XXX, isikukood XXX, kodakondsuseta, kesk-eriharidus, emakeel vene keel, elukoht xxx, töökoht puudub, varem kriminaalkorras Süüdistatav karistatud: - Viru Maakohtu 18.08.2008 otsusega KarS §424 järgi vangistusega 1 kuu 28 päeva tingimisi katseajaga 18 kuud, lisakaristusena võeti mootorsõiduki juhtimise õigus ära tähtajaga 5 kuud - Viru Maakohtu 22.09.2009 otsusega KarS §329 järgi vangistusega 2 kuud 28 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 176 tundi tegemise tähtajaga 1 aasta Juhindudes KrMS § 247, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 306, § 309, § 310, § 313, § 315, § 318 lg 1 ja § 319 lg 1, 2, maakohus 1 OTSUSTAS: Süüdi tunnistada V.G
karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. §424 järgi ning mõista
lg.1 alusel määrata, et mõistetud karistus 4 (neli) kuud vangistust jäetakse V.G suhtes tingimisi täielikult kohaldamata, kui süüdimõistetu ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab katseajaks kooskõlas
lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid.
lg.3 alusel määrata katseajaks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud.
lg.1 p.1 – 6 alusel on V.G käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: - elama alalises elukohas xxx - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
alusel hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva
Määrata V.G katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
lg.1 p.1 alusel kohaldada V.G-le lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine tähtajaga 3 (kolm) kuud. Liiklusseaduse §127 alusel on V.G kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma Maanteeametile. juhiloa Välja mõista V.G-lt Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p. 2 alusel sundraha seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot ja Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.3 alusel ekspertiisitasu 14 (neliteist) eurot riigituludesse. Sundraha ja menetluskulud tuleb V.G tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 2 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE
Süüdistatav V.G jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, selgitas, et kokkulepe on talle arusaadav, ta nõustub sellega ja selle kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kaitsja Artur Umuršadjants palus kokkulepe kinnitada. Maakohtu otsuse põhjendused Tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis maakohus, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud KrMS sätteid. V.G-le on esitatud süüdistus selles, et ta juhtis 16.08.2015 kella 20.24 paiku juhtis Ida-Virumaal Jõhvi – Vasknarva tee 1-sel kilomeetril mootorsõidukit joobes. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuakti nr.1974T alusel tuvastati süüdistataval alkoholisisalduse lõplikuks mõõtetulemuseks 2,73 +/- 0,06 mg/g. (t.l. 10) Vastavalt Liiklusseaduse §69 lg.1 ei juht olla joobeseisundis. Vastavalt Liiklusseaduse §69 lg.2 p.1 loetakse mootorsõidukijuht olevaks alkoholijoobes, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Maakohus leiab, et V.G tuleb
järgi süüdi tunnistada.
Maakohus nõustub kokkuleppes sisalduva karistuse liigiga ja leiab, et nimetatud karistuse liik vastab toimepandud kuriteo asjaoludele ning süüdistatava isikule. Kriminaalasja materjalide kohaselt on süüdistatav varem kriminaalkorras karistatud samaliigilise süüteo toimepanemise eest. Sealjuures on mõistlik kohaldada vangistust tingimisi 4 katseajaga, mille jooksul peab süüdistatav täitma kontrollnõudeid ja ühte lisakohustust. Arvestada tuleb ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevaid kriminaalmenetluse kulusid. Maakohus nõustub ka kokkuleppes sisalduva karistuse määraga – vangistus 4 kuud, mis jäetakse täielikukult tingimisi kohaldamata, kui süüdistatav täidab talle 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul määratud kontrollnõudeid ja lisakohustust. Karistuse suuruse määramisel on maakohtu hinnangul arvestatud konkreetse kuriteo raskust, selle toimepanemise asjaolusid ja süüdistatava isikut. Samuti nõustub maakohus lisakaristuse mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine - kohaldamise tähtajaga 3 kuud. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud. Eeltoodu alusel ekspertiisitasu. kuuluvad V.G-lt §180 lg.1 väljamõistmisele kuuluvad süüdimõistetult sundraha ja Süüdistatav V.G kinnitas maakohtu istungil, et kokkulepe on talle arusaadav, selle sõlmimine oli tema vaba tahe ning ta palub kokkulepe kinnitada. Kaitsja palus maakohtu istungil samuti kokkulepe kinnitada. Kuna antud kriminaalasjas on kokkuleppe sõlmimisel järgitud KrMS §239 - §245 sätteid ja aluseid kokkuleppe kinnitamata jätmiseks maakohus ei tuvastanud, kinnitab maakohus käesolevas kriminaalasjas 10.12.2015 abiprokurör Kristiina Erte, süüdistatav V.G ja tema kaitsja Artur Umuršadjantsi poolt sõlmitud kokkuleppe. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.