Obsah (8)

§ 375§ 329§ 73§ 68§ 65§ 78§ 83§ 64

Kriminaalasi nr 1-15-10179 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 3. veebruar 2016. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-10179 (15930000068) Kohtuni

§ 375

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Margus Lellep Süüdistatav K.E Isikukood XXX, elukoht: Sxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxe-post: e, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, emakeel: eesti keel, töökoht: Miltoner OÜ-tööline; Kriminaalkorras 2 kehtivat karistust: viimati süüdi tunnistatud Tartu maakohtu 08.05.2015. a otsusega

§ 329

järgi ja mõistetud karistuseks 4 kuud vangistust, mille hulka arvati kinnipidamise aeg 1 päev, ärakandmata karistuseks 3 kuud 29 päeva vangistust, mis jäeti

§ 73

lg 1,3 alusel täitmisele pööramata 1-aastase katseajaga; Väärteokorras kehtivad karistused puuduvad; Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 22.09.2015. a Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Eve Laine Süüdistatav P.O Isikukood XXX, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, emakeel: eesti keel, töökoht: Transpoint Internationale AS-autojuht; Kriminaalkorras karistamata; Väärteokorras 2 kehtivat karistust; Kaitsja Vandeadvokaat Rainer Objartel RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada K.E

§ 375

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka K.E kahtlustatavana kinnipidamise aeg 21.09.

1. a kell 10.11 kuni 22.09.
2. a kell 15.40, s.o 2 päeva. K.E ärakandmata karistuseks lugeda 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liita K.E-le mõistetud karistus Tartu Maakohtu 08.05.2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-3122 mõistetud karistusega, s.o 4 (neli) kuud vangistust, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja mõista K.E-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 65

lg 3 ja § 73 lg 1, 3 alusel määrata, et K.E-le mõistetud liitkaristust ei pöörata täitmisele, kui K.E ei pane 2 (kahe) aasta 2 (kahe)-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel lugeda katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 03.02.2016. a. K.E suhtes kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld - tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada P.O

§ 375

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 73

lg 1, 3 alusel määrata, et P.O-le mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui P.O ei pane 2 (kahe)-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 alusel lugeda katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 03.02.2016. a. Kr

MS § 180 lg 1, 3 alusel K.E-lt välja mõista riigituludesse menetluskuludena keemiaekspertiisitasu 475 (nelisada seitsekümmend viis) eurot 02 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et K.E on õigus menetluskulud kogusummas 475 (nelisada seitsekümmend viis) eurot 02 senti tasuda 5 (viie) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates. K.E on kohustatud maksma alates märtsist

1. a igakuiselt
2. kuupäevaks vähemalt 96 (üheksakümmend kuus) eurot kuni kogusumma tasumiseni (viimane osamakse 91,02 eurot). Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS 2 Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on
3. Selgitusse tuleb märkida „1-15-10179, menetluskulud, K.E“. Jätta sundraha K.E-lt välja mõistmata. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel P.O-lt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 645 (kuus sada nelikümmend viis) eurot, keemiaekspertiisitasu 475 (nelisada seitsekümmend viis) eurot 02 senti ja riigi õigusabi kulu 109 (ükssada üheksa) eurot 44 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et P.O on õigus menetluskulud kogusummas 1229,46 eurot tasuda 1 (üks) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates. P.O on kohustatud maksma alates märtsist
4. a igakuiselt
5. kuupäevaks vähemalt 103 (ükssada kolm) eurot kuni kogusumma tasumiseni (viimane osamakse 96,46 eurot). Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on
6. Selgitusse tuleb märkida „1-15-10179, menetluskulud, P.O“. Jätta DNA-ekspertiisitasu 1368 eurot K.E-lt ja P.O-lt välja mõistmata.

§ 83

lg 2 ja § 375 lg 3 alusel konfiskeerida P.O juhitud sõidukist leitud ja äravõetud 120 (ükssada kakskümmend) liitrit alkohoolset jooki, etanoolisisaldusega 39,67-39,72 % koos klaastaaraga ning hävitada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasjas asitõenditeks olev pappkasti põhi ja tühi 1 (ühe)-liitrine klaaspudel. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde kriminaaltoimikus asuv CD-R plaat väärteoasja nr 930015000956 materjalidega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. 3 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu K.E-le on esitatud süüdistus

§ 375

lg 1 järgi selles, et tema käitles alkoholi ebaseaduslikult selliselt, et omandas tuvastamata ajal, kohas ja isikult ilma Eesti Vabariigi maksumärkideta, s.t alkoholiseaduse § 4 lg 1 p 2 ja 6 nõuetele mittevastavat ja seetõttu käitlemiseks mittelubatud alkoholi, s.o 120 liitri alkohoolset jooki etanoolisisaldusega 40 mahuprotsenti, mis oli villitud 1-liitrilistesse klaastaarasse tähistusega Stolichnaya Vodka. Pudelid olid omakorda pakendatud 10 pappkasti. Antud ebaseadusliku alkoholi toimetas K.E 16.04.2014 Jõgeva maakonnastxLxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külla, kus andis selle edasi P.O-le , kes ladustas need oma kasutuses olevasse sõidukis Volvo FLN registrinumbriga xxxxxxx kus hoidis neid kuni nende avastamiseni Maksu- ja Tolliameti ametnike poolt. Alkoholiseaduse § 7 lg1 kohaselt on keelatud käidelda alkoholi, mis ei vasta sama seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud nõuetele. Viidatud sätte p 6 kohaselt peab käideldav alkohol olema alkoholi, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses sätestatud juhtudel maksumärgistatud Eesti Vabariigi maksumärkidega. K.E poolt käideldav alkohol ei sisaldanud Eesti Vabariigi maksumärke ja seega oli tegemist käitlemiseks mittelubatud alkoholiga.

§ 375

lg 1 kohaselt on alkoholi ebaseaduslik käitlemine kuritegu, kui teoobjektiks on alkohol suures koguses. Alkoholiseaduse § 7 lg 5 kohaselt on käitlemiseks mittelubatud alkoholi suures koguses, kui käitlemiseks mittelubatud alkoholi kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab kahekümne viie või enam alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 46 lõikes 6 nimetatud aktsiisimäära. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 46 lg 6 kohaselt oli alates 01.01.2015. a muu alkoholi aktsiisimäär 18,89 eurot muu alkoholi etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris. Seega K.E poolt käideldud 120 liitri absoluutalkoholi koguse arvestuslik aktsiis on 906,72 eurot (18,89x120x40/100). Seega kuna see ületab aktsiisimäära ka täna kehtiva määratluse kohaselt enam kui kahekümne viie kordselt (472,25 < 906,72), on tegemist käitlemiseks mittelubatud alkoholiga suures koguses. P.O-le on esitatud süüdistus

§ 375

lg 1 järgi selles, et tema käitles alkoholi ebaseaduslikult selliselt, et omandas 16.04.2015. a xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxkülas K.E-lt ilma Eesti Vabariigi maksumärkideta, s.t alkoholiseaduse § 4 lg 1 p 2 ja 6 nõuetele mittevastavat ja seetõttu käitlemiseks mittelubatud alkoholi, s.o 120 liitri alkohoolset jook etanoolisisaldusega 40 mahuprotsenti, mis oli villitud 1-liitrilistesse klaastaarasse tähistusega Stolichnaya Vodka. Pudelid olid omakorda pakendatud 10 pappkasti. Antud ebaseadusliku alkoholi ladustas ta enda kasutuses olevasse sõidukis Volvo FLN registrinumbriga xxxxxxx kus hoidis neid kuni nende avastamiseni Maksu- ja Tolliameti ametnike poolt. Alkoholiseaduse § 7 lg1 kohaselt on keelatud käidelda alkoholi, mis ei vasta sama seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud nõuetele. Viidatud sätte p 6 kohaselt peab käideldav alkohol olema alkoholi, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses sätestatud juhtudel maksumärgistatud Eesti Vabariigi maksumärkidega. P.O poolt käideldav alkohol ei sisaldanud Eesti Vabariigi maksumärke ja seega oli tegemist käitlemiseks mittelubatud alkoholiga. 4

§ 375

lg 1 kohaselt on alkoholi ebaseaduslik käitlemine kuritegu, kui teoobjektiks on alkohol suures koguses. Alkoholiseaduse § 7 lg 5 kohaselt on käitlemiseks mittelubatud alkoholi suures koguses, kui käitlemiseks mittelubatud alkoholi kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab kahekümne viie või enam alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 46 lõikes 6 nimetatud aktsiisimäära. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 46 lg 6 kohaselt oli alates 01.01.2015. a muu alkoholi aktsiisimäär 18,89 eurot muu alkoholi etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris. Seega P.O poolt käideldud 120 liitri absoluutalkoholi koguse arvestuslik aktsiis on 906,72 eurot (18,89x120x40/100). Seega kuna see ületab aktsiisimäära ka täna kehtiva määratluse kohaselt enam kui kahekümne viie kordselt (472,25 < 906,72), on tegemist käitlemiseks mittelubatud alkoholiga suures koguses.

§ 375

lg 1 jär gi toim ep and ud kuriteo eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale K.E-le karistuseks 1 aasta 10 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 21.09.2015 kuni 22.09.2015, s.o 2 päeva lugeda kantud karistusaja hulka. Kandmata karistus on 1 aasta 9 kuud 28 päeva vangistust.

§ 65

lg 1 ja

§ 64

lg 1 alusel moodustada liitkaristus käesoleva karistuse ja K.E-le Tartu Maakohtu 08.05.2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-3122 mõistetud karistuse, s.o 4 kuu pikkune vangistuse osas, suurendades raskeimat karistust. Mõista raskeima karistuse suurendamise teel K.E-le lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 2 aastat vangistust.

§ 65

lg 3 alusel vabastada K.E mõistetud liitkaristusest tingimisi.

§ 73

lg 1 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui K.E 2 aasta 2 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 375

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav P.O-le karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 73

lg 1 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui P.O 2 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 375

lg 3 ja § 83 alusel konfiskeerida käesoleva kuriteo vahetuks objektiks olev ese, s.o Taoomas K.E-lt ja P.O-lt ära võetud 110 liitrit alkohoolset jooki etanoolisisaldusega 40 mahuprotsenti koos taaraga. Konfiskeeritud alkohol hävitada. II Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitasid süüdistatavad, et neile on kokkulepped arusaadavad, need vastavad nende tahtele ja nad jäävad sõlmitud kokkulepete juurde. Kaitsjad ja prokurör jäid sõlmitud kokkulepete juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista K.E süüdi

§ 375lg 1 järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista P.O süüdi

§ 375lg 1 järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

AS § 7 lg 5 sätestab, et käitlemiseks mittelubatud alkoholi on suures koguses, kui käitlemiseks mittelubatud alkoholi kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab kahekümne viie kordselt või enam alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 46 lõikes 6 nimetatud aktsiisisummat. 5 Alates 01.02.

1. a ATKEAS § 46 lg 6 Muu alkoholi aktsiisimäär on 21,72 eurot muu alkoholi etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris. Seega on alates 01.02.
2. a alkoholiga suures koguses tegemist juhul, kui absoluutalkoholi arvestuslik aktsiis on vähemalt 543 eurot. Seega on kuritegu kuriteona karistatav ka käesoleval ajal, kuna arvestuslik aktsiis on 1042,56 eurot. III Kriminaalmenetluse kulud 3.1 KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks ekspertiisitasud. Kriminaalasjas on teostatud DNA-ekspertiis, mille tegemise kuluks on 1368 eurot (tl 49). Kohus leiab, et tegemist on menetluskuluga, kuid selle hüvitamise kohustust ei saa panna P.O-le või K.E-le. Siinkohal arvestab kohus, et DNA ekspertiisi edastati Aare juusi juhitud sõidukist leitud alkoholipakenditelt võetud DNA proovid ja pappkasti põhi. Eksperdilt küsiti arvamust selle kohta, kas võetud proovidest määratletud DNA profiilid on kokkulangevad mõne Riiklikus DNA registris eelnevalt talletatud DNA profiili(de)ga. Eksperdiarvamuse kohaselt ei saa teha järeldusi segaproovides sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta (tl 43-45). Võttes arvesse eksperdiarvamuses toodut, ei ole võimalik ekspertiisiakti pidada kriminaalasjas selliseks tõendiks, mida oleks võimalik kasutada süüdistuses P.O ja K.E vastu. Sellest tulenevalt tuleb ekspertiisitasu summas 1368 eurot jätta süüdistatavatelt välja mõistmata. 3.2 Käesolevas kriminaalasjas on P.O süüdistust puudutavateks menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 48 eurot (tl 130) ja kohtumenetluses makstud tasu 61,44 eurot. Kokku on riigi õigusabi tasu ja kulu 109,44 eurot. Samuti on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 645 eurot (kuupalga alammäär on alates
3. jaanuarist
4. a 430 eurot). Lisaks on KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel on menetluskuluks keemiaekspertiisi tegemise kulu 950,04 eurot (tl 58a). Kuna nimetatud ekspertiisi tegemise kulu seondub nii P.O-le kui ka K.E-le esitatud süüdistustega, tuleb kohtul kulude hüvitamise kohustust kindlaks määrates arvestada ka KrMS § 180 lg-s 2 sätestatuga (arvestada vastutuse ulatust ja varalist seisundit). Kohtu hinnangul on põhjendatud jagada ekspertiisi tegemise kulu proportsionaalselt süüdistatavate vahel. Seega P.O süüdistust puudutavas osas moodustab ekspertiisikulu 475,02 eurot. Eeltoodust tulenevalt on menetluskulud kokku 1229,46 eurot. 3.3 Käesolevas kriminaalasjas on K.E süüdistust puudutavaks menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 645 eurot (kuupalga alammäär on alates
5. jaanuarist
6. a 430 eurot). Tartu Maakohtu 08.05.2015.a otsusega mõisteti K.E-lt välja sundraha summas 585 eurot (tl 111-112). Käesoleva otsusega mõistetakse K.E süüdi kuriteos, mis on toime pandud enne nimetatud otsust. Kohtu hinnangul tuleb K.E-lt jätta välja mõistmata sundraha, kuna menetleja on jätnud alusetult kasutamata võimaluse arutada K.E kriminaalasju ühes menetluses. Seeläbi oleks K.E-lt välja mõistetud ühekordne sundraha. Samuti on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ½ keemiaekspertiisi tegemise kulu summas 475,02 eurot. Eeltoodust tulenevalt on väljamõistetavaid menetluskulusid kokku 475,02 eurot. 6 3.4 Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. 3.5 P.O ja tema kaitsja taotlesid kohtult menetluskulude tasumise võimaldamist osade kaupa 1 aasta jooksul. Prokurör ei vaielnud taotlusele vastu. Kohus leiab, et taotlus menetluskulude osade kaupa tasumiseks on põhjendatud. Siinjuures arvestab kohus, et P.O töötab ja omab sissetulekut 700 eurot. P.O on rahalisi kohustusi pangalaenu näol, mida tuleb igakuiselt tasuda 150 eurot. Võttes arvesse menetluskulude kogusummat ja P.O sissetulekuid ning kohustusi, on ilmne, et P.O-le on kõikide väljamõistetavate menetluskulude tasumine ühe korraga ülejõukäiv. Selleks, et anda võimalus kulud vabatahtlikult tasuda, tuleb need määrata tasumisele osade kaupa. 3.6 K.E ja tema kaitsja taotlesid menetluskulude tasumise võimaldamist osade kaupa 1 aasta jooksul. Prokurör ei vaielnud taotlusele vastu. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Siinkohal arvestab kohus, et K.E töötab Soomes ja tema igakuine sissetulek on 1500 eurot. K.E on rahalised kohustused eluasemelaenu (400 eurot) ja ülalpidamiskohustuse näol. Võttes arvesse väljamõistetavate menetluskulude kogusummat ja K.E kohustusi (ennekõike ülalpidamiskohustust), peab kohus põhjendatuks määrata menetluskulud tasumisele osade kaupa 5 kuu jooksul. IV Konfiskeerimine Kohtule esitatud kokkulepetes taotletakse

§ 375

lg 3 alusel süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine, s.o 120 l alkohoolset jooki, etanoolisisaldusega 40 mahuprotsenti, koos taaraga, konfiskeerimist.

§ 375

lg 3 sätestab, et kohus konfiskeerib

§-s 375 sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme.

§ 83

lg 2 seaduses sätestatud juhtudel võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud aine või eseme, kui need kuuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale ja nende konfiskeerimine ei ole seaduse järgi kohustuslik. P.O juhitud sõidukist Volvo FLH leiti ja võeti ära 120 1-liitrist pudelit (pakendatud kokku kümnesse pappkasti, 12 pudelit kastis) alkoholi. Äravõetud pappkastides olevatest pudelitest edastati 10 Veterinaaria- ja Toidulaboratooriumile keemiaekspertiisi teostamiseks (tl 50). Analüüsiaktide kohaselt tuvastati, et vedelik sisaldab etanooli 39,67% - 39,72% (tl 57). 120 pudelit alkoholi oli Eesti Vabariigi maksumärkideta alkohol. Alkoholiseaduse (edaspidi AS) § 7 lg 1 p 1 alusel on keelatud käidelda alkoholi, mis ei vasta AS § 4 lg-s 1 sätestatud nõuetele. AS § 4 lg 1 sätestab, et käideldav alkohol peab lisaks muudele õigusaktiga kehtestatud nõuetele: 1) vastama alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuetele; 2) olema kantud riiklikku alkoholiregistrisse; 4) vastama riiklikku alkoholiregistrisse kandmisel esitatud katsetulemuste protokollis või sertifikaadis (edaspidi ) märgitud näitajatele; 5) vastama tarbijapakendi ja selle märgistuse poolest riiklikku alkoholiregistrisse kandmisel esitatud tootenäidisele; 6) olema alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses sätestatud juhtudel maksumärgistatud. 7 Kriminaalasjas on tuvastatud, et K.E omandas ja andis edasi P.O-le alkoholi, mis ei vasta eelviidatud AS § 4 lg-s 1 sätestatud nõuetele, s.o nõuetele, mis lubaksid hoitud alkoholi käidelda. Kriminaalasja materjalidega on tuvastatud, et P.O juhitud sõidukist leiti ja võeti ära Eesti Vabariigi maksumärgita alkoholi 120 pudelit. Tegemist oli alkoholiga, mis P.O omandas, st alkohol kuulus talle. Kuna P.O poolt tema juhitud sõidukis olnud alkohol on süüteo toimepanemise vahetuks objektiks (st süütegu oli suunatud käitlemiseks mittelubatud alkoholi valmistamisele), kuulub äravõetud alkohol

§ 375lg 3 ja § 83 lg 2 alusel konfiskeerimisele.

110 liitrit keelatud alkoholi koos klaasitaaraga (pakendatud 1-liitristresse klaaspudelitesse) asub Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna Lõuna talituse asitõendite hoiuruumis. Ekspertiisi edastatud 10 liitrit alkoholi (10 pudelit) on hävinud ekspertiisi tegemise käigus. AS § 75 lg 1 ja § 126 lg 3 p 4, § 126 lg 6 alusel tuleb konfiskeeritud alkohol koos klaastaaraga kohtuotsuse jõustumisel hävitada. V Asitõendid Kriminaalasjas on asitõenditeks pappkasti põhi (tl 27-38) ja tühi 1-liitrine klaaspudel (tl 75-77), mis asuvad Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna Lõuna talituse asitõendite hoiuruumis. Kohus leiab, et asitõenditeks olevad pappkasti põhi ja tühi 1-liitrine klaaspudel tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb jätta kriminaalasja juurde kriminaaltoimikus asuv CD-R plaat väärteoasja nr 030015000956 materjalidega. Raina Pärn Kohtunik 8