, § 202 lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 4, 5, 7, 8, § 200 lg 2 p 7, 8, 9 järgi, Roman Boikatšov süüdistuses
lg 2 p 1, § 200 lg 2 p 4, 7, 8, 9 järg lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri Rostovtsev Süüdistatav T.B ringkonna prokurör Konstantin Elukoht xxx, aukoht Viru Vangla, isikukood XXX , ilma kodakondsuseta, keskharidus, emakeel – vene keel, ei tööta. Varasem ad karistatus ed: - 20.10.2005.a Narva Linnakohtu poolt
lg 2 p 4,7,8 järgi,
alusel tingimisi vangistusega 8 kuud katseajaga 3 aastat; - 25.10.2006.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
lg 2 p 4,8 , § 121 järgi,
lg 1 alusel vangistusega 6 kuud,
lg 1 alusel vangistusega 2 kuud 10 päeva; - 16.01.2008.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
järgirahalise karistusega 1900 krooni (121.43 eurot); - 04.08.2008.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
lg 2 p 1 järgi rahalise karistusega 40 päevamäära ulatuses ehk summas 2000 krooni (127.82 eurot); - 08.01.2009.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
1-11-14202 209 lg 2 p 1, § 349 järgi vangistusega 8 kuud,
lg 2 alusel vangistusega 16 kuud,
lg 1 alusel asendati karistus üldkasulikutööga 960 tunni ulatuses, täitmise tähtajaga 18 kuud; - 20.04.2011.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
lg 2 p 9- § 25 lg 1,2 järgi vangistusega 4 kuud,
lg 1 alusel vangistusega 3 kuud 28 päeva,
lg 2 alusel vangistusega 3 kuud 28 päeva,
lg 1 alusel asendati karistus üldkasuliku tööga 236 tunni ulatuses, täitmise tähtajaga 7 kuud. Tõkend – vahistamine alates 19.07.2011.a. Kaitsja Vandeadvokaat Galina Tšelnokova Süüdistatav Roman Boikatšov Elukoht xxx, isikukood 37707043723, ilma kodakondsuseta, põhiharidus, emakeel – vene keel, ei tööta. Varasemad karistatused: - 02.09.1993.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi tingimisi vabaduskaotusega 1 aasta 6 kuud katseajaga 2 aastat; - 26.08.1994.a Lääne- Viru Maakohtu poolt KrK § 141 lg 2 p 2,3,4, § 185 lg 2, § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi vabaduskaotusega 5 aastat; - 05.11.1996 Harju Maakohtu poolt KrK § 75´1 järgi vabaduskaotusega 8 kuud; - 13.01.2000.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 15 lg2- § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi tingimisi vabaduskaotusega 1 aasta katseajaga 2 aastat; - 05.04.2000.a Narva Linnakohtu poolt KRK § 139 lg 2 p 1,2,3, § 202´5 lg 1 järgi vabaduskaotusega 1 aasta; - 21.12.2005.a Narva Linnakohtu poolt
lg 2 p 4 järgi vangistusega 6 kuud,
lg 1 alusel asendati karistus üldkasuliku tööga 360 tunni ulatuses, täitmise tähtajaga 9 kuud; - 15.05.2007.a. Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
lg 2 p 4 järgi rahalise karistusega 50 päevamäära ulatuses ehk summas 2500 krooni (159.78 eurot); - 25.11.2009.a. Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
lg 2 p 4,7,8 järgi vangistusega 6 kuud,
Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
lg 2 p 4 vangistusega 4 kuud,
Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
lg 2 p 1 järgi vangistusega 2 kuud,
Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 19.07.2011.a. Kaitsja Vandeadvokaat Oleg Gorškaljov RESOLUTSIOON Tunnistada T.B s üüdi
järgi ning mõi sta talle karistuseks 1 (üks) Tunnistada T.B s üüdi
Tunnistada T.B s üüdi
järgi ning mõista talle Tunnistada T.B s üüdi
Vastavalt
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistad T.B vangistusega 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa ) kuud.
lg 2 alusel liita mõistetud karistusele Viru Maakohtu Narva kohtumaja 20.04.201 kohtuotsusega mõistetud karistust- 3 kuud 25 päeva kuud vangistust ning mõista liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud 25 p äeva vangistust. Arvata Viru Maakohtu Narva kohtumaja 20.04.2011 kohtuotsusega mõistetud ja täielikult ärakantud karistus 3 (kolm) kuud 2 (kakskümmend kaheksa) päeva liitkaristusest maha. Ärak andmisele kuulub 2 (kaks) aastat (kaheksa) kuud vangistust. Arvata
lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 19.07.2011.a kuni 27.12.2011.a s.o 5 (viis) kuud 9 (üheksa )päeva vangistust ning alates 22.04 .2012.a kuni 06.09.2012.a, s.o (neli) kuud 16 (kuusteist ) päeva karistusaja hulka ja mõista lõplikult ärakandmisele 1 (üks aasta 1 0 (kümme) kuud ja 5 (viis ) päeva vangistust. Karistuse algus lugeda 07.09.2012.a. T.B-le valitud tõkend, vahistamine, jätta muutmata. Tunnistada Roman Boikatšov s üüdi
Tunnistada Roman Boikatšov s üüdi
järgi ning mõista tall Tunnistada Roman Boikatšov s üüdi
3 1-11-14202 Vastavalt
lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõist Roman Boikatšovile liitkaristuseks 4 (neli) aastat 3 (kolm) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistad Roman Boikatšovit vangistusega 3 (kolm) aastat. Kohaldada
lg 1 ,3 ja mitte pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui Roma Boikatšov ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle
lg 1 sätestatu käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, nimelt: 1) elama aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks ku viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- , töö- või õppimiskoha vahetamiseks, ning
lg 2 p 2 ,7 ettenähtud kohustusi - mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ja mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega. Katseajaks määrata 3 (kolm )aastat. Katseaja algus – 07.09.2012.a. Roman Boikatšovile valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsus jõustumisel. Kannatanu hagi rahuldada. Välja mõista Dmitro T.B-lt kannatanu V D ( xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 478 (nelisa da seitsekümmend kaheksa) eurot. Jätta kannatanute: V I (xxx ), O A (xxx), hagid läbi vaatamata. Kannatanutel on õigus esitada hagi tsiviilkohtumenetlus korras. Asitõendid: pandimaja kviitung nr A 6389 S. L nimele, mis asub toimiku materjalide juures jätta kriminaalasja toimikute mate rjalide juurde. 3 pudelit viina, kööginuga, saag, verejälgedega kardin, verekaabe ülemiselt lauaplaadilt, verekaabe alumiselt lauaplaadilt, mis asub Ida Prefektuuri hoiuruumis, hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista T.B-lt riigituludesse v älja menetluskulud: sundraha 725 (seitsesada kaks kümmend viis) eurot, kaitsja Galina Tšelnokova poolt eeluurimisel osutatud õigusabi ees 268 (kakssada k uuskümmend kaheksa) eurot ja 06 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjali dest koopiate tegemise eest 0,45 eurot, kaitsja Galina Tšelnokova poolt 24.04.2012.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 96 (üheksakümmend kuus ) eurot, kaitsja Galin Tšelnokova po olt 29.08 .2012.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 76 (seitsekümmend kuus eurot 80 senti. Mõista Roman Boikatšovilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 725 (seitsesad kakskümmend viis) eurot, kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt eeluurimisel osutatud õigusabi ees 258 (kakssada viiskümmend kaheksa) eurot ja 80 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 0,90 eurot, kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt 24.04.
Taas tema, teades, et mobiiltelefon „Sony Ericsson K800i“ maksumusega 150 eurot oli varastatud R.E poolt, ööl vastu 27.05.2011.a, olles baaris „Imbis“ (Mõisa 1 b, Narva) võttis antud telefoni R.E lt, hoidis enda juures ja sel päeval, tegutsedes koos R B , pantis pandimajja aadressil: xxx. Oma tegudega pani T.B toime süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise, isikute grupis, s.t.
Taas tema, isikuna, kes Viru Maa kohtu 20.04.2011.a. otsusega mõisteti
lg 2 - §199 lg 2 p 9 järgi süüdi, ööl vastu 01.06.2011.a,olles alkoholijoobes, tegutsedes võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil , aknaraami metallkinnituse lõhkumise teel, tungis xxx asuvatesse müügiruumidesse ja varastas: V D kuuluva 10 tknaisteparfüümi üldsummas 404 eurot ja meesteparfüüm maksumusega 42 eurot, riided (kleit, pullover, 2 kampsunit, 2 särki, 2 pluus i) üldsummas 32 eurot, aga samuti V I kuuluva 28 tk parfüümi üld summas 126 eurot, 14 paari prille üld summas 68,60 eurot, 3 paari meeste boksereid üld summas 9 eurot, mikrolaineahju „Samsung“ maksumusega 70 eurot, elektrilise veekeetja maksumusega 20 eurot, kasutatud 5 1-11-14202 riietust üld summas 31.20 eurot, mängupüstoli maksumusega 2 eurot, 7 tk küünela ki üld summas 4.90 eurot, 15 tk lapi prillide puhastamiseks üld summas 7.50 eurot, 7 tk juukseklambri üld summas 14 eurot, 5 paari kõrvarõnga id üld summas 5 eurot, 9 paari kõrvarõnga di üldsummas 10,80 eurot, meeste särgi maksumusega 4 eurot, prossinõela maksum usega 3,50 eurot, 2 tk meeste särki üldsummas 6 eurot, naiste kudumi maksumusega 3 eurot, 50 tk patareid üldsummas 8,60 eurot. Taas tema, ööl vastu 02.07.2011.a, olles turul (Energia tn 2b, Narva), tegutsedes koos tuvastamata isikutega võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, valvuri D M juuresolekul, akna lõhkumise teel tungis kioski sse, mis kuulub A R , kust varastas sularaha summas 233,20 eurot. Oma tegudega T.B pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise,avalikult, kuid vägivalda kasutamata, isikute grupis, sissetungimisega, s.t.
Taas tema, 19.07.2011.a kella 01.00 paiku, olles alkoholijoobes Narvas turul (Energia tn 2b), tegutsedes koos Roman Boikatšoviga võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, lõi valvurit V S rusikaga näkku, pani viimasele noa kõri juurde, aga seejärel akna lõhkumise teel tungis kioskisse ning varastas O A kuuluvaid toiduained: 18 pk seemneid üldsummas 13,32 eurot, 10 tk pasteeti üldsummas 8,50 eurot, 5 tk tualettpaberit üldsummas 0,75 eurot, 7 pk teed „Super Fine“ üldsummas 8,96 eurot , 30 tk muna üldsummas 2,70 eurot , viinerid 7,5 kg üldsummas 15.75 eurot , 3 latti vorsti „Jaani“ üldsummas 6 eurot, vorst „Tallinn“ 1,9 kg üldsummas 6,08 eurot, vorst „Domašnjaja“ 4,2 kg üldsummas 13,44 eurot, vorst „Revali“ 2,2 kg üldsummas 7,04 eurot, vorst „ Doktorskaja“ 3 kg üldsummas 5,34 eurot, vorst „Lemmik“ 3 kg üldsummas 5,34 eurot, vorst „Semeinaja“ 1,36 kg üldsummas 2,52 eurot, vorst „Rakvere laste“ 1,4 kg üldsummas 4,90 eurot, vorst „Tšainaja“ 1 latt maksumusega 1,85 eurot, sardellid 2,10 kg üldsummas 4 eurot, pakendamiskilekottid üldsummas 3, 20 eurot, vorst „Ohhotnitskaja koptšjonaja“ 2,3 kg üldsummas 6,44 eurot, suitsurind 3,2 kg üldsummas 12,48 eurot, suitsupõseliha 3,6 kg üldsummas 9,72 eurot, salaamilõigud 3 kg üldsummas 5,85 eurot, 3 pk teed „Family Belnd“ üldsummas 2,28 eurot, 12 tk 0,5 l mahla „Moja semja“ üldsummas 6,60 eurot, 8 tk 200 ml mahla „Moja semja“ üldsummas 2,40 eurot, 3 pdl taimeõli „Oilio“ üldsummas 4,95 eurot, 6 pk maguspiima üldsummas 5,10 eurot, kanarinnad 3 kg üld summas 7,95 eurot, kana pooltiivad 12 kg üldsummas 19,08 eurot, vorst „Kubanskaja“ 1,2 kg üldsummas 3,29 eurot, vorst „Latgales“ 1,3 kg üldsummas 4,55 eurot, vorst „Salaami“ 1,2 kg üldsummas 4,20 eurot. Oma tegudega pani T.B toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivallaga, relvana kasutatava muu esemega ähvardamisega, isikute grupis, sissetungimisega, s.t.
Roman Boikatšovi süüdistatakse selles , et tema, teades, et mobiiltelefon „Sony Ericsson K800i“ maksumusega 150 eurot oli varastatud R.E poolt 27.05.2011.a, tegutsedes koos T.B-ga, pantis antud telefoni pandimajja aadressil: xxx. Oma tegudega pani R. Boikatšov toime süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara turustamise, isikute grupis, s.t.
K §141 lg 2 p 2-4 järgi süüdi , 19.07.2011.a kella 01.00 paiku, olles alkoholijoobes, tegutsedes koos T.B g a võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, läks turu territooriumile (Energia tn 2b, Narva), kus T.B lõi valvurit V S rusikaga näkku, pani viimasele noa kõri juurde, aga tema hoidis S kinni sel ajal kui T.B akna lõhkumise teel tungis kioskisse ning varastas O A kuuluvaid toiduained: 18 pk seemneid üldsummas 13,32 eurot, 10 tk pasteeti 6 1-11-14202 üldsummas 8,50 eurot , 5 tk tualettpaberit üldsummas 0,75 eurot , 7 pk teed „Super Fine“ üldsummas 8,96 eurot , 30 tk muna üldsummas 2,70 eurot, viinerid 7,5 kgüldsummas 15.75 eurot, 3 latti vorsti „Jaani“ üldsummas 6 eurot, vorst „Tallinn“ 1,9 kg üldsummas 6,08 eurot, vorst „Domašnjaja“ 4,2 kg üldsummas 13,44 eurot, vorst „Revali“ 2,2 kg üldsummas 7,04 eurot, vorst „ Doktorskaja“ 3 kg üldsummas 5,34 eurot, vorst „Lemmik“ 3 kg üldsummas 5,34 eurot, vorst „Semeinaja“ 1,36 kg üldsummas 2,52 eurot, vorst „Rakvere laste“ 1,4 kg üldsummas 4,90 eurot, vorst „Tšainaja“ 1 latt maksumusega 1,85 eurot, sardellid 2,10 kg üldsummas 4 eurot, pakendamiskilekottid üldsummas 3,20 eurot, vorst „Ohhotnitskaja koptšjonaja“ 2,3 kg üldsummas 6,44 eurot, suitsurind 3,2 kg üldsummas 12,48 eurot, suitsupõseliha 3,6 kg üldsummas 9,72 eurot, salaamilõigud 3 kg üldsummas 5,85 eurot, 3 pk teed „Family Belnd“ üldsummas 2,28 eurot, 12 tk 0,5 l mahla „Moja semja“ üldsummas 6,60 eurot, 8 tk 200 ml mahla „Moja semja“ üldsummas 2,40 eurot, 3 pdl taimeõli „Oilio“ üldsummas 4,95 eurot, 6 pk maguspiima üldsummas 5,10 eurot, kanarinnad 3 kg üld summas 7,95 eurot, kana pooltiivad 12 kg üldsummas 19,08 eurot, vorst „Kubanskaja“ 1,2 kg üldsummas 3,29 eurot, vorst „Latgales“ 1,3 kg üldsummas 4,55 eurot, vorst „Salaami“ 1,2 kg üldsummas 4,20 eurot. Seega R.Boikatšov, olles isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, pani oma tegudega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivallaga, relvana kasutatava muu esemega ähvardamisega, isikute grupis, sissetungimisega, s.t.
Taas tema, olles isik, kes on 06.09.2010.a kohtulikult karistatud
lg.2 p.4 järgi ja varem toime pannud varguse, taas 2011.a juuli alguses Narvas, Tallinna mnt,8 asuva baari Niagara sissepääsu juurest pani toime A Z kuuluva jalgratta Merida Crossway maksumusega 320 eurot, varguse. Oma tahtliku tegevusega Roman Boikatšjov pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku polt, kes on varem toime pannud varguse, s.o.
II Tõendid ja kohtu järeldused süüdistuse osas Süüdistatav T.B seletas, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistas ennast süüdi täielikult kõikides episoodides, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, ei taotlenud enda ülekuulamist, võttis omaks esitatud tsiviilhagid välja arvatud tsiviilhagi episoodis
Süüdistatav Roman Boukatšjov seletas, et ta on süüdistusest aru saanud, võttis talle esitatud süüdistuse kõikides temale inkrimineeritud kuriteoepisoodides omaks, ei taotlenud enda ülekuulamist, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, ei nõustunud tsiviilhagiga episoodis
õ 200 järgi, sest ta ei võtnud mitte midagi, kõik asjad jäid sündmuskohale. Kohus uuris kohtuistungil toimikusse kogutud tõendeid lühimenetluse regulatsiooni sätestavate õigusnormide kohaselt ja avaldas järgmised tõendid: I köide: lk 3-5 kannatanu R. P ütlused, lk 6-7 fototabelid, lk 9 päringu vastus Narva Haiglast, lk 10-13 kannatanu R. P ütlused, lk 14-17 tunnistaja R. S ütlused, lk 18-19 asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, lk 20-23 kannatanu R. P ütlused, lk 24-27 kannatanu S. R ütlused, lk 28 -31 kannatanu S. R ütlused, lk 32 tõend Narv a Haiglast, lk 33-38 kahtlustatava T.B ütlused, lk 43-48 , lk 60-63 , lk 64-67 kahtlustatava R.E ütlused , lk 69-74 asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabelitega, lk 76 -79 asitõendi vaatlusprotokoll koos 7 1-11-14202 fototabelitega, lk 80 allkirjaleht, lk 81-84 tunnistaja S. L ütlused, lk 85-87 kannatanu V. D ütlused, lk 88 -89 kahjutasu õiendid, lk 91 - 94 kannatanu V. I ütlused , lk 96-104 sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelitega, lk 105-110 kahtlustatava T.B ütlused, lk 111-121 asitõendi vaatlusprotokoll koos allkirjaga, lk 122 -127 kannatanu V. I ütlused, lk 130 -134 kannatanu A. Rütlused, lk 135 146 sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelitega, lk 147-151 tunnistaja D. M ütlused, lk 152- 155 äratundmiseks esitamise protokoll, lk 156- 160 kahtlustatava T.B ütlused, lk 161 -164 kannatanu ütlused, V. S lk 165-167 fototabelid, lk 170- 180 sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelitega, lk 181183 kahtlustatavana T.B kinnipidamise protokoll, lk 184-185 isiku kainenema toimetamise protokoll koos joobeseisundi kontrollimise protokolliga, lk 186-191 kahtlustatava T.B ütlused, lk 192 -197 kahtlustatava R. Boikatšovi ütlused, lk 199 -202 äratundmiseks esitamise protkoll, lk 203 -209 kannatanu O. A ütlused, lk 210 -214 asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga, lk 249 hagiavaldus, lk 250-252 hagiavaldus lisadega, lk 253 hagiavaldus, lk 254 hagiavaldus III köide: lk 1-5 kannatanu A. Z ütlused, lk 7-13 tunnistaja A. N ütlused, lk 14-16 asitõendi vaatlusprotokoll, lk 17 allkirjaleht, lk 19-22 kahtlustatava R. Boikatšovi ütlused
lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse te okoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kohus kõrvutades uuritu di tõendeid ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt on seisukohal, et T.B ja Roman Boikatšjovi süü nendele esitatud süüdistuses kogu mahus on tõendamist leidnud ning nende poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud. T.B süüdistus
järgi Kannatanute R P ja S R ütlustest tuleneb, et peale alkoholi tarvitamist mäletavad nad sündmusi halvasti, kuid on kindlad, et mõlemad said löö ki, kukkusid maha, kaotasid teadvuse. R P on kaduma läinud isiklikud asjad ja mobiiltelefon Sony Ericsson. R P tekitatud vigastused on fikseeritud fototabelitel, S R pöördus traumapunkti. Süüdistatav T.B tunnistab end süüdi täiel ikult, tema avaldatud ütluste kohaselt lõi ta mõlemaid kannatanuid. Süüdistatava ütlused on kooskõlas ka R.E ja Roman Boikatšovi ütlustega. Avaldatud ja uuritud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks, et T.B 26.05.2011.a kella 24.00 paiku , olles alkoholijoobes Narvas Kangelaste tänaval maja nr xx juures lõi RP ja S R rusikatega pea ja keha piirkonda, tekitades viimastele füüsilist valu.
Löömine on inimese keha järsk ühekordne mehaaniline mõjutamine. Löömise teoobjekt on teine inimene, kes tunneb peale lööki valu. Kohus tuvastas, et T.B lõi mitu korda süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas R P ja S R , st tuvastatud T.B poolne valuline löök. Seega on kohtu hinnangul objektiivsest küljest täidetud T.B poolt
objektiivne Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. 8 1-11-14202 T.B on tahtlikult löönud kannatanuid ja tema on teadnud, et põhjustab oma tegudega valu. Kohtu hinnangul pani T.B toime kehalise väärkohtlemise otsese tahtlusega. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Kohtul on alus tõendite põhjal ja tuginedes oma siseveendumusele T.B süüdi tunnistada temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdistuses esitatud viisil, ajal ja kohas. T.B ja Roman Boikatšovi süüdistus
lg 2 p 1 järgi Kannatanu R P ütlustest tuleneb, et pärast peksmist avastas ta, et kaduma läinud mobiiltelefon Sony Ericsson, samuti kannatanu S R kinnitas mobiiltelefoni ja teiste asjade kadumist. Süüdistatav T.B tunnistab end süüdi täielikult, tema avaldatud ütluste kohaselt viibides baaris ko os R.E ja Roman Boikatšoviga võttis ta laua alt mobiiltelefoni, mis oli R.E juures, ta ei teadnud, mis telefon see oli ning hiljem koos Roman Boikatšoviga ands id mobiiltelefoni pandimaja panti. Kohtuistungil tunnistas T.B ennast süüdi täielikult, kuid kohtueelsel uurimisel ei andnud ta kohtu hinnangul tõelisi ütlusi. Kohus leiab, et Z.D panov oli teadlik kui võttis mobiiltelefoni, et tegemist on varastatud mobiiltelefoniga. Kaudselt sellele viitavad Roman Boikatšjovi ütlused, mille kohaselt kui R.E pani baaris mobiiltelefoni laua peale, sai ta kohe aru, et tegemist on peksnud meesterahva mobiiltelefoniga, aga samuti objektiivsed asjaolud – mobiiltelefon ilmus R.E peale meesterahvaste peksmist ning T.B ei võinud sellest mitte teada. Roman Boikatšov samuti seletas, et aitas T.B anda panti mobiiltelefoni, otsides selle jaoks isikut, kelle nimele võiks laenulepingu vormistada. Peale mobiiltelefoni panti andmist, kulutasid nad koos T.B-ga saadud raha. Kohus loeb Roman Boikatšovi ütlusi usaldusväärseteks. Asitõendi vaatlusprotokolli ja laenulepinguga on tõendatud, et mobiiltelefon Sony Ericsson anti pandimaja panti 27.05.2011 S L nimele. Kannatanu R P allkirjaga on kinnitatud, et tema sai mobiiltelefoni kätte. Avaldatud ja uuritud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks, et T.B teadis, et mobiiltelefon „Sony Ericsson K800i“ o li varastatud R.Epoolt ööl vastu 27.05.2011.a, ning, olles baaris „Imbis“ (Mõisa 1 b, Narva), võttis antud telefoni R.E lt ja pantis koos Roman Boikatšoviga pandimajja aadressil : xxx. Samuti on tuvastatud, et Roman Boikatsov teadis, et mobiiltelefon „Sony Ericsson K800i“ oli varastatud R.E poolt ööl vastu 27.05.2011.a, pantis telefoni koos T.B-ga pandimajja aadressil: xxx O bjektiivne koosseis on süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamine, hoidmin e või turustamine. Ülaloleval leidis kohus, et T.B oli teadlik, et mobiiltelefon on saadud kuriteo toimepanemise teel. Vara omandamine on selle enda valdusse saamine mis tahes viisilt. T.B võttis R.E poolt varastatud ja baaris laua peale pandud mobiiltelefoni endale, enda valdusse, millega omandas varastatud mobiiltelefoni. Hoidmine on asja valdamine, mida ei tule aga mõista mitte tsiviilõiguslikus, vaid faktilises tähenduses. Kui isik hoiab asja, mille ta oli eelnevalt omandanud, on tegemist teoühtsusega ning hoidmine on hõlmatud omandamisega. Kohus tuvastas, et T.B omandas A. 9 1-11-14202 R.E poolt varastatud mobiiltelefoni ning tema teos puudub tunnus - mobiiltelefoni hoidmine. Seega T.B süüdistusest
järgi tuleb kõrvaldada tunnust - süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara hoidmine. Turustamine on vara võõrandamine mis tahes vormis. T.B pöördus Rom an Boikatšovi poole, et pantida mobiiltelefoni tema nimele, kuid R.Boikatšovil puudus dokument, mille alusel võib vormistada laenuleping. Roman Boikatšov leidis kolmandat isikut, keda T.B ja Roman Boikatšov kasutasid mobiiltelefoni panti andmiseks. T.B ja Roman Boikatšov andsid teise isiku kaudu varastatud mobiiltelefoni pandimajja pandi, said selle eest 15.00 eurot, seega turustas id nad varastatud mobiiltelefoni. Kuriteo toimepanemise tulemusena saadud mobiiltelefoni turustamise panid T.B ja Roman Boikatšov toime grupis. Kohus on veendunud, et T.B ja Roman Boikatšov toimepanemisel süüteo on kaastäideviijad . T.B ja Roman Boikatšov panid mobiiltelefoni turustamise toime ühiselt ja kooskõlastatult. Nad leppisid eelnevalt kokku mobiiltelefoni pandi andmiseks (turustamiseks) ja soovisid seda, mõlemad otsisid isikut, kelle nimele võib mobiiltelefoni pantida ning kasutades kolmandat isikut, pantisid telefoni ja said selle eest raha. Subjektiivsest küljest eeldab süüteokoosseis tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. T.B , olles teadlik, et mobiiltelefon on saadud kuriteo toimepanemise teel, omandas ja turustas seda. Kohtu hinnangul pani T.B toime kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja turustamise otsese tahtlusega. Roman Boikatsov ka oli teadlik, et mobiiltelefon on saadud kuriteo toimepanemise teel ja turustas seda. Kohtu hinnangul pani T.B toime kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara turustamise otsese tahtlusega. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Kohtul on alus tõendite põhjal ja tuginedes oma siseveendumusele T.B ja Roman Boikatšovi süüdi tunnistada nendele inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdistuses esitatud viisil, ajal ja kohas, kõrvaldades T.B süüdistusest kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara hoidmist. T.B süüdistus
korrusel rendib ta ruumi, milles müüb parfüümvett, riideid ja ehteid. 01.06.2011 avastas ta, et kauplusesse tungiti sisse akna kaudu ja varastati parfüümi, riideid. Kannatanu V I ütlustest tuleneb, et Narvas aadressilxxx I. korrusel rendib ta ruumi, milles müüb parfüümvett, kasutatud riideid ja erinevaid asju. 01.06.2011 avastas kauplusesse sissetungimist. Süüdistatav T.B tunnistab end süüdi täielikult, tema avaldatud ütluste kohaselt 01.06.2011 surus ta aknaraami ruumi aadressil xxx. Tungides ruumi sisse, võttis ta sealt erinevad riided, parfümeeria. Osa varastatud riidest andis T.B välja ülekuulamise käigus. Süüdistatava ütlusi on kinnitatud kannatanu ütlustega, sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabelitega, asitõendi vaatlusprotokolli ja fototabelitega, kannatanu allkirjaga. Avaldatud ja uuritud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks, et T.B ööl vastu 01.06.2011.a aknaraami metallkinnituse lõhkumise teel, tungis xxx asuvatesse müügiruumidesse ja varastas V D ja V I kuuluvaid asju. 10 1-11-14202 Kannatanu A R ütlustest tuleneb, et 02.07.2011 sai ta teada, et Narvas Energia turul juhtkonna kioski klaas on katki ja sealt lauasahtlist varastatud sularaha summas 233.20 eurot. Tunnistaja D M ütlustest tuleneb, et öösel vastu 02.07.2011 töötas taturul turvamehena, kella 01.00 ajal tuli tema juurde neljast meesterahvastest koosnev seltskond. Tunnistajale selgitati, et nad võtavad turu kioskist viina. Kaks meesterahvast jäid tema juurde, kaks läksid turule edasi. Tunnistaja kuulas klaasiklirinat, mõne aja pärast kaks temaga jäänud meesterahvast jooksid kioski poole. Kui ta läks vaatama, nägi, et ühes kioskis oli katkine klaas. Süüdistatav T.B tunnistab end süüdi täielikult, tema avaldatud ütluste kohaselt tungis ta turu kioskisse sisse üksi, kedagi temaga ei olnud. Tungis sisse akna kaudu ning lauasahtlist leidis ümbriku sularahaga ja kilekoti peenrahaga (1- ja 2-eurosed), tema arvates kokku mitte rohkem kui 60 eurot. Pärast raha varastamist, ostis ta endale alkoholi. Kohus loeb süüdistatav T.B ütlusi ebausaldusväärseteks varguse kaastäideviimise osas ning tema ütlusi on kummutatud tunnistaja ütlustega, kes väidab, et varguse toimepanijaid oli neli. T.B süü on tõendatud samuti kannatanu ütlustega ja sündmuskoha vaatlusprotokolliga koos fototabelitega. Avaldatud ja uuritud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks, et T.B grupis koos tuvastamata isikutega ööl vastu 02.07.2011.a valvuri D M juuresolekul, akna lõhkumise teel tungis kioski sse, kust varastas A R kuuluva sularaha summas 233,20 eurot. Objektiivsest küljest kujutab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Võõras on asi, mis ei ole antud isiku omandis. Kannatanute V D , V I , A R ja süüdistatava ütlustega on tuvastatud, et T.B-le varguste episoodides inkrimineeritud asjad olid võõrasteks vallasasjadeks. Asja äravõtmine ehk valduse üleminek tähendab asja kui kehalise eseme äravõtmist. Seega peab toimuma võõra valduse murdmine ja uue kehtestamine. Valduse murdmine eeldab valduse üleminekut senise valdaja nõusolekuta. Süüdistataval T.B kannatanute nõusolek valduse loovutamiseks puudus. Võttes kannatanutele kuuluvaid asju, lõpetas T.B selle endise valduse ja saavutas asjade üle võimu. Vargused olid lõpuleviidud, sest vara sai Dmitri T.B kätte, tema l tekkis võimalus hakata seda oma äranägemuse järgi kasutama või käsutama, mida süüdlane tegigi. T.B on varem kohtulikult karistatud varguste toimepanemise eest: 20.10.2005 Narva Linnakohtu poolt, 25.10.2006, 20.04.2011 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
T.B varguste toimepanemisel tungis sisse võõrastesse ruumidesse, kannatanute volitusi, nõusolekuid ruumidesse sisenemiseks T.B puudusid, seega pani ta varguse sissetungimisega. Varguse öösel vastu 02.07.2011 pani T.B toime grupis tuvastamata isikutega. Tunnistaja D M ütlustest tuleneb, et kõik neli inimest tahtsid panna toime varguse ning tegid tunnistajale ettepaneku, et tema vaikib kui pannakse toime kuriteo. Selleks, et garanteerida tunnistaja vaikust, kaks inimest jäid tunnistaja juurde ning kaks läksid turule vahetult varguse toimepanemiseks. Kohus on veendunud, et T.B ja tuvastamata isikud on varguse toimepanemisel kaastäideviijad. Kohtupraktikas on täideviimise määratlemisel omaks võetud nn. funktsionaalne teovalitsemise teooria, mille kohaselt isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja igaüks eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. Funktsionaalne täideviimine on seega tervik, mis realiseerub siis, kui kõik 11 1-11-14202 kaastäideviijad täidavad kooskõlastatult oma funktsiooni kuriteokoosseisu realiseerimisel. Seega on tähtis, et iga isik, täites oma funktsiooni, valitseb oma teopanuse läbi tegu tervikuna.
lg 2 teise lause kohaselt on kaastäideviimine ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. See tähendab, et kaastäideviija vastutab ka teise isiku poolt realiseeritu eest nii nagu oleks ta selle ise toime pannud, kuid see saab toimuda vaid juhul, kui isikutele etteheidetav käitumine on ühine ja kooskõlastatud. Seega ei pea iga kaastäideviija süüteokoosseisu kõik objektiivsed tunnused ise realiseerima, vaid oluline on, et iga kaastäideviija süüteopanus oleks kausaalne süüteo toimepanemise suhtes ja nad tegutsevad ühtsest teoplaanist lähtuva tööjaotuse alusel. Nad peavad olema kokku leppinud rollijaotuses ning süütegu pannakase toime teadliku ja soovitud koostegutsemisena. (RK lahend nr. 3-1-1-97-04) . Teovalitsemise teooria tähenduses ei ole nõutav, et täideviijana käsitletav isik paneks toime objektiivsesse teokoosseisu kuuluva teo. Küll aga on nõutav „ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastava sündmuste kulgemise enda kontrolli all hoidmine“ Järlikult võib süüteo kaastäideviija olla teoplaani väljatöötaja, samuti ühise teoplaani ja tööjaotuse alusel toimuva kaasvalitseja ehk siis sellel korral valitsevad tegu mitu isikut omavahelise tööjaotusega. Teo valitsemine tähendabki teo objektiivses ja subjektiivses ühtsuses tahtest hõlmatud ja koosseisutunnustele vastava sündmuse kulgemise oma kontrolli all hoidmist. Täideviija on toimuva keskne kuju, kes määrab, kuidas tegu toime panna. Täideviija on teo teostaja, osavõtjatest teo teostamine ehk teokstegemine otseselt ei sõltu. Ehk siis käeoleva kriminaalasja raames loeb kohus tuvastatuks, et T.B pani varguse turu kioskist toime ühiselt tuvastamata isikutega. Nad tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult, igaüks neist valitse s tegu ja igaüks eelda s, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast . Kaks toimepanijatest, tegutsedes ühtsest teoplaanist lähtuvalt, kontrollisid tunnistaja (valvuri) tegevust selleks, et teised toimepanijad takistamata tungisid sisse kioskisse ja varastasid võõra vara. Vargus on avalik, kui see pannakse toime kannatanu või kolmanda isiku nähes (objektiivne kriteerium) ja kui toimepanija arvab, et süüteokohal viibiv isik saab aru tema teo õigusvastasusest (subjektiivne kriteerium). Kolmas isik on see, kes ei ole süüteo kaastäideviija või osavõtja ega ole ka muul viisil süüdlastega lähedalt seotud. Süüdistatav T.B sai aru, et valvur D M on teadlik varguse toimepanemisest, tegevus tema ei jää nud valvuri nähtamatuks jaoks ja s. salajasek T.B tegutses varguse toimepanemisel avalikult. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. T.B tahtlikult võttis ära võõrad vallasasjad, soovis seda, seega pani toime vargused otsese tahtlusega. Kohtu hinnangul T.B teod varguste toimepanemisel on õigesti kvalifitseeritud
lg 2 p 4, 5, 7, 8 kui toime võõra vallasasja äravõtmin e selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, avalikult, kuid vägivalda kasutamata, isikute grupis, sissetungimisega. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Kohtul on alus tõendite põhjal ja tuginedes oma siseveendumusele T.B süüdi tunnistada temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdistuses esitatud viisil, ajal ja kohas. 12 1-11-14202 T.B ja Roman Boikatsovi süüdistus
lg 2 p4, 7,8,9 järgi Tulenevalt
lg -s 1 sätestatust moodustab röövimise objektiivse külje vägivalla abil võõra vallasasja äravõtmine. Röövimise objektiivne koosseis tuleb lugeda täidetuks, kui on tuvastatud järgmised asjaolud:
Edasiseks selgitab kohus kvalifitseeritavate tunnuste olemasolu. Roman Boikatšov on varem kohtulikult karistatud röövimise toimepanemise eest 26.08.1994.a Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 141 lg 2 p 2-4 järgi, seega tema tegevuses on korduvus. Kohus leiab, et T.B ja Roman Boikatšov röövimise toimepanemisel on kaastäideviijad . Süüdlased tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult, igaüks neist valitse s tegu ja igaüks eelda s, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. Üks toimepanijast (T.B ), tegutsedes ühtsest teoplaanist lähtuvalt, teise toimepanija (Roman Boikatsovi) juuresolekul kasutas kannatanu suhtes vägivalda, ähvardas noaga, R.Boikatsov toetas T.B tegevust sõnadega ning teise toimepanija võõra ruumi sissetungimisel kontrollis kannatanu (valvuri) tegevust selleks, et teine toimepanija takistamata viis kuriteo lõpuni. Subjektiivsest küljest, panid T.B ja Roman Boikatšov toime röövimise otsese tahtlusega
lg 3 mõttes, mille kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Süüdistatavate tahtlus asjade hõivamiseks on kinnitatud nende enda ja kannatanu ütlustega ning objektiivse asjaoludega. Subjektiivse külje tuvastamisel on abipakkuvateks kriteeriumiteks ka isiku teoeelne- ja järgne käitumine, samuti tema teo objektiivne avaldumine, kuid nimetatud asjaolusid tuleb arvestada rangelt individualiseeritult konkreetset kriminaalasja silmas pidades (RKKK06). 3-1-1-128Seega täitsid T.B ja Roman Boikatšov röövimise nii objektiivse kui ka subjektiivse koosseisu , samuti mõlemate süüdistatavate tahtlusega o n hõlmatud noaga ähvardamine ja kioskisse sissetungim ine. Kohtu hinnangul on T.B ja Roman Boikatšovi poolt toimepandud kuritegu lõpule viidud. Sündmuskoha vaatluse protokolli kohaselt olid toiduained ette valmistatud ära viimiseks , joogid isegi sündmuskohal osaliselt ära joodud. Kannatanu O A ütluste kohaselt olid kioskist varastatud toiduained ja joogid. Seega, vaatamata sellele, et T.B peeti sündmuskohal kinni, Roman Boikatsovile õnnestus kuriteo paigast põgeneda varastatud asjadega. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Kohus tuginedes kogutud tõendite põhjal ja oma siseveendumusel järeldub, et tuleb Dmitri T.B süüdi tunnistada
lg 2 p 7,8,9 järgi ja Roman Boikatsovi
lg 2 p 4,7,8,9 järgi kuriteo toimepanemises süüdistuses esitatud viisil, ajal ja kohas. Roman Boikatsovi süüdistus
Kannatanu A Z ütlustest tuleneb, et juuli algus 2011 avastas ta temale kuuluva jalgratta „Merida“ vargust. Jalgrattas jättis ta baari juurde, kust see läks kaduma. 14.09.2011 leidis ta oma jalgratta pandimajas. Kannatanu ütlused on kinnitatud tunnistaja A N ütlustega, kes seletas, et ta võttis pandimajja panti jalgratta Roman Boikatsovilt, laenulepingu koopiaga, mille kohaselt 14 1-11-14202 18.08.2011 andis Roman Boikatš ov panti jalgratta 35 euro eest, asitõendi vaatlusprotokolli ja allkirjaga. Süüdistatav Roman Boikatšov tunnistab ennast süüdi täielikult, tema avaldatud ütluste kohaselt varastas ta juuli kuus 2011 Narvas Tallinna mnt-l asuvast baarist valget värvi jalgratta ning 18.08.2011 pantis ta jalgratta pandimajas. Avaldatud ja uuritud tõendite alusel, milliseid loeb kohus usaldusväärseteks, on tuvastatud, et Roman Boikatšov 2011.a juuli alguses Narvas, Tallinna mnt,8 asuva baari Niagara sissepääsu juurest võttis äraA Z kuuluva jalgratta Merida Crossway maksumusega 320 eurot. Objektiivsest küljest kujutab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Võõras on asi, mis ei ole antud isiku omandis. Kannatanu ja süüdistatava ütlustega on tuvastatud, et jalgrattas Merida Crossway oli Roman Boikatšovile võõraks vallasasjaks . Asja äravõtmine ehk valduse üleminek tähendab asja kui kehalise eseme äravõtmist. Seega peab toimuma võõra valduse murdmine ja uue kehtestamine. Valduse murdmine eeldab valduse üleminekut senise valdaja nõusolekuta. Süüdistataval Roman Boikatšov il kannatanu nõusolek valduse loovutamiseks puudus. Võttes kannatanu le kuuluva jalgratta, lõpetas Roman Boikatšov selle endise valduse ja saavutas asjade üle võimu. Vargus on lõpuleviidud, sest vara sai Roman Boikatšov i kätte, temal tekkis võimalus hakata seda oma äranägemuse järgi kasutama või käsutama, mida süüdlane tegigi. Roman Boikatšov on varem korduvalt kohtulikult karistatud varguste toimepanemise eest, viimasel korral 07.19.2010, karistus ei ole kustunud, seega on tema tegevuses varguse toimepanemisel korduvus. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Roman Boikatš ov tahtlikult võttis ära võõrad vallasasjad, soovis seda, seega pani toime vargused otsese tahtlusega. Kohtu hinnangul T.B teod varguste toimepanemisel on õigesti kvalifitseeritud
lg 2 p 4 kui toime võõra vallasasja äravõtmin e selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Kohtul on alus tõendite põhjal ja tuginedes oma siseveendumusele Roman Boikatšov süüdi tunnistada temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdistuses esitatud viisil, ajal ja kohas. III Kohtu seisukoht karistuse ja tõkendi osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus
lg 1 kohaselt kuriteo toime pannud isiku süüd ja leiab, et süüdistatava käitumisakt id olid õigusvastased. Peale selle arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlase isikut ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Samuti peab kohus karistuse mõistmisel silmas õiguskorra huve ning arvestab kooskõlas
lg 2 asjaoluga, mille järgi vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. 15 1-11-14202 Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Kirjeldatud tõendid lubavad üheselt järeldada, et Dmitri Stepanov ja Roman Boikatšov on nendele inkrimineeritava te süütegude toimepanemises süüdistustes tähendatud ajal, kohas ja viisil süüdi, on süüvõimelised ja nende käitumises ei esine ühtki süüd välistavat asjaolu.
lg 2 näeb karistusena ette kolme -kuni viieteistaastase vangistuse,
lg 2 rahalise karistuse võ i kuni viieaastase vangistuse,
1 ja
T.B pani toime kaks isikuvastast kuritegu – esimese ja teise astme kuriteod. Kehalise väärkohtlemise pani ta toime kahe isiku suhtes, röövimise toimepanemisel kasutas füüsilist vägivalda ja noaga ähvardust. Samuti pani T.B toime kaks teiseastmelist varavastast kuritegu. T.B tegevusega on tekitatud füüsilist ja materiaalset kahju, kuid ei toonud kaasa raskeid tagajärgi. T.B on varem kriminaalkorras karistatud 6 korda, karistatud väärtegude toimepanemise eest. Süüdistatav Dmitri Stepanovi tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud
§ -s 58, ei ole. T.B puhtsüdamlik kahetsus, süü omaks võtmine, vargusega tekitatud kahju osaline hüvitamine tagastatud asjade (riiete) näol on kohtu hinnangul arvestatav karistust kergendava asjaoluna
lg 1 p 3 mõttes.
lg 2 näeb ainsa karistusliigina ette vangistuse.
lg 2, 121, 202 lg 2 järgi on võimalik mõista ka rahaline karistus , kuid kohus ei pea seda võimalikuks. T.B on korduvalt toime pannud varavastaseid kuritegusid. Kõige kergema karistuse liigi kohaldamine ei suuda mõjutada T.B õiguskuulekalt käituma. Kõiki karistuse mõistmisel arvestatavaid tegureid kogumis hinnates leiab kohus, et süüdistatavat on põhjendatud ja õiglane toimepandu eest karistada vangistusega. Kohus leiab, et ainult sel viisil saavutatakse süüdlase suhtes efektiivsemalt karistuse eesmärk ja kindlustatakse õiguskorra huvid ning aktsepteeritakse samaaegselt ühiskondlikku arvamust õiguserikkuja s uhtes ning saavutatakse hukkamõist tema teguviisi üle. T.B karistati 20.04.2011 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
lg 2 p 9- § 25 lg 1,2 vangistusega3 kuud 28 päeva, mis asendati 236 tunni üldkasuliku tööga. T.B pani toime kuriteod üldkasuliku töö tegemise ajal, seega T.B-le tuleb mõista liitkaristust kohaldades
Käesolevas kriminaalasjas on T.B vahi all alates 19.07.2012 ning Viru Maakohtu Narva kohtumaja 28.12.2011 k ohtumäärasega pöörati täitmisele 20.04.2011 mõistetud karistusest täitmata jäänud osa – 3 kuud 25 päeva vangistust. Karistuse alguseks loeti 28.12.2012.a. Seega ajavahemikul 28.12.2012 kuni 21.04.2012 kandis T.B karistust 20.04.2011 Viru Maakohtu Narva kohtumaja kohtuotsuse järgi. Käesolevas kriminaalasjas on kohtuotsuse tegemise ajaks eelmine karistus 3 kuud 25 päeva T.B poolt täielikult ära kantud. Arvestades T.B poolt 20.04.2011 Viru Maakohtu Narva kohtumaja kohtuotsusega mõistetud ja 28.12.2011 kohtumäärasega täitmisele pööratud karistuse kandmise aega, viibis T.B eelvangistuses käesolevas kriminaalasjas ajavahemikul 19.07.2011 kuni 27.12.2011, so 5 kuud 9 päeva ja alates 22.04.2012 kuni 06.09.2012, so 4 kuu kuud 16 päeva. Eelvangistuses viibitud aeg tuleb arvestada karistusaja hulka. 16 1-11-14202 Kohus leiab, et
järgi tuleb mõista T.B (üks) aasta vangistust,
lg 2 p 1 järgi - 3 (kolm) kuud vangistust,
lg 2 p 4,5,7,8 järgi - 1 (üks) aasta vangistust,
Kohaldades
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Dmitri T.B vangistusega 2 aastat ja 8 kuud.
lg 2 alusel liita mõistetud karistusele Viru Maakohtu Narva kohtumaja 20.04.2011 kohtuotsusega mõistetud karist ust- 3 kuud 25 päeva kuud vangistust ning mõista liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud 25 päeva vangistust. Arvata Viru Maakohtu Narva kohtumaja 20.04.2011 kohtuotsusega mõistetud ja täielikult ärakantud karistus 3 (kolm) kuud 25 (kakskümmend kaheksa) päeva liitkaristusest maha. Ärakandmisele kuulub 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust. Arvata
lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 19.07.2011.a kuni 27.12.2011.a, s.o 5 (viis) kuud 9 (üheksa) päeva vangistust ning alates 22.04.2012.a kuni 06.09.2012.a, s.o 4 (neli) kuud 16 (kuusteist) päeva karistusaja hulka ja mõista lõplikult ärakandmisele 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud ja 5 (viis) päeva vangistust. Karistuseks algus lugeda 07.09.2012.a, valitud tõkend, vahistamine, jätta muutmata. Roman Boikatšov pani toime kaks varavastast kuritegu, mis on teise astme kuriteod ning röövimise, mis on esimese astme kuritegu. Roman Boikatšovi tegevusega on tekitatud kannatanutele materiaalset kahju, kuid ei toonud kaasa raskeid tagajärgi. Roman Boikatšov on varem kriminaalkorras karistatud 11 korda, 7 korda karistatud väärtegude toimepanemise eest. Süüdistatav Roman Boikatšov i tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud
§-s 58, ei ole. Roman Boikatšovi puhtsüdamlik kahetsus, süü omaks võtmine on kohtu hinnangul arvestatav karistust kergendava asjaoluna
Kuigi
lg 2 ja § 202 lg 2järgi on võimalik mõista ka rahaline karistus, ei pea kohus seda Roman Boikatšovi puhul võimalikuks. Roman Boikatšov on korduvalt toime pannud süütegusid. Kõige kergema karistuse kohaldamine ei suuda mõjutada sellist isikut õiguskuulekalt käituma, mistõttu tuleb kohaldada raskemat karistusliiki – vangistust. Vaatamata sellele, et Roman Boikatšov on varem korduvalt karistatud, karistusregistri andmetel peale viimase karistuse ära kandmist, ei ole tema süütegusid toime pannud. Roman Boikatšov väitis viimases sõnas, et läks tööle, ei tarvita enam alkohoolseid jooke ning seadust ei riku. Kohtu hinnangul, arvestades kergendavat asjaolu, raskendavate asjaolude ja puudumist ning Roman Boikatšovi katseid seadusekuulekalt käituda, on võimalik temale määrata vangistus
Samal ajal, arvestades Roman Boikatšovi eelnevaid karistusi, tuleb määrata temale täiendavaid kohustusi. Kohus leiab, et
lg 2 p 1 järgi tuleb mõista Roman Boikatšovile 3 (kolm) kuud vangistust,
lg 2 p 4 järgi- 6 (kuus) kuud vangistust,
KarS § 64 lg 1 ja lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista Roman Boikatšovile liitkaristuseks 4 aastat 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Roman Boikatšovit vangistusega 3 (kolm) aastat. Kohaldada
lg 1,3 sätteid ning määrata katseajaks 3 aastat, pannes kohustusteks mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ja mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega. 17 1-11-14202 III Kohtu seisukoht tsiviilhagide osas Tulenevalt KrMS § 38 lg 1 p -st 2 on kannatanul õigus esitada uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu tsiviilhagi hiljemalt kohtueelse menetluse lõpuleviimisel taotluste esitamise tähtaja möödumist. Kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta kannatanu tsiviilhagile esitatavaid nõudeid. Tsiviilhagi menetlemisel kriminaalmenetluses tuleb juhinduda tsiviilkohtumenetluse korrast, arvestades kriminaalmenetluse erisusi. Seetõttu tuleb ka kannatanu tsiviilhagile esitavate nõuete määratlemisel aluseks võtta tsiviilkohtumenetluse kord - eeskätt TsMS § -d 338 ja 363, arvestades seejuures aga kriminaalmenetluse eristusega. Kriminaalmenetluses on võimalik esitada hagi määratlemata isiku vastu, kelle kuriteo koosseisule tunnustele vastav tegu moodustab ühtlasi kannatanu tsiviilnõue aluse. Tuleb eeldada, et kannatanu tsiviilnõue on suunatud isiku vastu, kellele on süüdistusaktis ette heidetud käitumist, mis ühtlasi moodustab tsiviilhagi aluse. Mitme süüdistatava korral tuleb eeldada, et nõue on esitatud solidaarselt kõigi süüdistatavate vastu. Teatud õiguslikult lihtsamate nõuete puhul on kriminaalmenetluses võimalik esitada tsiviilhagi ka n -ö protokollilises vormis. Tsiviilhagi peab sisaldama selgelt väljendatud nõuet ehk hagi eset. Süüdistataval peab olema tõhus võimalus esitada soovi korral kannatanu nõuetele oma vastuväiteid ja tõendeid. See omakorda eeldab vältimatult seda, et süüdistatavale oleks tagatud teave selle kohta, milliste asjaolude alusel milline tsiviilnõue tema vastu kriminaalmenetluses on esitatud, ja antud mõistlik aeg selle nõude suhtes oma seisukoha kujundamiseks. (RKKK 3-1-1-79-09). Kriminaalmenetluses esitatud tsiviilnõude üle otsustamine on iseseisev õigusvaidlus ning igas konkreetses asjas tuleb määrata kindlaks õigusvaidluse menetlusese, ehk tsiviilhagi tõendada. Kriminaalasjas on esitanud järgmised tsiviilhagid: esitas hagi summale 84 krooni (tl 253), mis vastab R.E mobiiltelefoni maksumusele. R.E suhtes kriminaalmenetlus on eraldatud iseseisvaks menetluseks, seega R.P poolt esitatud tsiviilhagi lahendatakse R.E suhtes kriminaalasja raames; esitas hagi summale 478 eurot (tl 253), mis vastab T.B poolt varastatud asjade maksumusele. Kohtuistungil seletas T.B, et võtab tsiviilhagi omaks. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seega T.B tsiviilhagi tunnistamine on aluseks tsiviilhagi rahuldamiseks ja T.B-lt kannatanu V.D kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 478 eurot välja mõistmiseks. Peale T.B hagi omaks võtmist on kohtu hinnangul tsiviilhagi summa tõendatud kannatanu enda ütlustega (tl 85- 90). Kannatanu täpselt loetles varastatud asju ja nende maksumust, lisas ülekuulamise protokolli juurde õiendi tekitatud kahju kohta. V D ei esitanud kirjalikke tõendeid varastatud asjade maksumuse kohta, kuid asjade maksumus on reaalne, vastab turu hinnale. Kohus leiab, et V D tsiviilhagi summas 478 eurot kuulub rahuldamisele ja T.B-lt välja mõistmisele; -V.I esitas tsiviilhagi summale 380.40 eurot (tl 250). Vaatamata sellele, et kannatanu V I esitas erinevad õiendid varastatu esemete ja nende maksumuse kohta, leiab kohus, et V.I tsiviilhagi tuleb jätta läbivaatamata ja selgitada kannatanule tema õigust esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Kannatanu ülekuulamise protokollist (tl 122-127) tuleneb, et varastatud oli palju kasutatud riideid. Riide ostmise kohta puuduvad tal dokumendid, sest selliste riide ost käib kaalu järgi. Missugused riided olid varastatud, võib meenutada vaid silma järgi. Seega kannatanu ise ei suutnud täpselt kirjeldada ja loetleda esemeid, mis oli d varastatud. Peale selle V I tagastati osa varastatud riidest (tl 121), kuid V.I ütlustest ei selgu, kuidas tagastatud osa mõjutas tsiviilhagi lõppsummat. Samuti V I esimesest ülekuulamise 18 1-11-14202 protokollist (tl 92-95) tuleneb, et ta avastas, et varastatud olid mikrolaineahju ja elektriteekann, mis kuuluvad T H , kuid teise ülekuulamise käigus arvas ta mikrolaineahju ja elektrilise veekeetja temalt varastatud asjade hulka. Seega kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et T.B varastas V I kuuluva vara, tekitades temale materiaalset kahju, kuid kahju täpne summa ei ole kriminaalasja arutamisel tuvastatud. KrMS § 306 lg 5 kohaselt võib kohus pärast kohtuotsuse allkirjastamist omal algatusel või kohtumenetluse poole taotlusel parandada kohtuotsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Vead parandab kohus määrusega, mille koopia saadetakse isikule, kellele on väljastatud vigase otsuse koopia. Käesolevas kriminaalasjas kohtuotsuse resolutsiooni tegemisel on kohus ekslikult märkinud, et jätab kannatanu V I tsiviilhagi rahuldamata, siinjuures selgitas kannatanule tema õ igust esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras, mis on ilmne ebatäpsus. Kohus teeb paranduse ning jätab kannatanu V I tsiviilhagi läbi vaatamata, selgitades kannatanule tema õigust esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Käes olev parandus ei raskenda süüdistatava olukorda. tsiviilhagi ei esitanud, kuid süüdistusaktis on märgitud, et ta esitas tsiviilhagi summas 233.20 eurot. Kriminaaltoimikus A.R tsiviilhagi puudub. Kannatanu ülekuulamise protokollis (tl 130- 134) puuduvad selgelt väljendatud materiaalsed nõuded. A. R seletas, et varastati sularaha summas 233.20 eurot, kuid ei märkinud, et soovib varastatud summa süüdlaselt välja mõistmist. Seega käesolevas kriminaalasjas ei ole A.R tsiviilhagi esitanud. esitas tsiviilhagi summas 204.58 eurot (tl 254). Kannatanu esitas varastatud asjade loetelu ( tl 203-208), kuid arvestades kohtu poolt tuvastatut – sündmuskohalt põgenes Roman Boikatšov ja T.B peeti kinni kuriteo paigas, on ebareaalne, et Roman Boikatsov jõudis ära võtta kannatanu poolt nimetatud asjade kogust. Kohus ei kahtle kannatanu ütlustes, et asjad läksid kaduma, kuid k uriteoga tekitatud kahju suurus kuulub täpsustamisele. Seega kohus on seisukohal, et O A e i esitanud tsiviilhagi tuleb jätta läbi vaatamata ja selgitada kannatanule tema õigust esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Käesolevas kriminaalasjas kohtuotsuse resolutsiooni tegemisel on kohus ekslikult märkinud, et jätab kannatanu O A tsiviilhagi rahuldamata, siinjuures selgitas kannatanule tema õigust esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras, mis on ilmne ebatäpsus. Kohus teeb paranduse ning jätab kannatanu O A tsiviilhagi läbi vaatamata, selgitades kannatanule tema õigust esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Käesolev parandus ei raskenda süüdistatava olukorda. Kannatanu V.D tsiviilhagi eelnimetatud ulatuses kuulub rahuldamisele VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel ja väljamõistmisele T.B-lt . VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. IV Kohtu seisukoht asitõendite ja menetluskuludeosas Asitõenditeks on tunnistatud pandimaja kviitung nr A 6389 S. L nimele, mis asub toimiku materjalide juures, 3 pudelit viina, kööginuga, saag, verejälgedega kardin, verekaabe ülemiselt lauaplaadilt, verekaabe alumiselt lauaplaadilt, mis asub Ida Prefektuuri hoiuruumis. 19 1-11-14202 Pandimaja kviitung nr A 6389 S. L nimele, mis asub toimiku materjalide juures, vastavalt KrMS § 126 lg 3 p 1 tuleb hoida kriminaalasja materjalides ning 3 pudelit viina, kööginuga, saag, verejälgedega kardin, verekaabe ülemiselt lauaplaadilt, verekaabe alumiselt lauaplaadilt, mis asub Ida Prefektuuri hoiuruumis tuleb hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 aluselkohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 1 alusel kannab kriminaalmenetluskulusid süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. Vastavalt KrMS § -le 175 lg 1 p 4,5,9, antud kriminaalasjas on tekkinud järgmised menetluskulud: sundraha 725 (seitsesada kakskümmend viis) eurot, kaitsja Galina Tšelnokova poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 268 (kakssada kuuskümmend kaheksa) eurot ja 06 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 0,45 eurot, kaitsja Galina Tšelnokova poolt 24.04.2012.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 96 (üheksakümmend kuus) eurot, kaitsja Galina Tšelnokova poolt 29.08.2012.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 76 (seitsekümmend kuus) eurot 80 senti. Nimetatud menetluskulud tuleb T.B-lt riigi kasuks välja mõista, sundraha 725 (seitsesada kakskümmend viis) eurot, kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 258 (kakssada viiskümmend kaheksa) eurot ja 80 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 0,90 eurot, kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt 24.04.2012.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 135 (ükssada kolmkümmend viis ) eurot 91 senti, kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt 29.08.2012. a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 125 (ükssada kakskümmend viis) eurot 28 senti. Nimetatud menetluskulud tuleb Roman Boikatšovilt riigi kasuks välja mõista, Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS §233, 238, 311, 313, 315. Larissa Prokopenko Kohtunik 20
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.