← Eesti

1-12-8121/4

Obsah (5)§ 121§ 74§ 75§ 68§ 78

Kriminaalasi nr 1-12-8121 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 28.augustil 2012.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum tõlk Alla Lašmanova sekretär Kristi Martin juuresolekul prokurör Rau

§ 121järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet, t u v a s t a s: Süüdistus D.G süüdistatakse selles, et tema 30.juulil 2012.a kella 22.00 ajal Tartus XXX asuvas korteris alkoholijoobes, isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus lõi elukaaslasele O.S. selga, mille tagajärjel kukkus O.S. pikali maha, seejärel peksis D.G lamavat O.S. jalgadega korduvalt, vähemalt kümnel korral vastu tuharat, jalga ja selga, põhjustades füüsilist valu, vasaku rindkerepoole põrutuse ning selja ja kaelapiirkonna marrastused. Sellega pani D.G toime

§ 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja peksmise. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 121

järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav D.G-le karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 74

alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus D.G suhtes kohaldamata ja mõistetavat vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele. Mõistetud karistusest kuulub osaliselt kohesele ärakandmisele 29 päeva vangistust. Ülejäänud vangistuse osa – 11 kuud ja 1 päev ei pöörata tingimisi täitmisele, kui D.G ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas

§ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt

§ 75

lg 1 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Vastavalt

§ 75

lg 2 p 5 järgi võtab D.G endale kohustuse läbida käitumiskontrolli ajal alkoholsõltuvusest vabanemiseks võõrutusravi ja alluda ettenähtud ravile.

§ 68

lg 1 alusel lugeda osaline karistus, s.o reaalne 29 päeva pikkuse vangistus kantuks karistuseks (eelvangistuses viibitud aeg 31.juuli - 28.august 2012.a). Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. D.G tuleb süüdi tunnistada

§ 121järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Menetluskuludena kuulub D.G-lt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ning kokkuleppe sõlmimisel ja kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada D.GKarS § 121 järgi ja mõista karistuseks üks

(1)aasta vangistust.

§ 74lg 2 alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub D.G kohesele ärakandmisele kakskümmend üheksa

(29)päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja algust D.G kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 31.juulist 2012.a ning lugeda kohesele ärakandmisele kuuluv karistus kantuks. D.G-le mõistetud karistusest ülejäänud osa, s.o ühteteist

(11)kuud ühte
(1)päeva vangistust ei pöörata

§ 74lg 1, 3 alusel täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane kahe

(2)aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas – Tartu, Eha 4-2; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p 5 alusel määrata D.G-le käitumiskontrolli ajaks lisakohustus läbida alkoholsõltuvusest vabanemiseks võõrutusravi ja alluda ettenähtud ravile.

§ 78lg 1 alusel hakata D.G katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Määrata D.G katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. D.G suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse kuulutamisest. KrMS § 180 alusel välja mõista D.G-lt riigituludesse menetluskuludena süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha nelisada kolmkümmend viis

(435)eurot ja kaitsjatasu kolmkümmend kaheksa
(38)eurot 40 senti. Määrata, et D.G on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe
(1)aasta jooksul. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks
  1. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitekulud. Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
  2. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.