lg 2 p 7 järgi ja mõisteti karistuseks
65 lg 1; § 68 lg 1 alusel 5 kuud 27 päeva vangistust.
lg 1,3 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata, kohaldades katseaega 1 aasta 6 kuud. Kriminaalhoolduse algus 18.02.2015 ja lõpp 17.08.2016. E.K ei ilmunud registreerimisele alljärgnevatel kuupäevadel:- registreerimine määratud 30.04.2015.a. E.K registreerimisele ei ilmunud; - 05.05.2015.a. kutsega oli määratud registreerimine 08.05.2015.a., määratud kuupäeval E.K registreerimisele ei ilmunud. - 08.05.2015.a. kutsega oli määratud registreerimine 14.05.2015.a., määratud kuupäeval E.K registreerimisele ei ilmunud. E.K ei ela aadressil xxx. Oma taolise käitumisega on E.K rikkunud kontrollnõudeid
lg.1 alusel: - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - elama kohtu määratud alalises elukohas; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- , töö- või õppimiskoha vahetuseks. E.K-lt puudus võimalus võtta seletust, kuna ta ei ole ilmunud registreerimisele, määratud elukohas E.K ei ela. Esmakohtumine E.K-ga toimus kriminaalhooldusosakonnas 11.03.2015.a., mille käigus talle selgitati kriminaalhooldusaluse õiguseid ja kohustusi, lisakohustuse tähendust ja samuti tagajärgi, mis kaasnevad rikkumistega, peale mida E.K kinnitas oma allkirjaga, et õigused ja kohustused on talle arusaadavad. 11.03.2015.a. selgitas E.K, et tal on elukaaslane, xx xx ning kirjutas avalduse elukoha vahetuseks elama asumisega aadressile xxx. 16.03.2015.a. teostas nooremametnik, Alar Liivik elukoha kontrolli aadressile xxx. Kodukülastuse käigus selgus, et tegu on 2-toalise korteriga, mis kuulub E.K elukaaslasele. 31.03.2015.a. teostati alkoreidi käigus E.K elukohta aadressile xxx kodukülastus ning kontrolliti kohtu poolt määratud kohustuse, mitte tarvitada alkoholi, täitmist. E.K oli kaine. 30.04.2015.a. E.K registreerimisele ei ilmunud. Helistamisel on tema telefon olnud välja lülitatud. 18.05.2015.a. teostati kodukülastus aadressile xxx. Kodus oli E.K elukaaslane, xx xx, kes soovis vestelda läbi domofoni. xx xx andis teada, et ta ei ela enam E.K-ga koos ja E.K lahkus antud aadressilt umbes 2 nädalat tagasi. 28.05.2015.a. teostati kodukülastus E.K endisesse elukohta aadressile xxx. Kodukülastuse ajal oli kodus E.K ema, xx xx, kes selgitas, et kodus, antud aadressil E.K ei ela. Kus poeg võiks elada, ema ei teadnud. KrMS § 427 lg 2 kohaselt, vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 5 või 6, § 76 lõike 5 või 6 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.
lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. E.K selgitas kohtus, et on nõus rikkumisega, kuid palus jätta ta vadusesse. Tutvunud toimikuga, ära kuulanud süüdimõistetu, leiab kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. kohtunik, Kriminaalhooldus E.K suhtes on ebaõnnestunud, kuna isik ei suutnud täita talle pandud kontrollnõudeid, nimelt E.K ei ilmunud registreerimistele, samuti ei ela alalises elukohas ning tema asukoht on kriminaalhooldajale teadmata. E.K käis registreerimisel 11.03.2015, kui kui palus kriminaalhooldusametnikult luba elukoha vahetamiseks ning enam E.K et registreerimisele ei ilmunud ning kindlaksmääratud Kriminaalhooldusametnikule oli tema asukht teadmata. elukohas ei elanud. Juhul, kui kriminaalhooldaja taotleb erakorralises ettekandes karistuse täitmisele pööramist mõne
lg-s 1 toodud kontrollnõude rikkumise tõttu, tuleb kohtul hinnata, kas nõuet rikuti tahtlikult või ettevaatamatusest ning millega isik oma rikkumist põhjendab. Kohus peab hindama, kas see põhjus on mõjuv või mitte (vt RKKKo 3-1-3-24-97, p 1). Praktika kohaselt saab käitumiskontrolliga määratud kontrollnõuete ja kohustuste rikkumine olla karistuse täitmisele pööramise alusel üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdimõistetu üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. E.K oli teadlik talle pandud nõuetest ja kohustustest – esmakohtumine toimus E.K-ga 11.03.2015, mille käigus talle selgitati kriminaalhoolduse õiguseid ja kohustusi ning selgitati tagajärgi, mis kaasnevad kontrollnõuete rikkumisega. Samuti selgitati talle nõued ja kohustused nii kokkuleppe sõlmimisel kui ka kohtuotsuse kuulutamisel. Seega E.K, olles teadlik talle pandud kontrollnõuetest, rikkus kontrollnõudeid tahtlikult ning kontrollnõuete mittetäitmine ei ole põhjendatud. Tegelekult alates aprillist 2015, so 8 kuu jooksul, ei viibinud E.K kriminaalhoolduse all, sest kriminaalhooldusametnikul puudus võimalus teostada süüdimõistetu all järelevalvet. E.K vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine käitumiskontrolliga ei ole täitnud eesmärki.Sel juhul on kohtul piisavalt alust arvata, et edasine kriminaalhooldus ei ole põhjendatud ning on olemas alused vangistuse täitmisele pööramiseks.
lg 4 alusel tuleb täitmisele pöörata E.K-le mõistetud ärakandmata karistus- vangistus 5 kuud 27 päeva. Juhindudes
MS § 432 kohtunik M ä ä r a s: Kriminaalhooldusametniku Malle Peterson taotlus E.K ´ile Viru Maakohtu 18.02.2015 kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse täitmisele pööramiseks rahuldada, pöörata karistuse ärakandmata osa, 5 (viis) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust, täitmisele, saata süüdimõistetu karistust kandma. Karistuse kandmise alguseks lugeda E.K kinnipidamisest 15.12.2015. Määrus saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. Määruse peale saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates sellest teada saamisest. Kohtunik Larissa Prokopenko
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.