1-12-160/150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13.11.2015, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 03.11.2015 Kohtuasja number 1-12-160 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Kaitsja Liis Toomsalu Kohtuasi Viru Vangla materjalid D.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu D.N , isikukood XXX, viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 23.07.2011 ja lõpp 06.11.2017 RESOLUTSIOON Jätta D.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 1 5 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, D.N ’ele, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 01.10.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava D.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 05.04.2012 otsusega tunnistati D.N süüdi KarS § 200 lg 2 p 4 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks tähtajaline vangistus 6 aastat ja § 136 lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks tähtajaline vangistus 1 aasta. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga, mõistes lõplikuks karistuseks 6 aastat vangistust. KarS 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristus, suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust, s.o vangistus 6 aastat, Harju Maakohtu 13.05.2011 otsusega mõistetud karistuse 1 ärakandmata osa võrra, s.o 6 kuud ja 14 päeva võrra, mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks liitkaristusena tähtajalise vangistuse 6 aastat 6 kuud ja 14 päeva, millise karistusaja ärakandmist arvestati kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 23.07.

1. Isikut on kriminaalkorras karistatud 6-l korral, vanglas kannab karistust neljandat korda. Käesolevat karistust kannab röövimise ja teiselt isikult seadusliku aluseta vabaduse võtmise eest. Varasemalt karistatud salajaste varguste, varguste, avaliku korra raske rikkumise, asja omavolilise kasutamise, röövimise ja kahtlustatava suhtes vägivalla toimepanemise eest. Kuritegude raskusaste on varieeruv ja laad erinev. Kuritegude soodusteguriks on olnud materiaalse kasu saamise soov, alkoholi kuritarvitamine ja grupi mõju. Vangistuse jooksul on läbinud agressiivsuse asendamise treeningu ja Eluviisitreeningu. Kehtivad distsiplinaarkaristused kinnipeetaval puuduvad. Vabanedes soovib isik asuda elama xxxx, aadressile xxxx, oma abikaasa juurde. Üürikorteri omanik on K A, kinnipeetava abikaasa on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks antud aadressil. Eluaseme üldine seisukord vastab elektroonilise järelevalve tingimustele. Isik on kahel korral õppinud xxxx, täiskasvanu eas on väärtustanud haridust rohkem, Viru Vanglas lõpetas
2. klassi ja jätkas keskhariduse omandamisega. Tal on olemas garantiikiri, mille kohaselt saab vabanemisel jätkata õpinguid xxxx. Hindab kõrgelt haridust ja soovib peale vangistust omandada kõrgharidust Mereakadeemias. Vabanedes on võimalik asuda tööle OÜ-sse xxxx rehvitehniku ja autode hooldaja ametikohale, ka abikaasa on kinnitanud valmisolekut pakkuda kinnipeetavale vabanedes igakülgset abi ja tuge. Kinnipeetava ema on surnud ning kasuisa ja poolvendadega ta aktiivselt ei suhtle, küll aga omab toetavaid suhteid vanaemaga. Viimane elukaaslane on I V, kellega ta abiellus vangistuse ajal. Isiku tutvusringkonda on kuulunud kriminaalkorras karistatud isikud, kuid ta väidab, et hetkel on kõik suhted katkenud ning tulevikus ta nendega suhelda ei soovi. Korduv karistatus näitab, et isik oli hoolimatu eluviisiga, millega ta ka ise nõustub. Isik on korduvalt rikkunud alkoholijoobes liiklusseadust ja olnud kuritegusid toime pannes alkoholi tarvitanud, kuid enda sõnul ei olnud see kuritegude sooritamise otseseks põhjuseks. Narkootikume enda sõnul ei kuritarvita, tarbimine oli juhuslik ning suitsetas aeg-ajalt kanepit lõõgastumiseks. Isik on kasutanud füüsilist vägivalda probleemide lahendamisel ühe toimetuleku strateegiana. Kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine näitab, et kontrollitud keskkonnas suudab isik käituda õiguskuulekalt. Tal on kindlad lühi- ja pikaajalised eesmärgid seoses pere, töö ja õppimisega. Varasem käitumine näitab, et enda vajadused on olnud olulisemad kui ühiskonna väärtused. Sõnades väljendab motivatsiooni elada õiguskuulekalt. Mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 44%, vägivaldse kuriteo toime panemise tõenäosus 49%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas märkis prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ega toeta samuti nagu vangla kinnipeetava ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuriteo iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on isikuga, keda on kuuel korral kriminaalkorras karistatud, reaalselt viibib ta vangistuses 2 neljandat korda. See näitab, et isik ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab kuritegude toimepanemist. Kuna kinnipeetav kannab karistust vägivaldse varavastase ja isikuvastase kuriteo eest, siis tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks kannatanute ja ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et nii võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toimepandud vägivallaga, kui ka teiselt isikult seadusliku aluseta vabaduse võtmine ei ole tolereeritavad ning toovad endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Varasemad reaalsed ja tingimuslikud karistused ning vangistuse üldkasuliku tööga asendamine ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Väärib märkimist, et vangla iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt mittevägivaldse kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on vastavalt 44% ja 49%, mis on kõrge risk. Prokurör märgib, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks ning mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Nimetatud kinnipeetava puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur D.N-i ennetähtajalisele vabastamisele vastu. Maakohtu istung 03.11.2015 toimunud videokohtuistungil selgitas kinnipeetav, et pikk vangistus on olnud piisav selleks, et mõista, mida ta on varem teinud valesti ja millised olid probleemid. Ta omandab haridust, tema käitumine on eeskujulik ja ta on teinud omad järeldused karistusest. Kinnipeetav lubab edaspidi hoiduda alkoholi ja narkootikumidega seotud probleemidest ja kuritegusid mitte toime panna. Ta on valmis alluma elektroonilisele järelevalvele ja teab, mida see endast kujutab. Kaitsja seisukoht Kaitsja leiab, et vanglas viibitud aeg on enam kui piisav, et saavutada karistuse eesmärke. Ütleb, et kinnipeetav on saanud palju vanemaks ja abiellunud ning see on muutnud tema mõttemaailma ja ellusuhtumist. Ta väärtustab perekonda ja haridust, talle on garanteeritud koht koolis ja ka töökoht. Positiivne on asjaolu, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabanedes on tal kindel tugivõrgustik, suhted kriminaalse taustaga isikutega on katkenud. Isik kinnitab, et ei tarvita enam alkoholi, mis oli varem kuritegude toimepanemise soodusteguriks. Tegu on inimesega, kes on võimeline ennast muutma, kes on õppimis- ja töövõimeline. Eeltoodut arvestades leiab kaitsja, et isikut saab usaldada ning ta suudab elada õiguskuulekalt, kriminaalhooldus on abiks tema resotsialiseerumisel ning palub kinnipeetav vanglast vabastada. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3 Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tema kaitsja ja tutvunud prokuröri seisukohaga ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus järgnevalt peatub ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Isik on kriminaalkorras karistatud kuuel korral ning vanglas viibib ta neljandat korda, hetkel kannab karistust röövimise ja vabaduse võtmise eest. Ka varasemalt on pannud toime mitmeid varavastaseid kuritegusid ning soodusteguriks on olnud majandusliku kasu saamise soov ja alkoholi tarvitamine. Kinnipeetav ei ole õigustanud kohtu usaldust ega osanud hinnata temale antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, pannes katseajal toime uusi tahtlikke kuritegusid. See näitab, et varasemad reaalsed ja tingimuslikud karistused ei ole avaldanud talle positiivset eripreventiivset mõju ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Sellest tulenevalt oleks tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Positiivsena võib välja tuua, et isikul on vabanemisel olemas elukoht oma abikaasa juures, kes on andnud oma kirjaliku nõusoleku korteris elektroonilise valve kohaldamiseks, samuti on garanteeritud töökoht ja võimalus jätkata haridusteed. Positiivne on ka kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine. Vangla hindab uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 44% ning uue vägivaldse kuriteo tõenäosuseks 49%, sellest tulenevalt oleks kohtu hinnangul isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kohus leiab, et käesoleval juhul isiku kontrollnõuetele allutamine ei suudaks vähendada uue kuriteo toimepanemise riski, kuna isik on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ning pannud katseajal toime uusi tahtlikke kuritegusid. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et D.N-i puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka vangla ega prokuratuur. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu D.N-i vabastamisega enne tähtaega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp Tartu Ringkonnakohtu 04.12.2015 kohtumääruse RESOLUTSIOON: 1.Jätta Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
3. novembri 2015 määrus muutmata. 2.D.N-i määruskaebus jätta rahuldamata. 13.11.2015 kohtumäärus 1-12-160 jõustus 06.01.2016 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. Referent /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Rosar 4