1-15-5227/19

1-15-5227 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30.11.

1. a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kohtuasja nr 1-15-5227 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Ave Mõistlik Kohtuasi Vangla esitatud materjalid A.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu A.K (ik: XXX; viibib Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, 23.11.
2. a Tallinn kaugkohtuistung koht Liivalaia kohtumaja, avalik RESOLUTSIOON
3. Vabastada A.K karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 10.10.
4. a, millest esimeseks 2 (kaheks) – kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Tartu Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustada A.K järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid:
5. KarS § 76 lg 5 alusel allutada A.K kuni katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 2 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
6. Kohaldada A.K suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohane tõend; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 5) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 2 (kaks) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
7. A.K vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Tartu kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna esindusele ja A.K-le. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 18.11.
8. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava A.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. Tartu Maakohtu 23.07.
9. a kohtuotsusega tunnistati A.K süüdi KarS § 424 ja § 329 järgi ja karistati teda KarS § 65 lg 2 alusel 1 aasta 4 kuu ja 3-päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 07.06.
10. a ja lõpp on 10.10.
11. a. A.K kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses ei ole veel jõudnud asuda täitma täitmiskava tegevusi, milleks on planeeritud töötamine ja vestlused inspektor-kontaktisikuga. Käitumisega vanglas probleeme ei ole, distsiplinaarkaristusi määratud ei ole. Vabanemisjärgselt soovib elama minna endisesse elukohta Tartu maakonnas ning vabanemisjärgne toetav sotsiaalne võrgustik on olemas, kuid puudub kindel töökoht. Isikul on võimalik taotleda vanadus- ja töövõimetuspensioni. A.K kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt on A.K kindlustatud elukohaga ning toetavate isikutega lähedaste näol, kuid puudub kindel töökoht. Isikul on võimalik taotleda vanadus- ja töövõimetuspensioni. A.K taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise valve kohaldamisega. 3 Abiprokurör Veera Kremez edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt abiprokurör toetab A.K tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Samuti toetab abiprokurör lisakohustuste määramise vajalikkust vastavalt KarS § 75 lg 2 p 2 (mitte tarvitama alkoholi), p 8 (osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis) ja p 9 (alluma elektroonilisele valvele kestusega 2 kuud). Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A.K isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 3korral kriminaalkorras karistatud ja ta kannab oma
12. vangistust. Isiku kuriteod on olnud sarnased, kõik süüdimõistmised on mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Vangistuses kinnipeetav ei ole veel jõudnud asuda täitma täitmiskava tegevusi, milleks on planeeritud töötamine ja vestlused inspektor-kontaktisikuga. Käitumisega vanglas probleeme ei ole, distsiplinaarkaristusi määratud ei ole. Vabanemisjärgselt soovib elama minna endisesse elukohta Tartu maakonnas ning vabanemisjärgne toetav sotsiaalne võrgustik on olemas, kuid puudub kindel töökoht. Isikul on võimalik taotleda vanadus- ja töövõimetuspensioni. Kinnipeetav on korduvalt karistatud joobes juhtimise eest, ta tunnistab oma süüd ning on motiveeritud oma käitumist muutma. Kuid isikul puuduvad on teadmised ja kogemused probleemi lahendamiseks. Isik otseselt kriminaalseid hoiakuid ei väljenda, kuid korduv karistus ühe ja sama teo eest näitab suhtumist ühiskonda. Sõnades väljendab motivatsiooni loobuda kuritegelikust käitumisest. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on A.K kindlustatud vabanemisjärgselt elukohaga ning toetavate isikutega lähedaste näol. Isik soovib vabaneda ennetähtaegselt vangistusest, nõustub kriminaalhooldusega ja elektroonilise valvega ning saab aru, et see on talle vajalik ja kasulik. A.K on realistilikud eesmärgid, kuid ta vajab suunamist tegevuse kavandamisel. Tunnistab oma süüd ja nüüd on teinud omad järeldused. Ka kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Tingimisi ennetähtaegselt vabanemine võimaldab kohaldada A.K üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi. A.K on ärakandmata karistusaega alla 1 aasta, mistõttu on see piisavalt pikk aeg andes A.K-le võimaluse tõestamaks, kas ta suudab kohtu usaldust täita. Kohtu hinnangul on A.K vajalik läbida alkoholisõltuvusravi ja ka sotsiaalprogramm, kindlustamaks tema paremini ühiskonda rehabiliteerida. Kinnipeetava uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 12 %. Prokurör ja vangla toetavad A.K tingimisi ennetähtaega vanglast vabastamist elektroonilise valve alla. Kohus arvestab ka sellega, et A.K tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata A.K püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. 3Tatjana Bogdanova kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/