1-14-4392/68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Toimiku number Määruse tegemise aeg ja koht Kohtunik 1-14-4392 30. juuni 2016 Jõhvi kohtumajas Kohtuistungi sekretär, tõlk Ingrid Koddo, Riina Palmi Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse 15.06.2016 erakorraline ettekanne N.L-ile Viru Maakohtu 05.06.2014 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Erakorraline ettekanne Süüdimõistetu Larissa Prokopenko N.L, isikukood XXX , xxx Ando Pajo Kriminaalhooldusametnik 30.06.2016 Kohtuistungi aeg Tegi kindlaks: Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule taotluse, milles palub pöörata süüdimõistetule mõistetud ning kandmata jäänud karistus täitmisele, kuna N .L hoidub kõrvale ÜKT- st ega ilmu registreerimisele. N.L tunnistati Viru Maakohtu 05.06.2014 kohtuotsusega süüdi KarS § 213 lg 1 ja § 424 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta 3 kuud. KarS § 69 alusel asendati karistus üldkasuliku tööga 900 tundi, tähtajaga 24 kuud. Katseaja kestel pidi N.L täitma KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. N.L-ile oli täitmiseks määratud 900 tundi üldkasulikku tööd, sooritatud erakorralise ettekande koostamise ajaks 848 tundi üldkasulikku tööd, sooritamata 52 tundi üldkasulikku tööd. Katseaeg lõppeb 20.06.2016.a. 04.04.2016.a. ei ilmunud N.L ilma mõjuva põhjuseta registreerimisele ega teavitanud oma mitteilmumise põhjusest kriminaalhooldusametnikku. 05.04.2016.a. võetud kirjalikus seletuses selgitab N.L , et 04.04.2016.a. ei ilmunud registreerimisele, kuna ajas registreerimise kuupäeva segamini. Samas seletuses kirjutab kriminaalhooldusalune, et alates 11.04.2016.a. on valmis alustama üldkasuliku töö sooritamist, et jõuda tähtajaks, s.o 20.06.2016.a. 26.04.2016.a. võetud kirjalikus seletuses selgitab N.L , et ajavahemikul 11.04.2016 16.04.2016.a. ei käinud ta üldkasulikku tööd sooritamas tervislikel põhjustel. Arsti poole pole pöördunud, arstitõendit ei ole. 16.05.2016.a. võetud kirjalikus seletuses selgitab N .L, et 14.05.2016.a. pole käinud üldkasulikku tööd sooritamas, kuna oli haige. Tõendit pole kriminaalhooldusametnikule esitanud. 10.06.2016.a. võetud kirjalikus seletuses selgitab N.L , et xxx üldkasuliku töö tunde. Väljas oli palav ning ta jõi mõned lonksud alkoholivaba õlut. xxxtuli kontroll ning ütles, et tunneb alkoholilõhna ning seoses sellega antud päev kirja ei läinud. Peale seda sõitis N .L umbes kell 12.30 koju. Samas seletuses kirjutab kriminaalhooldusalune, et 26.05.2016 sooritas ta üldkasuliku töö tunde xxx ning kui sinna saabus kontroll, siis oli ta paariks minutiks lahkunud oma töökohast. Samas 10.06.2016.a. võetud kirjalikus seletuses selgitab N .L , et ajavahemikul 04.06.2016-07.06.2016.a. puudus ta üldkasulikult töölt, kuna oli haige. Arsti poole pole pöördunud. Esmakohtumine kriminaalhooldusosakonnas N.L-iga toimus 09.07.2014.a., mille käigus selgitati kriminaalhooldusalusele õigused ja kohustused karistuse asendamisel üldkasuliku tööga, kohtuotsuse sisu ja võimalikke tagajärgi üldkasuliku töö sooritamata jätmise ja kontrollnõuete rikkumise korral. Tutvustati võimalikke töötamise kohti. Valiti välja sobiv töökoht N.L-i elukohast ja võimalustest lähtuvalt. Selgitatust arusaamist N.L kinnitas allkirjaga õiguste ja kohustuste lehel. Seoses sellega, et xxx osakonnas oli 11.03.2016.a. koostatud erakorraline ettekanne ettepanekuga peatada üldkasuliku töö tähtaja kulgemine. Kohus rahuldas kriminaalhooldusametniku taotluse. N.L täitis esimese erakorralise ettekande koostamise ajaks 706 tundi üldkasulikku tööd, tegemata jäi 194 tundi üldkasulikku tööd. 04.04.2016.a. ei ilmunud N.L ilma mõjuva põhjuseta registreerimisele ega teavitanud oma mitteilmumise põhjusest kriminaalhooldusametnikku. 05.04.2016.a. oli koostatud N .L-ile üldkasuliku töö ajakava 63 tunni sooritamiseks xxxx .a. N.L sooritas 43 tundi üldkasulikku tööd, põhjendades seda oma tervisliku seisundiga. Arsti poole pöördunud ei ole. Arstitõendit ei oma. Antud rikkumiste kohta oli N.L-ile tehtud esimene ÜKT kirjalik hoiatus, mille kriminaalhooldusalune allkirjastas. 26.04.2016.a. oli koostatud N.L-ile üldkasuliku töö ajakava 35 tunni sooritamiseks xxx ajavahemikul 26.04.2016- 14.05.2016.a. N .L sooritas 26 tundi üldkasulikku tööd, põhjendades seda oma tervisliku seisundiga. Arstitõendit pole esitanud. 16.05.2016.a. oli koostatud N.L-ile üldkasuliku töö ajakava üldkasuliku töö 55 tunni sooritamiseks xxx) ajavahemikul 17.05.2016- 31.05.2016.a. N .L sooritas vaid 45 tundi üldkasulikku tööd, millest 25.05.2016 ei läinud arvesse, kuna N.L ilmus alkoholilõhnadega. 26.05.2016.a. puudus N.L üldkasulikult töölt. Seoses antud rikkumistega oli tehtud teine ÜKT kirjalik hoiatus, mille kriminaalhooldusalune allkirjastas. 01.06.2016.a. oli koostatud N.L-ile üldkasuliku töö ajakava 49 tunni sooritamiseks xxx.a. N.L sooritas 28 tundi üldkasulikku tööd, millest kaks päeva s.o 25.05.2016 ja 26.05.2016 ei läinud arvesse, kuna 25.05.2016.a N .L ilmus ÜKT soorituskohta alkoholilõhnadega ning 26.05.2016.a lahkus varem töölt. 10.06.2016.a. oli koostatud N.L-ile üldkasuliku töö ajakava viimase 52 tunni sooritamiseks xxx.a, mis on praegu sooritamisel. Karistusregistri andmetel N.L on toime pannud järgmised seaduserikkumised: 30.12.2014.a. kriminaalasi nr. 1-14- 8548 KarS § 329 järgi – rahaline karistus 192,00 EUR. 10.02.2015.a. TS § 73 lg 1 järgi – rahaline karistus 440,00 EUR. 26.06.2015.a. LS § 224 lg 2 järgi – 25 päeva aresti; 9 kuuks sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine; 14.03.2016.a. LS § 201 lg 2 järgi – 7 päeva aresti. KrMS § 42 8 lg 2 kohaselt, üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdimõistetule kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramise KarS § 69 lg 6 või 7 järgi otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega kriminaalhooldusametniku ettekande kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul. Üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise ja uute seaduserikkumiste toimepanemisega N.L selgelt väljendab hoolimatut ja vastutustundetut suhtumist tema üle kehtestatud korda, ta ei ole võimeline ega motiveeritud muutuma üldkasuliku töö tegemise käigus. KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdasele täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestade KarS § 69 lg 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. N.L on sooritamata 52 tundi üldkasulikku tööd, mi s vastab 26 päevale vangistusele. N.L selgitas kohtus, et tegi ära viimased 52 tundi. Kriminaalhooldusametnik kinnitas, et ÜKT tunnid on käesolevaks ajaks sooritatud. Tutvunud toimikuga, ära kuulanud süüdimõistetu ja kriminaalhooldusametniku, leiab kohtunik, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. Asja materjalid est nähtub, et ka N.L-i karistuse asendamine üldkasuliku tööga ei ole täitnud eesmärki. Ta on küll sooritanud 900 tunnist 848 tundi üldkasulikku tööd ning ei ilmu registreerimisele. Kohtuistungil selgitas N.L, et on käesolevaks ajaks sooritanud kõik ÜKT tunnid. Seda asjaolu kinnitas ka kriminaalhooldusametnik. Kuna on on ära langenud karistuse täitmisele pööramise alus, siis tuleb jätta erakorraline ettekanne rahuldamata. Isik on teinud ära ÜKT tunnid täies mahus. Juhindudes KrMS § 432 kohtunik M ä ä r a s: Jätta kriminaalhooldusametniku Natalja Maikova taotlus N.L-ile Viru Maakohtu 05.06.2014 kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Määrus saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. Määrus e peale saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates sellest teada saamisest. Kohtunik Larissa Prokopenko