jaoks õigeid järeldusi teinud, karistused ei ole temale oodatud eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on alati tagasi pöördunud kuritegude toimepanemise juurde. Isiku korduva kuritegeliku käitumise mustrisse kuulub alkoholi tarvitamine, s.t kõik tema viimased kuriteod on ta toime pannud alkoholijoobes ja alkoholi tarvitamist jätkas ta ka vaatamata kohtuotsusega temale pandud vastavale keelule, seega tulenevad tema sõltuvusprobleemidest riskid kuritegeliku käitumise kordumiseks. Kinnipeetava puhul on kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, nimelt seab kriminaalhooldaja kahtluse alla tema võimekuse ja motiveerituse tingimusteta alluda kehtestatud korrale tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt üldise korduva kuriteo ja vägivallasisaldusega kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 42% ja uue korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 41%. Seega on kinnipeetava puhul olemas arvestatav uute kuritegude toimepanemise tõenäosus. Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Kui süüdimõistetu ei suuda alluda vanglas kehtestatud korrale, siis on väheusutav, et ta suudaks vabaduses alluda kõigile kontrollnõuetele ja täita temale pandud kohustusi. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Süüdimõistetu edaspidised võimalused vabaduses ei kaalu üles toimepandud kuritegude asjaolusid ega anna alust süüdimõistetu käesoleval ajal ennetähtaegseks karistusest vabastamiseks. Eeltoodust tulenevalt ei toeta prokuratuur L.D tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung 21.01.2016 toimunud videokohtuistungil avaldas süüdimõistetu, et kahetseb siiralt oma tegu. Lubab seadust enam mitte rikkuda. Selgitab, et ütles valvurile, et tal on probleemid vasaku käega, mistõttu palus teist tööd. Ka arst tegi ettekirjutuse, et isik teeks teist tööd, aga seda ei antud. Seega isik ei keeldunud töötamast, vaid palus uut tööd, mida ei antud. 3 Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul kaaluvad isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud üles isiku vabastamist toetavaid asjaolusid. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 11-l korral ning vangistuses viibib ta lausa neljandat korda. Sellest järeldub, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik, mistõttu on kinnipeetava puhul tegemist isikuga, kel esineb riskivat elustiili, mis omakorda näitab isiku negatiivset suhtumist ühiskonda ja allumatust ühiskonnas kehtestatud reeglitele. Käesolev kuritegu on alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine, varasemalt on toime pannud ka varavastaseid süütegusid. Kõikide kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine ja impulsiivne käitumine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et isikul on vabanemisel kindel alaline elukoht vanaemale kuuluvas korteris xxxx. Samuti on kinnipeetaval olemas töökoht xxxx, kus kinnipeetav on ka varasemalt töötanud. Kuigi garantiikiri tööle võtmise kohta puudub, on ettevõtte juhatuse liige telefonis kriminaalhooldajale kinnitanud, et kinnipeetavale võimaldatakse vabanemisel xxxx töökoht. Samuti on kinnipeetava vanaema nõus teda ülalpidama oma pensionist kuni isikliku sissetuleku saamiseni. Samas nähtub iseloomustusest, et isikul on tasumata nõudeid 10 880 euro ulatuses, mis mõjutab isiku majanduslikku toimetulekut negatiivselt. Isikul on varasemalt väljakujunenud kulutamisharjumus, mis väljendub korduvates kiirlaenude võtmises ning suutmatuses need õigeaegselt tasuda. Samuti kulutab raha mõtlematult ja hetkelise heaolu tagamiseks, sh alkoholi ostmiseks. Samuti viitab korduv kiirlaenude võtmine ja varasemalt toimepandud varavastased kuriteod sellele, et ka ametliku töökoha olemasolul ei tulnud ta majanduslikult toime. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.11.2006 määruses nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Kinnipeetava suhtumine ametnikesse on üldjoontes küll positiivne, kuid isikul on käesoleval ajal 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, mistõttu ei ole õiguspärase käitumise tingimus täidetud. Kinnipeetava puhul on tegemist isikuga, kes ei ole vangistuses viibitud aja jooksul teinud oma tegudest ja nende tagajärgedest järeldusi ning on jätkanud õiguskorra normide rikkumist ka vangistuses viibides. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad ka kriminaalse taustaga isikud, kuid ise end teistest mõjutatavaks ei pea. Kuriteod on toimepandud alkoholijoobes, esinenud on ka vägivaldset käitumist. Alkoholi tarvitamisest ei ole motiveeritud vabanema, kuna ise alkoholiga seotud probleeme ei näe, seetõttu ei ole nõus abi saamiseks pöörduma ka spetsialisti poole. Samas nähtub iseloomustusest, et isikut on kriminaalkorras karistatud 5-l korral alkoholjoobes mootorsõiduki juhtimise eest ning katseajal rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi. Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 41% ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 42%, milliste näol on kohtu 4 hinnangul tegemist keskmiselt enamarvestatava riskiga, mistõttu oleks isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kohus leiab, et isiku kontrollnõuetele allutamine käesoleval ajal ei suudaks vähendada uue kuriteo toimepanemise riski, kuna isik on ka varasemalt kriminaalhooldusele allutatuna rikkunud kontrollnõudeid ning pannud katseajal toime uusi kuritegusid. Seega ei ole varasemad reaalsed ega ka tingimuslikud karistused isikule positiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist katseajal olles, mistõttu puudub kohtul kindlus selles, et sel korral kulgeks katseaeg ja käitumiskontroll probleemideta. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et L.D puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka prokuratuur. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu L.D tingimisi vangistusest vabastamisega enne tähtaega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 5